23 Qańtar, 2018

Synnyń da suraýy bar

202 retkórsetildi

Keıde ómirdiń mánin tym erte jas­tan túsinip qoıý da adamǵa qıyndyq týǵyzady. Sondyqtan kim-kimniń de óz jasyna laıyq oı tolǵap, ómir súrgeni qandaı ǵanıbet edi. Konfýsıı «Keńes pen tolǵam» ǵaqlııasynda «Ustaz aıtypty:

– Jetkinshek úıde ata-anaǵa qaıyr­ly, túzde úlkenderge juǵymdy bolsyn, is-áreketinde baısaldy, sóıler sózinde shynshyl bolsyn, jalpy jurtqa meıirban, kisiligi zorǵa jaqyn bolsyn; osynyń bárin atqara alsa ǵana óner-bilimge umtylsyn» deıdi. Mundaıda kúndelikti tirshiligimizdegi keıbir qı­ǵash­­tyqtar men keleńsiz jaıttar ne­gizinen adamgershilik qasıetterin boı­ǵa sińirmeýden, meıirim men izgilik qaǵıdattarynyń saqtalmaýynan týyndap jatatynyn eriksiz moıyndaýǵa týra keledi. Áıtpese qazir «biz balamyzdyń kókiregine áýeli adamgershiliktiń, kisilik pen kishiliktiń dánin ektik, aınalasyna árqashan adal bolýdy, shynshyldyqtyń shyńynan eshqashan aýytqymaýdy, júrgen jerlerine tek meıirim gúlin se­ýip, jaqsylyq syılaýdy úırettik, sanalaryna tárbıe sáýlesin ornyqtyryp alyp qana ulan-ǵaıyr ómir dańǵylyna, bilimniń shalqar keńistigine kemesin júzdirttik» dep qaı ata-ana júreginiń tusyna qolyn qoıyp turyp nyq senimmen aıta alady?! Áı, qaıdam-aý!

Bul jaǵynan qazir ortaǵa salyp, oılasar dúnıe kóp-aq. Taǵy da sol áleýmettik jelidegi beınejazbalar men ártúrli alypqashpa áńgimelerdiń túrtki bolýymen oı qozǵap otyrmyz. Qazir «meniń bul adam týraly aıtyp otyrǵan synı pikirlerim qanshalyqty shyndyqpen janasady, ózgelerdiń taǵdyr-talaıy men shyǵarmashylyǵy jaıynda baǵa berýge moraldyq quqym bar ma?» dep áýeli ishki túısikke júginip oı júgirtpeı, synnyń «sypyrtqysymen» ońdy-soldy sybaı berý derti paıda boldy. «Tıse – terekke, tımese – butaqqanyń» keri.

«Ákesin sabaǵandy kórdik, biraq arba­ǵa baılap qoıyp sabaǵandy kim kórgen?» degendeı, o toba-aı, áli ońy men solyn tanyp úlgermegen órenniń atasyndaı kisilermen jelide kergilesip otyratyny jaǵańdy ustatady. Tipti Qudaı saqtaı gór, «neǵurlym halyqqa tanymal tulǵalardy batyl synap-minesem, soǵurlym ataq-abyroıym asqaqtaı túsedi eken» deıtin syńaıdaǵy «qara pıardy» qaraqan basynyń paıdasyna júzege asyryp júrgen pysyqaılar qanshama?! Baıaǵyda teledıdar men radıodan kóriný oıynshyq emes edi. Sóz de, kóz de bir emes, birneshe súzgiden ótetin. Eski zamandy ańsaý emes, biraq búginde zaman basqa, zań basqa. Erkindik. Demokratııa. Deımiz. Árkimniń óz oıyn ashyq aıtyp, kópshilikpen bólisýine eshqandaı qarsylyq bildirilmeıdi, kedergi keltirilmeıdi. Desek te biraq emin-erkin sóılep, shyndyqty betke aıtýdyń jóni osylaı eken dep, betaldy adamnyń syrtynan neshe túrli áńgimeni jeldeı gýletý, kóńiline tıedi eken-aý demesten aýyr-aýyr sózder aıta salý kádimgi qalypty jaǵdaıǵa, úırenshikti daǵdyǵa aınalǵany sondaı, tipti selt etpeıtin kúıge tústik. Ásirese bul jaǵynan áleýmettik jeliniń dáýreni shalqyp tur.

Bul jerde aıtaıyn degenimiz tikeleı syn týraly emes, árıne. Shirkin, adam­nyń saǵyn syndyrmaı otyryp máde­nıetti synaıtyn marqum Áshirbek Sy­ǵaı aǵamyz tárizdi teatr synshylary endi týa ma, týmaı ma?! Ol kisige «siz me­niń ónerime sumdyq qııanat jasap, ádilet­sizdikke boı uryp otyrsyz» dep birde-bir akter ne rejısser qarsy daý aıta almaıtyn. О́ıtkeni halqymyzda ejelden kele jatqan «Ne soısa da, qasapshy soısyn» degen tamasha támsil bar. Biz de teatr óneri týraly syrttaǵy jaı kórermennen góri, sol salany jańǵaqsha shaǵatyn kásibı mamannyń oı-pikiri men baǵasy áldeqaıda qymbat dep sanaıtyn sanattanbyz...

Qazir she? Kim kóp, anaǵan da, mynaǵan da bir jarmasyp, jaǵalasyp syn aıtýshylar kóp. Aıtsyn-aq qoı, biraq sol salaǵa eńbegi sińgen jan bolsa meıli-aý. Olarǵa: «Bularyń ne?» deı qalsań, «qazir árkimniń óz pikirin bildirip, ortaǵa salýyna quqy bar» dep ózińe qaraı umtylady. Joǵarydaǵy qundy oılarǵa qaıta oralsaq, fılosofııalyq qaǵıdanyń túpki ıdeıasy bilim, óner jolyna túspes buryn jetkinshektiń jan-dúnıesi áýeli adamı asyl qasıettermen tolysyp, aldaǵy ómirlik josparlarynyń bári sonyń izgiligimen nurlanyp, júzege asyrylsa eken degenge saıady. Soǵan qarap shirkin, qansha jerden óner qýyp, bilim alsań da kishkentaı kezińnen bastap qazaqy qalyppen, baıyrǵy dástúrmen sýsyndamasań, báribir shıkiligiń kórinip turady eken-aý degen toqtamǵa tirelip otyrmyz...

Muny sóz etpeı-aq qoıa salsaq, bizdi eshkim sókpes edi. Alaıda «Aıtpasa, sózdiń atasy óledi» demekshi, kóńilge qorash túıiletin sátterdi qalaı aıaqsyz qaldyrasyń. Jáne de mundaı óreskel minez-qylyqtar týraly kóppen jumylyp oılaspasaq, halyqtyq qalybymyz ben ádemi ádebimizge jat ersilik, keleńsizdik ármen qaraı tereńdep, beleń alyp kete berýi ábden múmkin ǵoı. Bizdiki qozǵaý salý, áńgimege túrtki bolý, oı tas­taý ǵana. Jalǵastyryp jandandyrý, keleli oı, kesimdi pikir aıtý – jalpaq jámıǵattan.

Qarashash TOQSANBAI,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:19

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar