Aımaqtar • 05 Qarasha, 2019

Jańaózenniń júgi jeńildeı me?

361 retkórsetildi

Jańaózende sheshilmegen máseleler az emes. Onyń bárin bir sózben «Jańaózenniń júgi» deýge bolady. Ádette Mańǵystaý, Jańaózen týraly sóz qozǵalsa, «munaıly» degen tirkes qosarlana ketedi. Biraq munaı qorynyń da, munaı óndirýdiń de shegi baryn eskersek, qaladaǵy turǵyndar sanynyń artýy jumyssyzdyq máselesin óz-ózinen týyndatady.

Budan bólek, ınfraqurylymdyq jáne áleýmettik nysandar salý, sondaı-aq baspanamen qamtý, aýyz sýdyń jetkilikti bolýy syndy máseleler taǵy bar... Halyq sany demekshi, aldymen ózge respýblıkalardan kóship kelýshiler esebinen halqy kúrt kóbeıgen óńirde qazir tabıǵı ósim de qýantarlyq jaǵdaıda. Mysaly, halyq sanynyń dınamıkasy 1991 jyly – 57,6 myń adam, 2000 jyly – 66 myń, 2005 jyly – 79,4 myń adam bolsa, 2010 jyly – 118,7 myńǵa, 2015 jyly – 140,6 myńǵa, bıyl tamyzda – 152,7 myń adamǵa jetti. Qalada jylyna ortasha eseppen 3700-ge jýyq bala dúnıege keledi. Shahardyń bas jospary boıynsha halyq sany 2025 jyly – 150 myń adamǵa, 2035 jyly – 200 myń adamǵa jetýge tıis.

 Áleýmettik túıtkildi týyndatar tustar

– Halyq sanynyń óskenin nazarǵa alyp, memlekettik baǵdarlamalar aıasyn­da salynyp jatqan qurylys sala­syn­da­ǵy ózgeristerdi iske asyrý maq­sa­tyn­da Jańaózen qalasyn salýdyń 2025 jylǵa deıingi bas jospary qaıta jasalyp, ol qalalyq máslıhattyń 2012 jylǵy №9/78 sheshimimen maquldanyp, oblystyq máslıhattyń sheshimimen be­ki­tildi. Jańaózen qalasyn áleýmettik-eko­nomıkalyq damytý – Memleket bas­shysynyń Joldaýyn, «О́ńirlerdi da­mytýdyń 2020 jylǵa deıingi» baǵ­dar­lamasyn, «Mańǵystaý oblysynyń Ja­ńaózen qalasyn áleýmettik-eko­no­mı­ka­lyq damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn», «Jańaózen qalasyn damytýdyń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasyn» iske asyrý arqyly júzege asyrylýda, – deıdi Jańa­ózen qalasynyń ákimi M.Ibaǵarov.

Jumyssyzdyqty aýyzdyqtaý baǵy­tyn­da qalada jyl basynan beri 3 854 jańa jumys orny qurylǵan. Bıyl eńbekpen qamtý oryndaryna 8625 adam jumyssyz retinde habarlassa, onyń 4 700-i jastar. Qazir tirkeýde turǵan jumyssyzdar sany – 2 253 adam bolsa, onyń 1 458-i – jastar. Jalpy qalada jumyssyzdyq deńgeıi – 2,9%.

Jumyssyzdyqtan shyǵar joldyń biri – kásipkerlik. Qalada qazir bul baǵyttaǵy jumystar qarqyndy atqarylýda. Jyl basynan beri 3 991 jumyssyz jan áleý­met­tik sharalarmen qamtylǵan. «Bıznes bastaý» kásipkerlik negizderi boıynsha 44 adamǵa nesıe berilip, jumyssyzdardy oqy­tý jáne qaıta daıarlaý kýrstaryna 30 adam joldanǵan.

– Memlekettik ataýly áleýmettik kómek alýshylar sany qyrkúıek aıyndaǵy kórsetkish boıynsha 1 391 otbasy, ıaǵnı 7 994 adamdy qurady. Bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 6 114 adamǵa kóbeıdi. Naqtyraq aıtqanda, Jańaózen qalasy boıynsha otbasyna kire­­tin kiris kózin esepke almaı tórt jáne odan kóp 18 jasqa deıingi balalary bar ata-analarǵa tólenetin aı saıynǵy 10 605 teńge járdemaqy 2018 jyldan bas­tap toqtatylyp, kedeılik sheginen tó­men turatyn otbasylarǵa tólene bastady. Iаǵnı AÁK alýshylar sanynyń kúrt kóbeıgeni bıylǵy sáýir aıynan bastap belgilengen kúnkóris deńgeıiniń 70 paıyzǵa ósýinen bolyp otyr, – deıdi qala basshysy.

Jańaózende bilim berý isin qarjy­lan­dyrý qalanyń jalpy bıýdjetiniń 57,9%-yn quraıdy. Balabaqsha máselesi tolyq sheshilgen, 32 601 bala bilim alatyn qalada apatty jaǵdaıdaǵy jáne úsh aýysymda oqytatyn mektepter joq. Alaıda, pedagogtar arasynda kadr tapshylyǵy bar, máselen 2018 jyly 20 maman jetis­pe­se, bul kórsetkish 2019 jyly 26 maman jetis­peýshiligine deıin artty.

Densaýlyq saqtaý salasy boıynsha Jańaózen qalasynda atqarylǵan jumys­tar da, sheshilýi tıis máseleler de bar. Máseleniń bastysy – dárigerler arasynda kadr tapshylyǵy. Máselen, byltyr kardıolog, hırýrg, akýsher-gınekolog, nevro­patolog, jalpy tájirıbelik dári­ger, neanotolog, mammolog jáne ózge de 29 dáriger maman jetispese, 2019 jyly akýsher-gınekolog, ınfeksıonıst, balalar anestezıolog-reanımatolog dárigeri, JTD dáriger, okýlıst, lor, onkolog, nev­ropatolog dárigerlerdiń jetispeýshiligi bar. Qala ákimi kadr jetispeýshiligin sheshý joly retinde jas mamandarǵa birrettik aqshalaı kómek berý jáne turǵyn úı máselesin sheshý qajet degendi aıtady. Sondaı-aq Jańaózen qalasyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2012-2020 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary aıasynda «О́zenmunaıgaz» AQ-nyń qarajaty esebinen «Jańaózen qala­syn­daǵy 50 kereýettik stasıonary bar me­dısınalyq ortalyqtyń qurylysyn aıaq­taý» jobasynyń jobalyq-smetalyq qu­jat­tamasyna túzetýler júrgizilip, bıýd­­­jet qarajaty esebinen jumysy toq­­tap qalǵan «Jańaózen qalasyndaǵy 180 kereýet­tik qalalyq aýrýhananyń tera­pev­­tik korpýs ǵımaratyn salý» jobasyn qaı­tadan qolǵa alý qajettigin jetkizdi.

Jańaózendegi kúrdeli baǵyttyń biri – turǵyn úımen qamtý. Qala ákiminiń aıtýynsha, bıyl paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń jalpy aýdany 80,6 myń sharshy metrdi qurady, ótken jylmen salystyrǵanda tómendeý kórsetkish. Qala ákimi Maqsat Ibaǵarov muny Jańaózen qalasynda jeke turǵyn úılerge arnalǵan jel telimderi 2010 jyldan bastap bólin­be­genimen túsindirdi. Jalpy, Jańaózende «Memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úı alý kezeginde jetimder, áleýmettik osal toptar, bıýdjet salasynyń qyz­met­ker­lerinen quralǵan 4 444 aryz tirkelgen.

Jańaózen qalasynyń jalpy aýmaǵy 0,515 myń sharshy shaqyrymdy alyp jatyr, ıaǵnı oblys aýmaǵynyń 0,3%-yn quraıdy. Úkimet qaýlysymen bıyl beki­tilgen «Mańǵystaý oblysynyń Jańa­ózen qalasyn áleýmettik-ekono­mı­ka­lyq damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparynda» Jańaózen qalasynyń shamadan tys qonystaný problemasyn sheshý, munaı-gaz salasy kásiporyndarynyń turaqty jumysyn qamtamasyz etý, qala turǵyndaryn ju­mys­pen qamtýǵa járdemdesý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý arqyly jańa ju­mys oryndaryn qurý, áleýmettik jáne ınjenerlik ınfraqurylymyn qoldaý sharalary qabyldanǵan.

– Bul máseleler ekonomıkany sapa­lyq turǵydan ósirýdi qamtamasyz etýge, halyqtyń ál-aýqat deńgeıi men ómir súrý sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan jáne qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq prob­lemalaryn sheshýge múmkindik be­redi. Sondaı-aq belsendi shaǵyn ká­sip­oryndardyń sanyn kóbeıtý, jańa jumys oryndaryn qurý, kúnkóris jáne ju­myssyzdyq deńgeıin tómendetý, apat­tyq turǵyn úılerdiń sanyn azaıtý kútilýde, sondaı-aq ınjenerlik-ınfra­qu­rylymmen qamtamasyz etiletin bolady, – deıdi qala basshysy.

Damý áleýeti ortasha monoqala bolyp aıqyndalǵan Jańaózendi jańǵyrtý boıynsha jumystar júrip jatyr. Alaıda, halyq sanynyń tyǵyzdyǵyna baılanysty bul jumystar qalanyń barlyq máselesin túbegeıli sheship bere almaıtyny belgili.

 Kendirli kentke aınala ma?

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda elge oralǵan aǵaıyndar esebinen Aqtaý qalasy halyq sanyn kótere almaı qaıy­syp turdy. Qaıystyrǵan – qalyń eldiń qıyn hal-jaǵdaıy, nópir muń-muqtajy – jumys, baspana, mektep-balabaqsha, baılanys, jol-kólik... Biraq bul máseleni sheshý­diń tıimdi joly jańadan aýdan quryp, qala irgesindegi saıajaılardy meken etken halyqty tutastaı jańa aýdan­ǵa enshilep berý boldy. Osylaısha, tá­ýel­sizdik alǵan soń respýblıkada al­ǵash­­qy bolyp qurylǵan Munaıly aýdany – qazir oblystaǵy halyq eń kóp shoǵyrlanǵan irgeli aýdan, en daladan birneshe aqshańqan aýyldar boı kóterip, áleýmettik nysandar salyndy, jol-kólik qatynasy qalypqa túsip, turǵyndary ár salada nápaqalaryn taýyp júr.

Is basyndaǵylar Jańaózendegi áleý­mettik jaǵdaıdy sheshýdiń birden-bir joly retinde Kendirli óńirinen bas­tap­qy­da halyq sany 5 myńǵa jýyq adamdy quraıtyn jańa eldi meken quryp, oǵan aýdan mártebesin berý dep sanaıdy. Iаǵnı qala halqy sanynyń ósýine baıla­nys­ty, qala turǵyndaryn baspanamen qam­tamasyz etý jáne jumyssyzdyq deń­geı­in tómendetý maqsatynda, Kendirli aı­ma­ǵyn­da jańa eldi meken qurý qajettiligi týyn­daýda. Eger Jańaózen qalasyna qa­ras­ty Teńge, Rahat, Qyzylsaı aýyl­dary jańa qurylǵan aýdannyń qura­myna engen jaǵdaıda, Jańaózen qala­sy­nyń halyq sany 81,3 myń adamdy quraıtyn bolady. Bul óz kezeginde ju­mys­syzdyq deńgeıiniń tómendeýine, aýyz sý tapshylyǵynyń joıylýyna, jer telimin alý jáne páter kezekteriniń azaıýyna septigin tıgizedi. Jańa eldi mekendi ınjenerlik ınfraqurylymmen, ıaǵnı elektr men gazben, sýmen qamtý, kóshelerdi jaryqtandyrý, rezervýar salý, kárizdik júıeniń qurylysy, avtomobıl joldaryn salýǵa shamamen 4,4 mlrd teńge qajet. Al 140 oryndyq balabaqsha, 600 oryndyq mektep 1 mlrd teńge, dárigerlik ambýlatorııa, ákimshilik ǵımarat, dene shynyqtyrý kesheni syndy áleýmettik nysandarmen qamtamasyz etý jobamen 2,1 mlrd teńgeni qajet etedi. Injenerlik ınfraqurylymnyń qurylysy kezinde 1500, áleýmettik nysandar iske qosylǵannan keıin 460 jumys oryny qurylatyn bolady. Sondaı-aq jeke turǵyn úı qurylysyna, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýǵa, aýylsharýashylyq maqsatynda jer telimderin berý jumyssyzdyq deńgeıi tómendeýine, aýylsharýashylyq sekto­ry­nyń damýyna jol ashady.

