Dagerotıptegi Balǵoja bı: Ybyraı Altynsarınniń atasy týraly tyń derekter

Sýretshi-akvarelshi Iosıf Venın­ger Peterbýrgke 1843 jyly kelip, jel­toqsan aıynda dagerotıp atelesin ashqan eken. Oǵan deıin Leıpsıg, Praga, Stokgolmde osy ónermen shuǵyldanyp, «jaryqpen jazýdy» jolǵa qoıýǵa endi Reseı astanasyna kelgen aýstrııalyq mamannyń isi ońǵa basqan. Gazettegi jarnamasynda: «Venadan kelgen portretshi, keskindemeshi jáne hımııa magıstri, óziniń jańasha ádisimen ár kólemde dagerotıp portretke tartady» dep eldi eleńdetken. Jańalyǵyna jurtty tánti etken sheber Peterbýrg elıtasynyń jeke, otbasylyq, shaǵyn toptyq beınelerin qalaqshaǵa kúmispen kúptegen.

Dagerotıpshini dáriptep otyrǵany­myz, biz áńgime etpek erekshe toptyń da «beıneli aınasyn» jasaǵan sol edi. Reseı astanasyna sol tusta qazaq dalasynan barǵan depýtasııalar saparlaryn saralaı kelgende, bul sýret 1850 jyly túsirilgen degen senimdi oıǵa toqtaımyz. Syrtqy betinde fransýz tilinde Peintre de Portraits maison Person Teint or Portraits degen etıket japsyrmasy da saqtalǵan.

Al sýret bolǵanda qandaı! Adam­dar­dy kompozısııalyq ornalastyrý, saltanatty sıpat, bekzattyq kelbet, ulttyq erekshelik aıqyn úılesim tap­qan portret Venıngerdiń tańdaýly túsirilimi sa­nalady. Sondyqtan da dagerotıp zert­teýshilerine onyń óner týyndysy retindegi syrtqy qun­dylyǵy, sheberlik kórki kóbirek kerek, tulǵalardyń deregine dendep jatpaıdy.

Tosyn tábáriktiń qupııasyn ashý úshin HIH ǵasyrdyń dál orta tusynyń oqıǵalaryna oralyp kóreıik. Bul oraıda birde reseılik jáne qazaq derekshileriniń atalǵan sýret týraly qylań bergen Jáńgir han týraly joramaldaryn qabyldaý qıyn. Birinshiden, Jáńgir Peterbýrgke baryp I Nıkolaı patshaǵa kiretin 1839 jyldyń jazynda Reseıge áli foto túsirý óneri kelgen joq. Buǵan deıingi dúbirli oqıǵalar, patshalardan bastap aqyndarǵa deıin­gi áıgililer portretteri talantty kes­­kindemeshilerdiń qylqalamynan shyqqan. Sýretti Jáńgirge telýshi­ler­­diń ózi aqyry onyń aqıqatyn asha almaı, ke­risinshe – shytyrmandy-sha­tys­ty «sý­ret syry», «ǵasyr qupııa­sy», «foto­grafııalyq detektıv» janryn­daǵy tańǵalysty topshylaýlar tóńi­reginen aspady.

Bul boljamǵa bola hannyń qasyna ergen nókerlerin atap-tústep te jatpaımyz, sebebi joǵaryda aıtqandaı, ol jyly Reseı astanasy adam beınesin jaryqpen beıneleý degendi áli esti­megen, Eýropanyń ózinde endi-endi enip jatqan jańalyq. Ras, Jáńgir murageri – toǵyz jasar Saqypkereıdi de ala barǵan edi. Sarapshylardy oı shyrmaýynan shyǵarmaı otyrǵan osy jaıt, ıaǵnı janyndaǵy jas bala kámil Saqyp ekendigi! Birinshiden, kezinde belgisiz sýretshi salyp, keıinnen A.Mý­renkov fotokóshirme jasaǵan Jáń­­girdiń portreti jurtqa tanys, sa­lys­tyryp qaraǵanda dagerotıptegi adam­nyń ol emes ekendigin ańǵarý qıyn­ǵa soq­paıdy. Ondaı qııal­ǵa erik ber­genniń ózinde 1839 jyly Ve­nınger­diń áli Peterbýrg­ke kele qoı­ma­ǵany bul boljamdy birden joqqa shyǵarady. Sýrettiń syrtynda Grande Moskove degen mekenjaı kórsetilgen. Venınger keńsesiniń Vasılev aralynan Úlken Máskeý kóshesine kóshkeni 1844 jyl, al 1839-jyldan keıin Jáń­gir­diń Neva jaǵalaýyna qaıtyp joly túse qoımaǵan.

Venınger Peterbýrgte 1844-1857 jyl­­dar aralyǵynda jumys istedi. En­deshe, qazaq elinen osy aralyqta kel­gen depýtasııalar deregine dendeý kerek. 1847 jyly Baımaǵambet sul­tannyń Aleksandr patshaǵa bar­ǵan­­daǵy saparlastarynyń aty-jóni, kes­kin-kelbeti, jas shamasy, áleý­mettik laýazymy, ómirbaıany barynsha aıan. Mysaly, M.Táýkın men M.Baı­maǵam­betov sultandar bul sýret­te joq. Bizge jeke salynǵan eki por­tre­tinen belgili Baımaǵambettiń ózi de top ishinen tanylmaıdy. Ári ol jyly Aı­shýa­qovtyń 57 jastaǵy qartańdaý kezi.

Iаǵnı sýrettiń Jáńgir han saparyna da, Baımaǵambet sultan depýtasııa­syna da qatysy joq. Kelesi kezekte Orynbor ólkesi Shyǵys bóliginiń sultan-pravıteli Ahmet Jantórınniń 1850 jyldyń qys aılaryndaǵy Reseı as­tanasyndaǵy qydyrystary tur. Jan­tórınniń barǵany arhıv qu­jat­tarynda táptishtelip jazylǵan, jolsapar kúndeligi derlik qattaýly (QR Ortalyq memlekettik arhıvi 4-qo­rynyń 3519-isi, Reseı memlekettik tarıhı arhıvinen kóshirme 1291-qor). Qasyndaǵylar týraly da tolyq má­limet berilgen. Qysqasha toqtalsaq: 1) 53-dıstansııanyń bastyǵy esaýyl Súleımen Jıhangerov – 40 jasta, 2) joǵary shekti rýynyń basqarýshysy zaýrıad-horýnjıı Qazbek Shegenov – 37 jasta, 3) tómengi shektiniń bıleýshisi horýnjıı Bıgen Jazıev – 45 jas­ta, 4) qypshaqtyń uzyn bólimshesin basqarýshy bı, sotnık Balǵoja Jań­byr­shın – 50 jasta, 5) Ahmettiń uly 11 jasar Seıithan. Qostaýshy úsh se­rikteri Shoń Atanov, Júrdek Baýbekov, Qosylbaı Satybaldın, prıstav-jolbasshy shtabs-kapıtan Muhamedshárip Aıtov, atqosshylar Rysbaı Nııazǵulov pen О́tebek Týtıev, qorǵaýshy ýrıadnıkter Foma Belıakov pen Gavrıla Svırıdov delinedi.

Dagerotıpke túskenderdi osylar ishinen tústep kóreıik. Bizge Ahmet Jantórınniń jeke túsken taǵy bir portreti belgili – ol beınesi (2-sýret) 1896 jyly shyqqan «Orenbýrgskıı Neplıýevskıı kadetskıı korpýs» atty kitapta basylǵan. Top ortasynda otyrǵan Ahmet sultan desek, onyń kelbetine Peterbýrgke attanar aldynda ókimet sheneýnikteri joldaǵan minezdemedegi syrt sıpatynan qanyǵa alamyz. Orta jastaǵy, dimkes, kókirek aýrýly, júdeý, atjaqty solǵyn júz­di, janary aıqyn kishigirim qoı kóz­di, qara qasty, shaǵyndaý jazyq mań­daıly jáne jıren saqal-murtty adam (túpnusqa mátinde: mýjchına sred­nego rosta, chahotochnyı, hýdoı, s prodolgovatym blednym lısom, s nebolshımı serymı vyrazıtelnymı glazamı, s chernymı brovıamı, nebolshım krýglym lbom, ryjımı ýsamı ı borodoıý) dep keıipteledi. Jasy 41-degi kezi.

Eki portretin salystyrǵanda uq­sas­tyq kóp ári resmı sıpattalǵan túr-tulǵasynan alshaqtyq tappaımyz. Tek kóppen túsken myna sýretinde júzinen bir syrqatty sáti ekeni ańǵarylady. Jantórınder Peterbýrgte qańtar-naýryz – úsh aıdaı kidirgeni belgili.

Top qatarynan bizdi qyzyqtyratyn taǵy bir tulǵa – Ahmettiń qasynda otyrǵan sultan qalpaqty adamdy Súleı­men Jıhangerov dep tanımyz. Mi­nezdemedegi: «jasy qyryqtar shamasynda, orta boıly, jazyq bet, aqqu­ba, qorasan izdi bolǵanymen júzi ja­ǵymdy, qoı kózdi, qyrlaý muryndy jáne kishigirim qara saqaldy adam» kelbeti fotodaǵy Súleımenge kelip tur. Súleımenniń osy oqıǵadan toǵyz jyl ótkende basqa bir depýtasııa quramynda Peterbýrgke ekinshi ret joly túsken edi. 1859 jylǵy fotoda (1-sýret) áskerı starshına shenindegi S.Jıhangerovtiń azdap tolysqan, qyr muryndy bet álpeti Ahmet nókerindegi beı­nesinen kóp ózgere qoımaǵan. Eki fotoda da ıyǵynda bir shapan, basynda sol muraq ekeni baıqalady. Myna dagerotıp-aınadaǵy Ahmet pen Sú­leımenniń basyna kıgen muraqtary da ekeýiniń sultandyq dárejelerin erekshelep tur.

Súleımenniń oń qol jaǵynda otyr­ǵan adamǵa arhıvtik qujattaǵy keıip­teýmen kóz salsaq: «50 jasta, orta boıly, asa jýan deneli («vesma tols­tyı»), shaǵyn da tolyq dóńgelek júzdi, jaq súıekteri semizshe betinen shy­ǵyńqy, kishigirim dóńgelek ıekti jáne kelte qara saqaldy, birshama bıik mań­daıly, qalyń qara qabaq japqan kirińki ornalasqan kishileý kózdi adam» tú­sirýshi jaqqa oıly júzben qarap qalypty.

Osy aıtylǵandar foto óneriniń da­gerotıp delinetin tańsári tusynda Pe­terbýrg tórinde mańǵaz jaıǵasqan qyr bıleýshileriniń basqa emes, naq Ahmet sultan Jantórınniń depýtasııasy ekenine kúmán qaldyrmaıdy. Endeshe, tákappar toptyń ortasynda barsha kórik-kelbetimen, qazaqı bolmysymen jaıǵasqan jaısań jannyń Balǵoja ekenine de shúbá keltirmeısiń. Qypshaq rýynyń uzyn bólimshesin basqaratyn bedeldi bı, sotnık Jańbyrshın osy bolmaq. Myǵym deneli, mol sal­maq­­ty, keń otyrǵan dalanyń darqan tul­­­ǵa­sy qazaqtyń birligin, el men aǵaıyn arasynyń yntymaǵyn oı­la­ǵan, qara qyldy qaq jarǵan ádil de kó­regen jan bolǵany tarıhtan bel­gili. Al áýleti úshin – 1844 jyly aýy­lyn shap­qan Kenesary qolynan balasy Altyn­sary qaza taýyp, artynda qal­­ǵan neme­resi Ybyraıdy qatarǵa qossam dep armandaǵan qamkóńil ata.

Peterbýrgke barǵan qazaq ókilderi­niń budan keıingi eki sapary 1859 jáne 1860 jyldary júzege asty. Al­ǵash­qysy – arasynda han tuqymynan Dáýletkereı kúıshi, qaradan Eset batyr bar Kishi júz ben Ishki orda jaı­sańdary bas qosqan qydyrýshylar. Olar týraly osy maqala avtorynyń kezinde «Egemen Qazaqstanda» shyqqan zertteýinde keńinen baıandalǵan edi (T.Boranǵalıuly, «Sankt-Peter­býrg­tegi sultandar serýeni», «EQ», 2001, 12 shilde). 1860 jyly qazaq ofıseri Álmuhamed Seıdalın tilmash bolyp qostaǵan ataq-dańqtylardyń ujym­dyq barys-kelis baıany da arhıvte molynan hattamalanǵan. Eki saıa­hattan da sýretter saqtalǵan. Al­ǵashqy toptyń sándi-kelisti otyrys­tary «Illıýstrasııa» jýrnalynda (avtory A.Mýrenkov) jarııalansa, A.Shpakovskıı túsirgen kelesi depýtasııa músheleri beınelengen fotosýret Sankt-Peterbýrg Antropologııa jáne etnografııa mýzeıiniń qorynda saqtaýly. Venıngerdiń Reseıden bul oqıǵalardan úsh jyl buryn eline qaıtqanyn aıtsaq, sýretke túsken tarıhy málim tórt jolsapardyń ishinen Jantórın – Jańbyrshın tobyn bizdiń áńgimemizdiń yńǵaıyna daralaı túsedi.

Dagerotıpke depýtasııa músheleri­nen taǵy kimder túsken? Ahmettiń sol jaǵynda turǵan: «shaǵyn boıly to­lyqsha, ashań, aqquba júzdi, jaq súıegi sál shyǵyńqy, súıir ıekti, kelteleý qara saqaldy, kishigirim jazyq mań­daı­ly, kishileý qara kózdi» 32 jastaǵy horýnjıı Qosylbaıǵa kelip tur. Onyń aldynda shette otyrǵan: «bitimi myǵym, batyr tulǵaly, qaratory, naýqasty júzdi, tunjyr qoı kózdi, kishigirim qara saqaldy» adam Qazbek Shegenovke uqsaıdy. Osy sýrettegi kez kelgen tulǵanyń ómirbaıanyna sál dendesek, talaı syr-shejire jeteleı ketpek. Biraq ol baıandar búgingi áńgime taqyrybynan tys bolǵan soń Q.Shegenov te Balǵojaǵa bóten emes – nemeresi Ybyraıdyń naǵashysy, anasy Aımannyń týǵan aǵasy deýmen shekteleıik.

Ahmettiń aldynda otyrǵan on bir jasar uly Seıithan. Orynbor Neplıýev kadet korpýsynyń ekinshi kýrsynda oqyp júrgen kezi. Zeıindi jastyń keler bolashaǵy jarqyrap tur! Keıinnen zertteýshi, folklorshy, ekonomıkalyq zerdeleýshi, qazaq jylqysynyń qa­sıetin ensıklopedııalyq dáldikpen baıandap kitap jazatyn bilgir – Im­pe­ratorlyq Orys geografııalyq qoǵa­mynyń tolyq múshesi, polkovnık bolyp kemeldenbek. Al myna joly ózine sálem bere kirgen «Seıd Ahmetov» órenge Nıkolaı patsha altyn saǵat syılaǵan edi (QR OMA, 4-qor, 3519-is, 137-138 b.)

Bir sát arhıv táptishinen bas kóterip, beınelerge qazaqy kózben zer salsaq she! Bárimizge tanys Ybyraı ustazdyń kelbeti sýrettegi atasynyń álpetine ábden kelip-aq turǵan joq pa?

