Ádebıet • 12 Qyrkúıek, 2019

Ko Yn: Poezııa – tarıh mýzykasy

102 retkórsetildi

Koreı ulttyq aqyny Ko Ynnyń poe­zııasy­ ar­qy­ly koreı tarıhy­ men qoǵamynyń orasan zor mozaıkasy órildi. Demokratııa úshin belsendi qozǵalystyń múshesi bolǵan ol halyq aqy­ny retinde álemge keńi­nen tanyl­ǵan. Daýylpaz aqyn­nyń túrmede tý­ǵan eńbegi «Manınbo» (On myń­ ómir) jınaǵynda 5500 adam­nyń esimi jazyl­ǵan 4001 óleń bar. Azııa elderi qalam­gerleriniń tuńǵysh forýmyna shaqyrylǵan Nobel syılyǵynyń nomınantyn az-kem áńgimege tarttyq.

– Azııa elderi qalamger­leri­niń tuńǵysh forýmynyń elder arasyndaǵy ádebı-mádenı baı­lanystardy nyǵaıtýdaǵy mańyzy qanshalyqty?

– Osynda kelgenge deıin ne sezindim jáne kelgen soń ne kór­genimdi qysqasha baıandap kóreıin. Ortalyq Azııa ejelden qıyn-qystaý kezeńderdi bas­tan ótkergen. Deı turǵanmen, as­qaq dańqymen ataǵy shyqqan jer. Kóshpendiler jaılaǵan meken bolǵannan soń ba, kóbi bul aımaqty qaraýsyz qalǵan dep oılaıdy. Memlekettik hatshymen kezdeskenimde, Ortalyq Azııanyń qýatty qurlyq ekenin aıttym. Áldeneni joǵalttyq dep qamkóńil bolǵanymyzdyń túpki maǵynasy sol dúnıeni qaıtaryp alýymyz tıis degenge saıady. Qazirgi kezeń ádebıet úshin Ortalyq Azııa tarıhyna tereń boılaýǵa qolaıly tus. Tarıhy áriden qalyptasqan qupııaly meken. Kórnekti ǵalym Ábý Álı ıbn Sınanyń esimi men eńbegi álemge aıan. Berirekte Abaı bar. Olar ótken shaqtyń elesi emes, solar arqyly Ortalyq Azııa óz-ózin tanytýǵa, tabýǵa kúsh-qýat alady. Nur-Sultan sııaq­ty Uly dala tósinde alyp sha­hardy turǵyzý bolashaqtyń kepili. Álem ádebıetiniń endigi múm­kindikteri dál búgingi qalam­gerler basqosýynda shama-shar­qyn­sha aıtylyp jatyr.  

– Jıynda Batys órkenıe­tiniń yqpaly týraly keńinen sóz boldy. «Batysqa baǵdar re­tin­de qaraýdan bas tartýymyz ke­rek» degen oıyńyzdy tarqa­ta alasyz ba?

– Batys memleketteri asa iri qol­basshy jáne memleket qaı­­rat­keri bolǵan Aleksandr pat­­shanyń basqynshylyǵymen shyǵys mádenıetin sińirdi. Biz de sonshama jyldar boıy Batys mádenıetin úlgi etip keldik. Qazir osynyń barlyǵy shegine jetip boldy. Búginde myńjyldyqtar boıy qalyptasqan dara joly bar shyǵys mádenıetine, óz ishimizge úńilýimiz tıis.

– Sizdiń ómir jolyńyz ben shyǵarmashylyǵyńyzǵa qa­tysty negizgi derekter bel­gili. Biraq sizden ózińiz alǵash jaza bastaǵan 50-jyldardaǵy kezeń týraly sura­sam dep edim. «Erteńgi kún­niń ánderi: óleńder 1960-2002» atty jınaǵyńyzda «Nól» ıdeıa­sy týraly aıtasyz. Koreıa tarıhymen etene tanys emes biz úshin atalǵan ıdeıanyń nelikten keń taraǵandyǵy jó­ninde aıtyp bere alasyz ba?

– Tili bir, dili bir Koreıa ekige bólingende men jasóspirim bala edim. Qandy soǵystyń qııamet-qaıymyn kózimmen kóre júrip erjettim. Maıdan dalasyndaǵy qan­tógistiń ortasynan tiri qaldym. Sondaǵy búlinshilik ótken shaq­taǵy qundylyqtardy typ-tıpyl jo­­ıyp jiberdi, nól boldy. Son­dyqtan «nóldik tujyrym» abs­trak­tili sóz emes, meniń poe­zııam osy nólden bastaldy. Men kór­gen qıyndyqtar artta qal­dy, qa­nym men súıegimde ǵana qal­dy. Ba­symnan ótkergen qaıǵy-qasiret janym men tánimniń bir bóli­gine aınalǵandaı, ol meniń tynysymnan, ár sózimnen, qımyl-áreketimnen kórinip turady. Olar­­dyń barlyǵy qorytylyp ket­ti, ondaı bolmaǵan kúnde ómir sú­rýimniń ózi neǵaıbyl.

– Al býdda monahy bolyp ótkizgen onjyldyqtar nesimen este qaldy?

– Koreı soǵysynyń qýǵyn-súrgininen soń taýǵa shyǵyp, monah bolyp kettim. Ǵıbadathana maǵan baspana boldy. Sondaǵy ustazym bolǵan Hebongtyń súıe­meldeýimen, el-eldi aralap, uzaq saparlarǵa shyqtyq. Keıin munyń barlyǵy ómirlik tájirıbeme aınaldy.  1960-jyldary sáýir revolıýsııasy kezinde qalaǵa qaıtyp keldim.

– Bir suhbatyńyzda koreı halqyn óte aqynjandy jurt dep ataısyz. Osyndaı ortadan shyq­­qan aqynnyń balalyq shaǵy týraly da az-kem estigimiz keledi.

– Mundaǵy aıtpaǵym, azattyq jolynda qıyndyqty kóp kórgen kez kelgen halyq jany tym se­zimtal, júrekteri jyrǵa ǵa­shyq­ keledi. Mysaly, ózimniń ákem men sheshemniń, atam men ájem­niń, aǵalarymnyń bireýiniń de ádebıetke mysqaldaı qatysy bolǵan joq. О́tkenge bir sát kóz salsam, olardyń ómir súrýi, sóı­leýi, barlyǵy tunǵan poezııa edi. Poezııa – tarıh mýzykasy. Balalyq shaǵymda kóp bolǵan eki dúnıe bar: kedeıshilik pen aspandaǵy juldyzdar. Osy eki dúnıeni bala kezimde san márte kórdim.

– «Manınbo» (On myń ómir) epıkalyq shyǵarmany týdyrý ıdeıasy sizdiń ómirińizdi qalaı ózgertti?

– 1970-jyldary áskerı dık­tator­lyqqa qarsy shyqqanym­da tórt ret túrmege qamaldym. Túr­mede ózimdi jalǵyz jelkendeı sezindim. Meni tastaı qarańǵy, óte tar kamerada ustady. Sol tún­­di, sol ýaqytty áli de jek kó­­remin, óıtkeni meni bar asylymnan aıyrdy. Osydan aman qalar bolsam, barlyǵyn jazamyn dep oıǵa alǵan sátte-aq meniń keýdemde úmit oty tutandy. Sheteldegi jáne óz elimdegi keı adamdardyń yqpalymen eki jarym jyldan soń bosap shyqtym. Túrmeden shyqqan soń 50 jasymda úılendim. Osylaısha ómir jolymda kezikken adamdardy óleńmen eske alyp, birtindep qaǵazǵa túsire bastadym. 25 jyl­­dyń ishinde 4001 óleń jazyp shyqtym. Sol jyrlardyń bi­razy aǵylshyn tiline aýdarylyp, álemge taraldy. Mundaǵy ár óleńniń óz taǵdyry bar, árbir óleń jeke adamǵa arnalǵan, bul stıl men formada kóp kezdesetin nár­se. Men syrtqy forma qurýǵa talpynbaımyn, sýbektiniń ózi-aq qalybyn tabady.

– Sanaly ǵumyryn avtorı­tarlyq júıege qarsy kúresip kelgen aqynnyń búgingi ómiri qalaı ótip jatyr?

– Biz ózimizdiń qaraqan basymyzdy ǵana oılap ómir súre almaımyz. Jıyrma jyldan as­tam ýaqyt kúresip kelsem, qa­zir demalyp jatyrmyn. Al tiri tur­ǵanymda, jazýymdy áste toq­tatpaımyn.

 

Áńgimelesken

Aıa О́MIRTAI

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar