Ishten shyqqan shubar jylan...
Bul oqıǵa Qarataý baýraıyndaǵy Shirkeıli degen jerde bolǵan kórinedi. Shilińgir shildeniń ystyǵynda qoı jaıyp, ańqasy keýip, qatty qatalaǵan Qasen degen qoıshy otaryn jarqabaqtyń astyna ıirip tastap, ózi túbinde demalyp otyrypty. Jaqyn mańda sý joq, torsyqtaǵy shalap ta bitken, shól qysyp, qaljyraǵan ol qısaıyp jatyp, qalǵyp ketedi.
Sonan aýzyn ańqaıta ashyp uıyqtaıtyn ádetimen uzaq qorylǵa basypty. Sol qalpynda tús kóripti. Túsinde áldekim aýzyna tosqan muzdaı sýdy meıirlene jutyp jibergen ol, óńeshin qapqan tastaı sýyqtan shoshyp oıansa, kún eńkeıip, qoılary óriske uzaı bastaǵan eken. Sálden soń qańtarýly atyna minip, jele shoqytyp qoı qaıyrýǵa kóshken Qasen qarnynyń qatty ashqanyn sezip, mazasyzdana bastaıdy. Asqazany birtúrli búrip, qaradaı jalanyp bara jatqan soń, malyn asyǵys aýylǵa bettetipti.
Sol kúni qoıshy qansha tamaq jese de toımaı qoıady. Baıynyń kenetten kelgen ashqaraqtyǵynan shyndap shoshynǵan áıeli aqyry alys aýyldan Kádirbaı táýipti aldyrýǵa májbúr bopty. Táýip shal mán-jaıǵa qanyqqan soń:
«Balam, óz aýzyńmen aýrýyńnyń mánisin aıtshy» deıdi. «Eshteńe bilmeımin, áıteýir dalada uıyqtap qalyp, túsimde muzdaı sýdy tóńkere iship jatqanym esimde, sonan beri keseldi boldym" degen malshyǵa: «E, uqtym, boldy!» deıdi táýip.
Ertemen em-domyna kirisip ketken Kádirbaı táýip aldymen qoı etiniń qońdy jerinen mol etip qýyrtyp, oǵan qos ýystap qara tiken tuzdy aıamaı saldyrtady. Tańerteńnen nár syzdyrmaı ashtan buraltyp qoıǵan malshyny aldyryp, ashy qýyrdaqty aldyna tartady. Tegene toly tuzy betine shyqqan etti kezekpe-kezek eki urtyna tolǵap bitirgen kezde ǵana qatty shól qysqanyn sezgen onyń: «Sýsyn!» deýi muń eken, shal qasyndaǵy eńgezerdeı eki kisige ym qaǵady. Olar áp-sátte qoıshynyń qol-aıaǵyn býyp-matap, shildeniń shaqyraıǵan kúni dińgekke baılap, otyrǵyzyp qoıady.
Kóp uzamaı tili aýzyna syımaı typyrshyǵan qoıshynyń jan daýsy shyǵa bastaıdy. Sol kezde táýip shal shegen qudyqtan tastaı sý aldyrtyp, ony shelegimen móldiretip álginiń aldyna qoıady da: «Osyǵan qara da otyr» deıdi. Shelektegi sýdy alyp isheıin dese qol-aıaǵy baılaýly, eńkeıip ishýge erni jeter jerde emes, amal joq, telmirip, tesile qarap otyrýyna týra keledi. Qansha jerden jalynyp-jalbarynsa da tańdaıyna tamshy sý tatyrmaıdy.
«Shirkin-aı, bir jutym sý ishsem» dep shelektegi sýǵa eminip túsip keterdeı otyrǵan malshynyń kenetten jutqynshaǵy jybyrlap qoıa beredi. Aýzyn ashýy muń eken, atyp shyqqan uzyndyǵy bir qulash alashubar jylan shelektegi sýǵa sholp beripti.
Jurt ishtegi jylandy jarmaı-soqpaı túsirgen Kádirbaı táýiptiń emine qaıran qalysyp, jaǵalaryn ustaǵan kórinedi.
Býra men batyrdyń aıqasy
HH ǵasyrdyń basynda Qarataý boıyndaǵy Keń Qoryq degen jerdi jaılaǵan Berkinbaı atty baıdyń adamǵa shabatyn ashýly aq bas býrasy týraly el aýzynda ańyzǵa bergisiz áńgime saqtalǵan. Ony quıma qulaq qarttar bizge bylaısha baıandar edi:
Qańtarda qaıystaı qatyp jaraǵan sol aq bas qara býra qyryq kún «qysqy shildede» ne synyq shóp tistemeı, ne jutym sý jutpaı, kúndi túnge, túndi kúnge qosyp, qyryq ingendi qatar qoıyp qaıytady eken. Jylyna bir keletin sol qaıran qyzyq shaq – sal dáýrende sabylyp, ala shapqyn aq sabyn kúıde keledegi ingenniń artyn baǵyp, azynaǵan azbanǵa aınalǵanda, aýyl-aımaq attap basýǵa qorqady eken. Siltegen soıyl, qamshy, súıretpe quryǵyńa «pishtý» demepti. Boıyna bula kúsh – býra kúshi syımaı býyrqana tasyǵanda arnasynan asyp-tógilip, elirip-esirik kúıge túsken dúleı janýar talaı jandy jazym etkenmen, baı eshkimge ese bermeıdi. Qun suraýǵa qalyń eldiń ózi de qaımyǵady eken.
Azýyn aıǵa bilegen aıbatty, kelege kúıiti kelgende kózine kóringen tiri jan balasyn týrap tastaıtyn tajal bir keremeti, ıesin kórgende ıilip, jyny basyla qalady eken. Býra-oınaq bastalar aldynda baı kele túıesin qum ishindegi ońasha qoınaýǵa aıdap tastap, tiri pendeni ol jaqqa aıaq basqyzbaıtyn kórinedi.
Kúnderdiń kúninde, jaqynyn jazym qylǵany úshin býra men ıesine birdeı tisin qaırap, qapysyn taýyp qarymta qaıtarmaq bolǵan bir jaýjúrek jigit eleýsiz túrde álgi baıdyń úıine kelip qonady. Baı jadaý kıimdi jalǵyz jaıaýdan jón surasa, ol pendeń qum ishin jaılaıtyn naǵashysynyń aýylyn izdep shyqqanyn aıtady. Berkinbaı ol jaqta jarap júrgen býrasy baryn, jolaı kezdesse jazym eterin eskertkenmen, qonaǵy oǵan qulaq qoımapty.
Qolynda syryq turmaq sabaý qamshysy joq dáý jaıaýdyń jaıbaraqattyǵyna jany kúıingendeı bolǵan baı «endeshe, jolyń bolsyn» dep jymsıyp qala beredi.
Jolaýshy bylaı shyǵa jol boıyndaǵy tory tobylǵynyń jigerinen tańdap júrip eki qarystaıyn kesip alyp, istikshe jonyp eki ushyn úshkir etedi de, qonyshyn qaǵyp júrip ketedi.
Áldebir ýaqytta oıpań saıda oınaq sap jatqan kele túıeniń ústinen túsedi.
Attyly adam, atan ógizdi alǵaýsyz shaınap, arlan asaıtyn azýly ash býra alystan aıbarlana kórinedi. Az ýaqytta kisi qarasyn shalyp qap shatynaı qaraǵan qyzyl kóz – qara pále bir aqyryp qap, sholaq quıryǵymen qonjıǵan qos jambasyn sabalap, dúrse qoıa beredi. Aqyr syıatyn aýzyn arandaı ashyp, balǵa tisterin barynsha saqyldatyp, aýzynan aq kóbik – ala jynyn aqtara shashyp, aıdahar moınyn alǵa tósegen kúıi aǵyza shapqan býranyń ystyq yrsyly jaqyndaı bergende, jaýjúrek batyr da shapshań qımyldap, shalt burylady...
Bir et pisirim ýaqyt ótken soń, jolaýshynyń jantásilim etkenine senimdi baı: «Qoı, sorlynyń súıegin jınap alaıyn»,- dep atyna mine sap, qumdaǵy túıege tartady. Kelse, aýzy-basy qanǵa bógip, basyn jerge urǵylap eńkeıip jatqan býranyń ústinen túsip, tańǵalǵannan talyp túse jazdaıdy. Jolaýshy bolsa izim-qaıym joq. Dereý artynan at shaptyrǵan baı álden soń álgi jaıaýdy aldyna aıdatyp alyp, tergeýdiń astyna alady.
Sóıtse, álgi jankeshti jigit, arandaı aýzyn ashyp, aqyryp kelgen aq bas býraǵa qarsy qarap tura qalyp, endi asaımyn dep tóngende ýysyndaǵy úshkir istigin, aran aýyzǵa asqan eptilikpen, syp etkizip sala qoıady. Apan aýyzdan bilegin de sýyryp úlgeredi. Sol zamat «saq» etip barynsha qarpyp qalǵan býranyń tumsyǵy men alqymyn ótkir istik kirsh etkizip tesip ótken de, aýzyn qaıta ashýǵa keltirmeı túırep qalǵan...
Júrek jutqan batyrdyń tylsym tásili men eren eptiligine tańdaı qaǵyp, tánti bolǵan baı jynynan aıyrylǵan baqsydaı júni jyǵylyp qalǵan aq bas býrasyn jigitke buıdalap berip jibergen kórinedi.
Kókjal qasqyr men syrttan ıt
Qarataý baýraıynda erterekte Esimhan degen qoıshy jigittiń ıt syrttany atanǵan taıynshadaı tarǵyl tóbeti bolǵan kórinedi. Aldyna tastaǵan atan túıeniń atpal súıegin qaban azý qanjar tisimen bir «qarsh» shaınaǵanda-aq qars aıyryp, bir-aq qylǵytatyn naǵyz syrttan eken.
Qystyń keri alyp soǵar kárli borany men qarǵa adym ashtyrmas qaqaǵan aıazynda da tynbaı, tún balasy túnemelge qora tóbesine shyǵyp qoı kúzetýdi ádet qypty. Ittiń úı silkinerdeı úrgen daýysynan-aq azýly qasqyr úıiri alty shaqyrym alystan aýlaqqa qashady eken.
Kúnderdiń kúninde, qas qaraıa bastaǵan bir keshte álgi syrttan kıiz úıdiń aldynda basyn jerge salyp, quıryǵyn butynyń arasyna qysyp, búk túsip jatyp alypty. «Tur» dese turmapty, «ket» dese ketpepti. Túni boıy Esimhan otardy ózi qaraýyldap shyǵady. Tań ata bolǵan jaıdy Aqtan atty jasy toqsannyń tórine shyqqan babasyna baıan etedi. Baıyptap tyńdap bolǵan shal: «Syrttan ıttiń syry erteń málim bolady. Qas qaraıa úıińniń ishine kirip jatpasa, maǵan kel», – dep bir-aq túıipti.
Erteńine kún batyp, qas qaraıa bastaǵannan syrttan ıt shal aıtqandaı úıge syp berip, bosaǵada búk túsip jatyp alypty. «Shyq» dese shyqpapty, «ket» dese ketpepti. Qoıshy qartqa qaıyra baryp aıtsa, kópti kórgen kónekóz bylaı depti: «Seniń syrttan ıtiń qasqyrdyń soıqan kókjalyna jolyqqan eken. Bul sodan qorqýly. Qasqyrdyń eren syrttany ıtińdi torýyldap, ańdyǵaly úshinshi kún. Búgin ıtiń tórińe shyqsa, bul túni qasqyr keldi deı ber. Qoryqqan ıttiń qosqa tyǵylǵanyn bilip júr ol. Túnde kıiz úıdiń syqyrlaýyǵyn aıqara ashyp qoı. Arlandar ashyq aıqasty súıedi, ańdaýsyzda bas salý olardyń boıyna jat. О́ziń esik qalqasyna tyǵylyp, qolyńa ýystap kúmis teńge al. Qyr basynan habar bergen kókjaldyń qımylyn qaltqysyz baǵyp tur. Arlan qasqyr esik kózine taqaǵanda qolyńdaǵy teńgelikterdi tastap kep jiber, arǵy jaǵyn syrttannyń ózi biledi», – dep táptishteıdi qart.
...Tún ortasy aýa qyr basynan qyp-qyzyl bop mazdaǵan eki shoq kórinedi. «Ne de bolsa sol soıqannyń ózi shyǵarsyń» degen qoıshy da taǵatsyzdana typyrshyp, tosyp turypty. Birtin-birtin ekilene mazdaı túsken eki shoq kóz taıaı túsedi. Qoıshy syrttanǵa qarasa, ıt tór aldynda esik kózine qaraı shókesinen túsip, qulaǵyn jymyp, tumsyǵyn alǵa tósegen kúıi kirpik qaqpaı tesile qatyp qalǵan eken deıdi.
Kenet ala sharby bult búrkegen aı jaryǵynda jer baýyrlap jyljyǵan alyp arlan qasqyrdyń sulbasy da kórinedi. Bir qyzyǵy, tórt taǵandap eńbektegen barlaýshydaı-aq, kókjal baýyrymen jorǵalap keledi eken jáne esik kózine qaraı týra salypty. Qulaqqa urǵan tanadaı múlgigen tynyshtyqta ıttiń alǵan óshpendi demine deıin sezinip, túgine deıin jaýyǵyp, qylshyǵyna deıin qastasyp alǵan qasqyr búgingi aıqastyń alǵashqy da aqyrǵy ekenin ańdysyp-arbasý ústinde anyq túısingenge uqsaıdy.
Beıne bir alyp aıdahardaı jaıymen shubatylyp, suǵyna entelegen kúdire jal kók shýlan quıryq jyljı-jyljı esik kózine enýge on shaqty kez qalǵanda, qoıshy qolyndaǵy qos ýys teńgelikterdi «syńǵyr» etkizip taban astyna shashyp kep jiberedi. Osy kezde oqys shyqqan dybysqa jalt qaraǵan kókjaldyń kóz janaryn taıdyryp alǵanyn tap basqan tarǵyl tóbet... zamatta oqsha atylady. Qoıshy júgirip shyqsa, kóz ilespes shapshańdyqpen sekire shapqanda-aq dúleı syrttan eresen ekpinmen keriske taıdaı kókjaldy qara tumsyqtan qapysyz julyp túsken eken.
Tóreǵalı TÁShENOV