Men ybyraıtanýshy emespin, degenmen uly aǵartýshynyń 180 jyldyq mereıtoıyna oraı «Egemen Qazaqstan» gazetiniń betinde jarııalanǵan keıbir jaıttarǵa óz qolymdaǵy naqty derektermen ún qosýdy paryz sanaımyn. Ásirese, oqyrmanǵa «Balǵoja bıdiń beınesi» maqalasy (27.08.2021) arqyly usynylǵan sýretshi M.Rahalıevtiń týyndysy Balǵojanyń shyn álpetine jaqyn ekenin aıtqymyz keledi. Al maqalada «Balǵojanyń týǵan jylynyń ózi ár derekte árqalaı aıtylady, qaıtys bolǵan jyly áli belgisiz» degen ýájge dálelderim naqpa-naq. Ortalyq arhıvtiń 4-qoryndaǵy 2303 jáne 2512-isterde Balǵojanyń jasy týraly málimetter áldeneshe qaıta kezigedi. Eń senimdisi – 1844 jyldyń 13 jeltoqsany kúni bıleýshi-sultan Ahmet Jantórınniń ózi qol qoıǵan qujatta «Balǵoja Jańbyrshın 44 jas­ta» dep kórsetilgen.

Balǵojanyń qaıtys bolǵan jyly da nemeresi Ybyraıdyń Orynbor shekara komıssııasynyń tóraǵasy V.Grıgorevke jazǵan myna hatynda aıqyn tur: «Po okonchanıı kýrsa naýk v Kırgızskoı shkole v 1857 godý ıa byl otpýshen v Ordý, k dedý moemý, ýpravlıaıýshemý Ýzýn-Kıpchakskım rodom, voıskovomý starshıne Balgoje Iаmgýrchıný, ý kotorogo zanımalsıa pısmennymı ego delamı; eto obstoıatelstvo ne pozvolılo mne prosıt nachalstvo o dopýshenıı menıa k kakomý-nıbýd rodý slýjebnyh zanıatıı. Po konchıne je ýpomıanýtogo deda, slýchıvsheısıa v fevrale sego goda, nasledovav vse ego jıte ıa doljen byl ımet lıchnyı nadzor pod onım» deı kelip, endi aǵaıyn-týyssyz atadan qalǵan dáýletti senip tapsyratyn adamy joqtyǵyn muń etken. Hat sońyna «zaýrıad-horýnjıı Ibraı Altynsarın. 25 ııýlıa 1859 goda» dep qol qoıǵan. Ortalyq arhıvtiń 4-qory 2867-isiniń 15-betinde turǵan bul qujat ǵylymı aınalymǵa túspegeni ǵoı, áıtpese, mýzeı qyzmetkerlerine Balǵoja bıdiń 1859 jyldyń aqpanynda dúnıe salǵany belgili bolar edi.

Balǵoja bıdiń mórin jańǵyrtýda murajaıshylar biraz eńbektengen eken. Jazýy óshken qadym-qaripterdi ajyratý qıyndyǵy mamandarǵa málim jaıt. Alaıda bas arhıvimizdiń qorynda saqtalǵan Balǵojanyń aıqyn basylǵan móri ybyraıtanýshylardyń kózine túspeı kelgeni me? 1846 jyldyń kókteminde Shekara komıssııasy janynan qazaq balalary úshin mektep ashylady degen habar taraǵannan keıin qyrdyń kózi ashyq adamdary óz balasyn oqýǵa berý úshin Orynborǵa asyǵady. Mahambet aqynnyń on jasar balasy Nursultandy alyp keletini, Kúsepqalı Ormanov sultannyń eki uly Saqypkereı men Ádilgereıdi jiberetini, Balǵojanyń bes jasar Ybyraıdy bolashaqta oqýǵa bermek bolyp Ladyjenskııge raport jazatyny osy joly. Osy baıanat hattyń kóshirmesi Qostanaı mýzeıinde turǵan boldy. Sońyna qoıylǵan móriniń «óte kómeskiligin» aıtýlaryna qaraǵanda, murajaıshylardyń qolyna onyń sapasy tómen birneshe márte kóshirme nusqasy tıgen sııaqty. Biz usynyp otyrǵan bederi tikeleı arhıvtegi túpnusqadan túsirilgen.

Eń bastysy, «ókinishke qaraı, Balǵoja Jańbyrshyulynyń eshbir sýreti saqtalmaǵan», «bıdiń óz sý­re­ti ázirshe tabylmaı tur» degen murajaıshylar alańyna osy sha­ǵyn zertteý maqalamyzben joqty tapqan­daı súıinshili kóńil kúıdemiz.

Tilekqabyl BORANǴALIULY