Jeke ınvestısııalar tartý arqyly qala quraýshy kásiporyn munaı jáne gaz óndirýmen aınalysatyn zaýyt salý 3-4 myń aralyǵynda jumys ornyn ashsa, Túrkııadan, Ázerbaıjannan ınvestorlardy tartyp, olardy belgilengen merzimge deıin salyqtyq júktemeden bosatý, ıaǵnı jeke ınvestısııalar tartý arqyly týrızm­di damytý – qonaqjaı keshenin, akva­park, kazıno salý da jańa aýdannyń eko­nomıkalyq turǵydan damýyna, jańa jumys oryndarynyń qurylýyna sep bolady. Agroónerkásip keshenin damytý maqsatynda Kendirli aýmaǵynan aýylsharýashylyq jerleri berilip, qus fabrıkasyn, jylyjaılar, et, sút óńdeıtin sehtar salý da nazardan qalys qalmaǵan. Jumyssyzdyq deńgeıin tómendetý baǵytynda halyqaralyq saýda-sattyq sektorynyń damýy, teńiz porty arqyly saýda-sattyqty damytý maqsatynda halyqaralyq saýda keshen­de­rin qurý, 2008 jyly JSQ jasaqtalǵan, uzyndyǵy 102,9 sha­qy­rym­dy, quny 18,1 mlrd teńgeni quraıtyn «Quryq-Kendirli» avtomobıl jolynyń qurylysyn salý jumystary tur.

– Jańa aýdan qurylǵanda Jańaózennen 5 myń adam kóshiriledi, 20 myń jańa jumys orny qurylyp, jumyssyzdyq máselesi joıylady. Al Jańaózen qala­syn­da turǵyndar sany 81 myń shamasynda shaǵyndalady. Bul óz kezeginde oblys­tyń áleýmettik-ekonomıkalyq turǵy­da damýyna, óńirde týrızm salasy men agroónerkásip kesheniniń damýyna múmkindik beredi, – deıdi Jańaózen qala­sy­nyń ákimi M.Ibaǵarov.

Jańaózende kún jylyna basty máse­le­niń birine aınalyp shyǵa keletin aýyz sý máselesi de Kendirliden sý tushytatyn qondyrǵy salý arqyly sheshilmek. Bıyl qyrkúıek aıynda Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen Jańa­ózen­di damytýdyń keshendi jospary boıynsha jıyn ótken bolatyn. Atal­ǵan basqosýda Úkimet basshysynyń Jańa­ózen qalasyndaǵy aýyz sý máselesin she­shý jóninde arnaıy tapsyrmasy bol­dy. Osyǵan oraı, «Kendirli demalys aımaǵynan qýaty táýligine 45-50 myń tekshe metr bolatyn sý tushytý zaýytyn salý» jobasy ázirlendi. Buǵan deıin tehnıkalyq-ekonomıkalyq negiz­de­mesi tehnıkalyq sý shyǵarý boıynsha daıyndalǵan joba endi aýyz sýyn tushytý turǵysynda júrgizilmek. Bul týraly merdiger mekeme «Qazaq munaı jáne gaz ǵylymı-zertteý jáne jobalaý ınstıtýty» AQ jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin sáýir aıynyń sońyna deıin ázirlep, sonan soń jobany úılestirýshi mekeme – «QazMunaıGaz» UK» AQ atynan áleýetti ınvestorlarmen kelissózder júrgizip, zaýyttyń naqty qýatyn anyqtap, qurylys jumystaryn eń qysqa merzimde aıaqtaıdy» degen bolatyn «QazMunaıGaz» UK» AQ munaı tasymaldaý boıynsha basqarýshy dırektory N.Shmanov Mańǵystaý oblysy ákimdiginde ótken basqosýda.

Sonymen, Jańaózenniń júgin jeńil­de­ter jumystar júrgizilýde. Buǵan deıin týrıstik ortalyqtyń úzdik úlgisi retinde aıtylyp kelgen Kendirli endi taǵy bir qyrynan tanylyp, Mańǵystaýdaǵy jańa aýdan retinde sanatqa enýi múmkin.

     

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • Keshe

Oqyrmanmen oı bólisti

Rýhanııat • Keshe

Qııanatqa qarsy turǵan gazet

Rýhanııat • Keshe

Jemqorlyq jerge qaratady

Qoǵam • Keshe

«Bir synaǵan jamandy...»

Aımaqtar • Keshe

Erli-zaıyptylardyń erligi

Aımaqtar • Keshe

El ıgiligin eselegen jan

Rýhanııat • Keshe

Teńgeniń tegeýrini

Qarjy • Keshe

Senim kapıtaly

Ekonomıka • Keshe

Shymkenttiń úlgili otbasylary anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Almatyda páter balldyq júıemen beriledi

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar