KÚLKI KERÝENI №11

Ázil-ospaq, syn-syqaq buryshy   Bólimdi jazýshy-satırık Berik Sadyr júrgizedi BIRDE... Orys ǵalymy Aleksandr Bo­gomoles gerantologııamen, ıaǵnı adamnyń uzaq jasaý múmkindigi máselesimen túpkilikti aına­ly­syp, ol ár pendeniń 150 jas ja­saý­ǵa tolyq múmkindigi bar degen tujyrym jasaıdy. Bul pikiri Sta­lınniń de qulaǵyna tıedi. Ǵa­lym 1929 jyly - Ýkraına, 1932 jyly KSRO ǵylym aka­demııasynyń aka­demıgi ataq­taryn alsa, 1941 jyly Sta­lın atyndaǵy syılyqty, 1944 jyly So­sıalıstik Eńbek Eri ataǵyn ıelenedi. Sóıtken ǵalym 1946 jyly 65 jasynda qaıtys bolǵanda, Sta­lın: – Áı, ıt-aı, naǵyz júlik eken, bárimizdi aldap, taqyr jer­ge otyrǵyzyp ketkenin qarashy, – degen eken. * * * «Ogonek» jýrnalynyń bas redaktory Vıtalıı Korotıch SOKP Ortalyq komıtetiniń jańa bas hatshysy Mıhaıl Gorbachevtiń qabyldaýynda alǵash ret bolady. – Iá, qalaı eken? Ne sóı­lestińder? – desedi ony syrtta tosyp turǵan qalamdastary. – Jaǵdaı qıyn. Sóıleýge bar, tyńdaýǵa joq eken. Sirá, jel sózben ishimizdi keptiretin shyǵar, – depti Korotıch. *** Bernard Shoýdyń pesasyn Nıý-Iork teatrynda qoımaq bolyp, teatr dırektory avtorǵa shyǵarmasyn sál qysqartyp berýin ótinip: – Uzaqqa sozylar qoıy­lymnan keıin kórermender metropoıyzyna úlgere almaı­dy, – deıdi. Birneshe kúnnen soń teatr dırektory Bernard Shoýdan jedel hat alady. Onda: «Qysqartýǵa esh múmkindik joq, metropoıyzdyń júrý tártibin ózgertýge kúsh salyńyz», dep jazylǵan eken. * * * Kafede ekeý áńgimelesip otyr. – Búgin Mark Tvenniń leksııasyna barasyz ba? – О́ziń she? – Menińshe, barmaı-aq qoıǵanyńyz durys. Ony nashar lektor dep estidim. – Keshirińiz, men barýǵa tıistimin. – Nege? – О́ıtkeni, Mark Tven degen men edim…   *Ázil áńgime AINALMALY ÁTKENShEK Mıhaıl Zoshenko. Teginde, aǵaıyndar, teginge kóshýdi biraz ýaqytqa kidirte turýǵa týra keledi. Ázirshe erte sekildi. Máseleńkı, keıbir nárse tegin-aq bolsyn deıik. Onda biz qanaǵat degendi tars esten shyǵaramyz. Eger teginge kóshetin bolsaq bar ǵoı, barlyq nárse birden tegin bolýy kerek dep oılaımyn. Birinshi maı merekesi kezinde alańǵa aınalmaly átkenshek kurdy. Álbette, halyq degen tarpa bas saldy. Solardyń ishinde aýyldan kelgen bir jigit bar edi. — Nemene, tegin be?— dep surady ol. — Tegin. Álgi jigit aǵash atqa minip alyp, qane, tússinshi. Jany jaı taba jazdaǵansha aınala berdi, aınala berdi. О́zdiginen túsetin emes. Jurt ony átkenshekten áreń túsirip, jerge jatqyzdy. Birazdan keıin ózine-ózi kelgen ol: — Áli aınalyp tur ma?— dedi. — Iá, aınalyp tur. — Onda taǵy bir ret... Qansha degenmen... tegin ǵoı, — dep aǵash atqa qaıta mindi. Bes mınýttan keıin ony qaıta túsirdi. Taǵy da tyrıtyp jerge jatqyzdy. Baıǵus ishek-qarny aqtarylǵansha qusty kep, kusty kep… Sondyqtan, aǵaıyndar, teginge kóshýdi ázirshe kidirte turýǵa týra keler, sirá. 1926 jyl.     Kúlli álemniń kúlkisi – Táke, ana kórshini túrmege qamaǵan ba? – Iá, ras, alyp ketti. – Ol maǵan: « Eki jylǵa alystaǵy aǵama baramyn» dep edi... – Onysy da ras, aǵasy da túrmede otyr. *** Brejnev kabınetine kirgen Sýslovqa: – Joldas Sýslov, siz meniń «Tyń» atty kitabymdy oqydyńyz ba? – deıdi. Sasyp qalǵan Sýslov: – Oqyǵanda qandaı, Leonıd Ilıch, eki qaıtara oqyp shyqqanmyn, – dep ketýge asyǵady. – Kirýińizden ketýińiz jyldam boldy ǵoı? – deıdi Brejnev. – « Tyńyńyz» ǵajap kitap, úshinshi ret oqyp shyqsam ba dep turǵanym, – dep shyǵa jóneledi. Sonda  Leonıd Ilıch oılanyp: «Oıpyr-aı-á, bári ǵajap kitap deıdi... qoı, ony men de oqyp tastaıynshy», – dep «Tyńdy» qolyna alypty. *** Alys jolǵa shyqqan shopyr jol tosyp turǵan kelinshekti serik etip ala ketedi. Biraz júrip qarańǵy túse bastaǵanda shopyr kóligin toqtatyp: – Motor isten shyqty, «túnep» alyp qozǵalmasaq bolmas... – degende, kelinshek: – Tezdetip «túnep» alyp, kidirmeı júre bersek, bolmas pa eken?.. –degen eken. *** Sharýa bitip shalqalap jatqan er men áıel til qatysady. – Kúnim, men seni Eva dep ataıynshy? – Neǵyp? – О́ıtkeni, óziń – alǵashqy mahabbatymsyń. – Járaıdy. Al men seni « Moskvıchim» dep  erkeleteıinshi. – Ne úshin? - Sebebi, sen meniń 412-shimsiń...