Tápsirlep aıtar bolsaq, jaý alystaý bolsa, 200 qulashtyq mergender jebe jaýdyrady da, jaqyndaǵan saıyn kelesi qashyqtyqta oǵy múlt ketpeıtinder soǵys salady. Munda eskeretin dúnıe, mergen ózine tıesili qashyqtyqta atqan oǵy jaýyn jaıratyp salatyndaı deńgeıde qýatty bolýǵa tıis. Áıtpese, jyldamdyǵy álsirep jetken oqtyń qaýqary da bolmaıdy.
«Mońǵoldyń qupııa shejiresi» atty 1240 jyly jazylǵan kitapta, myqty mergender sadaqtyń qýatyna qaraı 900 qulash jerge atatyn úlken sadaq, 500 qulash jerge oǵy jetetin kishi sadaq dep eki túrge bólipti. Orys zertteýshisi N.Klıýkın bir qulash 6 fýtqa teń ólshem deıdi. Al 7 fýt ólshem 1 sajenge teń. Qysqasy, qazirgi ólshemmen alǵanda, eń myqty mergen 900 metr alysqa ata alatyn bolǵan.
Jalpy, oq ozdyrý nemese jebe jarystyrý saıysy týraly derekter barshylyq. Sonyń biri Reseıdiń ejelgi shahary Sankt-Peterbýrg qalasynda ornalasqan Ermıtaj mýzeıinde qas betine kóne uıǵyr áripterimen jazý bádizdelgen «Chıngısov kamen» atty jádiger tas tur. Tarıhshy ǵalymdardyń paıymdaýynsha, mundaǵy tas betindegi jazý 1224 nemese 1225 jyly qaǵannyń kózi tiri kezinde tańbalanǵan.
Tas jazý Shyńǵys qaǵannyń inisi Qasyrdyń úlken uly Esúnge mergenniń (1190-1270) qurmetine qoıylǵan. Tápsirlep aıtar bolsaq, 1225 jyly Shyńǵys qaǵan Horezmdi tolyq baǵyndarǵan soń, Buǵyly-shashaq (Býga-Sýchıgae) degen jerde ulan-asyr toı jasap, at jeter jerdegi mergenderdi shaqyryp, saıys ótkizgeni týraly tarıhı jazbalarda aıtylady. Osy saıysta Esúnge mergen 335 qulash jerdegi nysanaǵa sadaq oǵyn dál tıgizip, bas mergen atanypty. Bir qulashty shamamen 1,6 metr dep eseptesek, Eseı mergen 536 metr, ıaǵnı jarty shaqyrymnan astam jerden atqan oǵyn dál tıgizgen.
Endi mynaǵan nazar aýdaryńyz: túrik sultany IV Murad Gazıs 210 qulash, ertedegi grek mergeni 282 qulash jerden nysanaǵa dál tıgizgeni týraly derekter bar. Bul derekterge nazar aýdarsańyz, dala kóshpelileriniń basqa jurttan qanshalyqty joǵary deńgeıde jaýynger bolǵanyn ańǵarasyz.
Sol sııaqty 1798 jyly túrik sultany III Sálim atqan oǵyn 889 metrge deıin jetkizgeni jaıynda málimet bolsa, eýropalyq derekterde Dımagordyń balasy Anaksagor 282 orgııa (551 metr) qashyqtyqqa, Ýrart patshasy Argısh 476 metr alysqa jebe jetkizgeni týraly jazylady (Gorelık M.V. Orýjıe drevnego vostoka. Moskva. 1993. 70-b). Sondaı-aq koreılik kóne jazbalarda mergender jebe jarystyrý saıysyn ótkizip, eń myqty mergen 562 metr jerdegi nysanany atyp túsirgeni haqynda jazylady («Koreıskıe ı mongolskıe kolleksı v sobranııah MAE». Lenıngrad. 1987. 83-str).
Al úlken qalamger Sáken Seıfýllınniń «Kókshetaý» poemasynda Abylaı hannyń zamanynda Býrabaıda oq ozdyrýdan úlken saıys ótip, bıik taýdyń ústinde turǵan nysanǵa eshkimniń oǵy jetpegendikten, ol bıik «Oqjetpes» dep atalǵany jaıynda ańyz bar.
