Ázil-ospaq, syn-syqaq buryshy
Bólimdi jazýshy-satırık Berik Sadyr júrgizedi
BIRDE...
Volterden bireý:
– О́z koroldigińizdiń tarıhyn jazbas pa ekensiz? – dep surapty.
– Eshqashan da! – dep úzildi-kesildi jaýap beredi Volter. – Bul men úshin koroldik zeınetaqysynan aıyrylý degen sóz.
* * *
Ataqty nemis fızıgi Genrıh Rýdolf Gers mektepte oqyp júrgende, tokarlyq pen aǵash óndeýge qatty qyzyǵady eken. Jeksenbi kúnderi osy saladaǵy arnaıy mektepterge de baryp turypty. Keıinnen Gers profes-sor bolǵan kezde, ol týraly estigen qart aǵash sheberi: «Odan tamasha tokar shyǵar edi», dep qatty ókinipti…
***
Dańqty satırık Fransýa Rableniń birde qarjy daǵdarysyna ushyraǵany sondaı, Lıonnan Parıjge barýǵa aqsha tappaı qınalypty. «Qudaı saldy, biz kóndik» dep basy salbyrap kóne beretinderdiń qatarynan emes Fransýa sosyn úsh kishkentaı qaǵaz qorapshaǵa sheker salyp, olarǵa «Korolge arnalǵan ý», «Hanshaǵa arnalǵan ý», «Dofınge arnalǵan ý» dep jazyp, esiginiń aldyna shyǵaryp qoıypty. Muny kórgen sol kezdiń polısııasy satırıkti qamaýǵa alyp, sottaý úshin qarýly kúzetpen Parıjge jetkizipti…
* * *
Rossını ózine mármárdan jasalǵan músin turǵyzylǵaly jatqanyn jáne ol úshin úlken kólemde aqsha bólingenin estip qalyp:
– Munsha aqshany qaıdaǵy bir eskertkishke bola qurtýdyń qajeti qansha? – dep shamdanypty ol. – Maǵan sol aqshanyń jartysyn berińder. Men aptasyna eki ret balkonǵa shyǵyp, dál sol pozada qımylsyz turaıyn!
* * *
Bernard Shoý alpysqa tolǵanda, oǵan jaǵympazdanǵan bireý:
– Siz alpysqa emes, úshinshi ret jıyrmaǵa toldyńyz, – depti.
– Árıne, – depti Shoý múdirmesten. – Al seksenge kelgenimde, jıyrmasynshy ret tórt jasqa tolǵan bolam!
*Tatar ázilderi
Úsh sańyraý
Shal men kempir de, kúıeýge shyǵa almaı kóp otyryp qalǵan qyzy da sańyraý eken. Bir kúni shal jolaýshy júrmek bolyp kempirine:
– Meniń jańa etigimdi taýyp bershi, – depti.
Sańyraý qulaq ony qaıdan estisin, kempiri ony «dáýde bolsa, bul shaı qaınatyp ber» degen shyǵar dep túsinip, qyzyna:
– Qyzym, ákeń shóldepti, samaýryn qoıshy, – deıdi.
Kári qyzdyń basyn basqa bir oı mazalap otyrsa kerek, sheshesiniń aıtqanyn ol da ózinshe túsinip:
– Sizge unaǵan jigit maǵan da unar. Sizdiń bir tilegińizdi oryndaıyn: men rızamyn, sol jigitke turmysqa shyǵaıyn, – depti.
Keshegige búgin jylaý
– Halıolla qulynym, nege jylaısyń?
– Basymdy esikke soǵyp aldym.
– Qashan soǵyp alyp ediń?
– Keshe keshkisin.
– E, endeshe, ol úshin búgin jylaýyńa jol bolsyn?!
–Keshe qalaı jylaımyn, ol kezde úıde eshkim bolǵan joq qoı.
О́sekshiniń muńy
– Jańa kóship kelgen kórshileriń qandaı adamdar eken? – dep surapty bir áıelden.
– Ońbaǵan adamdar kórinedi!
– Nege, álde kóp sóılep mazańdy ketire me?
– Kerisinshe, sybyrlasyp qana sóılesedi, bir sózin de estı almaı qapa bolamyn.
Kúlli álemniń kúlkisi
Túrmede kezekti sottalǵandy tilge tartyp otyr.
– Ne úshin otyrsyń?
– Esh kinám joq, sútten aq, sýdan tazamyn.
– Ottapsyń! Bizde esh kinási joqtarǵa on jyl beredi, al seniki – on bes jyl ǵoı.
***
Úılenip úı bolǵan kúnniń erteńinde kúıeýi jelkesin qasyp qyzaraqtap, kelinshegine:
– Kúnim, keshirshi meni... ózińe deıin úılenip... eki balaǵa alıment tóleıtinimdi jasyryp qalyp edim... – deıdi kúmiljip.
Sonda kelinshegi:
– Saspa, kúnim... men de qur alaqan emespin – baqandaı úsh balaǵa alıment alamyn... – degen eken.
***
О́li dene kelip túsetin ortalyq jergilikti «Sportzattaryn» satatyn dúkenge habarlasyp otyr:
– Sizder jaqyn kúnderi «Iаva» atty motosıkldiń qanshasyn satyp edińiz?
– Bar bolǵany jıyrmasyn ǵana.
– Túsinikti, áli úsh-tórteýi júrip júr eken ǵoı...
***
Alaq-julaq etip tisi qyshyp kele jatqan túlki qarsy qaptaldaǵy qalyń jyńǵyldyń arasynan: «Ký-ka-re-ký!» – dep «beımezgil» shaqyrǵan qorazdyń qyshqyryn estip, «Á, qudaıym, berdiń be!» dep súńgip kep ketedi... Shaqyr-shuqyr, burq-sarq...
... Bir mezgilde álgi qýystan qarnyn sıpap, tisin shuqyp shyǵyp kele jatqan qasqyr:
– Atańa nálet, shet eldiń bir tiliniń bir sózi mynaý... báse, eldiń bári neǵyp shet el tilin úırenýge qumar desem... –degen eken.
***
Armıan radıosy jaýap beredi:
– Aıtyńyzshy, adam men shybynǵa ortaq nárse ne dep oılaısyz?
– Ekeýin de gazetpen uryp murttaı ushyrýǵa ábden bolady.
***
– Aıtyńyzshy, qandala arqyly SPID-ti juqtyrýǵa bolady ma?
– Álbette bolady, eger qandaladan basqa qoınyńyzǵa alyp jatar eshkim tappasańyz...
***
Úshinshi qabattan tońazytqyshty laqtyryp jiberip, bir adamnyń aıaǵyn zaqymdamaǵan aıypkerge sot júrip jatady.
Sýdıa: «Aıypker, qalaı boldy, basynan bastap aıtyp berińiz».
Aıypker: «Komandırovkadan tańerteń keldim. Úıge kelgen bette áıelim qup-qý bop ketti. Bir sumdyqtyń bolǵanyn bile qoıdym da: «Qaıda?!» dedim aqyryp. Aıta qoısyn ba, terezeden syrtqa qarasam, dál túbinde ish kıimmen ǵana bireý júgirip barady, qolyma túskeni tońazytqysh boldy, dál tóbesinen tastap kep jiberdim».
Sýdıa: «Jábirlenýshi, siz ne deısiz?»
Jábirlenýshi: «Tańerteń júgirýshi edim, bul joly da júgirip bara jatqanmyn. Kenet joǵarydan qulaǵan tońazytqysh, qudaı saqtap, aıaǵymdy ǵana jaralady.
Sýdıa: «Kýáni shaqyryńyzdar! (Qol-aıaǵy gıpstelgen kýáni qol arbamen alyp kirdi). «Bul oqıǵa bolyp jatqanda, siz qaıda edińiz?»
Kýá: «Tońazytqyshta otyrǵanmyn...»
