О́ner • 18 Maýsym, 2018

Án men kúıdiń bulaǵy – Astananyń quraǵy 

332 retkórsetildi

«Qulaqtan kirip, boıdy alar

Ásem án men tátti kúı.

Kóńilge túrli oı salar

Ándi súıseń, menshe súı»,

– dep dana Abaı aıtpaqshy, qazaq qashannan án men kúıin baǵa jetpes qymbat baılyǵy, asyl qazynasy, ulttyq brendi sanaǵan ǵoı. Bul oıdy dat ǵalymy Volıýson: «Qa­zaq­tardyń ómirinde án asa mańyzdy oryn alady. Mundaıdy ózge halyqtardan kezdestirý ekitalaı. Olardyń qýanyshy da, qaı­ǵysy da óleńmen quıylady. Qazaq­tar án shyǵarýǵa keremet sheber jáne ózde­­riniń ánshilerin óte qurmetteıdi» dep tujy­rymdaıdy.

G.Potanınniń: «Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı bolyp kórinedi» dep aıtqandarymen ármen qaraı taǵy jalǵastyra tússek, ushy-qıyrsyz keń dalanyń keskin-kelbeti men shynaıy beınesi aıdyn shalqar kóldeı kósilip, kórkem bederler kóz aldymyzda kólbeı sozylar edi. Ulan-ǵaıyr ǵajap ólkemizdiń bulaǵy syńǵyrlap, quraǵy sybdyrlap, orman-toǵaıy syńsyp, jotasy men botasyna deıin ásem áýezge elitip, án men kúıdiń shaǵala lebimen terbeler edi.

Qazaq halqynyń rýhanı jádigerleriniń injý-marjany sanalatyn baı murasy táýelsizdik tusynda áýendik hám oryndaý­shylyq qasıetin, ulttyq naqyshy men halyqtyq sıpatyn qadym zamandardan bergi daǵdysynan tanbaı, tanym-túısigi men tamyr-talshyǵynda talmaı damytyp, keń dıapazonymen, kúrdeli yrǵaq-ıirimderimen súısinte aldy. Sonyń ishinde, týǵan jerdiń tuǵyry, el kindigi – Astana týraly aıshyqtarymyz san alýan janrda jandanyp, elordany áspettegen osy kúnge deıingi án-kúılerdiń yrǵaq-ekpini, mán-mátini mánerli, máıin órilýimen, beı­neli náziktigimen, júrektiń pernesin shymyr­lata búlkildeter shalqar sazymen, úmitti sáýlesimen jurtshylyqty baý­rap áketeri anyq. Árıne bul aradaǵy áńgime ársiz, mánsiz, dúbára dúnıeler týraly emes. Dúbirli topta dúrmekke ilesip, tóbe qyltıtqan keıbiriniń qazirdiń ózinde-aq ilbip-salbyp, qaı qıyrdyń astynda qalyp qoıǵany belgisiz. Soǵan qaramastan dombyranyń shanaǵynan kúıin, kómeıinen ánin sorǵalatyp, elordanyń kúnnen kúnge ósip, kórkeıgen ǵajaıyp beınesin mýzyka tilimen órgen shyǵarmashylyq ıeleriniń áleýeti áli de sol shynaıy sezimge qurylǵan rýhymen Arqanyń apaıtós abat dalasyndaǵy aqbókendeı quıqyljyp jortyp barady.

Bul rette belgili kompozıtorlar Marat Omarovtyń ózi oryndaıtyn «Arman qala – Astana», kóptegen ánshilerdiń repertýaryna engen Tólegen Muhamedjanovtyń «Astana keshi», «MýzART» toby shyrqaıtyn Ahmedııa Esmuhanovtyń «Esil aǵady» sııaqty halyq arasyna keń taraǵan mýzykalyq týyndylary men halyq saz aspaptary orkestrleri oryndaýyndaǵy kúıshi Muhamedjan Tileý­hanovtyń «Nur qosbasar», Turar Álip­baıdyń «Báıge», Muqametqalı Tinálınniń «Erke Esil», semeılik kompozıtor Qadyr Dosym­jannyń «Esil tolqyny», «Nur Astana» kúılerin aıryqsha atap ótken lázim. Eńseli elordaǵa erkeleı kósilgen Esildiń kelbetine kópshilikti súısintetin mundaı kól-kósir asqaq sezim «Dos-Muqa­san» ansambli shyrqaıtyn «Astana men Almaty», «Báıterek» tobynyń –«Saryarqa», Altynaı Jorabaevanyń – «Elimniń júregi – Astana», «Astanaǵa arnaý», Roza Rymbaeva­nyń – «Aqordam – Astana», Batyrhan Shúke­novtiń – «Júregimde – Astana», Dımash Qudaıbergenovtiń «Astana valsi», Roza Álqojanyń – «Arý qalam – Astanam», quramynda Móldir Áýelbekova, Saıat Medeýov, Jazıra men Janbolat, Erkin Nurjanov pen Qaırat Nurtas bar bir top estrada ánshileriniń oryndaýyndaǵy «Arman qalam – Astana», balapandar shyrqap júrgen «Aıalaǵan Astana» ánderine tán desek, baıtaq eldiń bas qalasyn ulttyq naqyshta sıpattaıtyn sóz sóline saz saryny saıma-saı shyǵarmalar munan keıin de jalǵasyp, júrek qylyn sherte beredi degen senimdemiz.

Al elimiz orkestrleri men halyq saz aspaptary ansamblderiniń, klassıkalyq mýzykalyq aspaptary súıemeldeýimen oryndalyp júrgen án-kúılerdiń jón-josyǵy týraly aıtatyn bolsaq, áńgime tym árige sozylyp ketpes úshin osylardyń ishinen Qurmanǵazy orkestri súıemeldeýimen Tileýbek Qojanuly, Tolqyn Zabırova, Altynaı Jorabaeva shyrqap júrgen nusqalardy tilge tıek etsek te jarap jatqan tárizdi.

Astana jaıly aıshyqty ánderge tipti keıbir álemdik juldyzdardyń nazary aýyp, qyzyǵýshylyq týǵyzyp otyrǵany beker jaıt bolmasa kerek-ti. Mysaly, «Iаlla» ansambliniń («O, Astana» áni), «Na-na» toby men Týreskıı horynyń (N.Nazarbaevtyń sózine jazylǵan T. Muhamedjanovtyń «Meniń qalam» áni), reseılik belgili ánshi Dmıtrıı Malıkovtiń t.b. sheteldik tulǵalardyń Astana týraly ánderdi qazaq sahnasynda qaltqysyz shyrqaǵan sátterine kýá bolǵan jaıymyz bar edi. Maqpal Isabekova men reseılik ánshi Domınık Djokerdiń – «Máskeý-Astana», Soso Pavlıashvılıdiń «Astanadan Máskeýge deıin» ánderi de estradalyq janrdaǵy shyǵarmalarǵa tyń serpin qosty.

Az ýaqytta saıaly báıterekteı bıiktegen Astananyń arsha júzi men aıshyqty kórkin ónermen beıneli bederlep, álemge keńinen nasıhattaýda mundaı sharalardyń qaı-qaısysy da úlken ról atqara bermegi sózsiz... Án men kúıge osynshalyq sheksiz bólenip, odan asyp jyrlanǵan, shyrqalǵan, shyǵarmaǵa arqaý etilgen jer betinde basqa taǵy qala bar ma eken, sirá!

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

ShOB-ty qoldaý joldary túsindirildi

Ekonomıka • Búgin, 12:44

Almaty: Búginge deıin indet 90 adamnan tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 12:19

Almatyǵa Qytaıdan gýmanıtarlyq kómek keldi

Koronavırýs • Búgin, 12:02

El ekologııaǵa alańdaıdy

Ekologııa • Búgin, 10:55

Jalǵan aqparat taratqandar jazalanady

Aımaqtar • Búgin, 10:42

Mańǵystaý oblysy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 10:29

Muqtaj jandarǵa kómektesedi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Sabyr-shydamnyń synalar shaǵy...

Qoǵam • Búgin, 08:04

Senimimizdi nyǵaıtqan naqty qadam

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Jastarǵa da qoldaý jasalady

Parlament • Búgin, 07:59

Uqsas jańalyqtar