Ádebıet • 30 Jeltoqsan, 2019

Jyr-kúıi janry jandana ma?

157 retkórsetildi

Qazaqta jyr-kúıi degen janr – ejelden bar dástúr. Iаǵnı, áýelde jyrlanyp, sosyn kúıge bergisiz tolǵaý retinde el arasyna keń taraǵan. Jyr-kúıi – jyraýlar men jyrshylar, termeshiler qoldanatyn maqam, áýen. Ár dáýirdiń, ár óńirdiń búginde jyr, tolǵaý, terme, dastan, qıssa aıtatyn ózine laıyq maqam-sazy, áýeni saqtalǵan.

Tyńdaýshyǵa erekshe áser etetin bul janr kompozısııalyq qurylysy jaǵynan bir-birin qaıtalamaı, túrlenip oryndalady. Onyń bas­ty ereksheligi – dástúrli 7-8 býyndy jyr joldarynyń aspaptyq mýzyka tiline túsirilip, kúı sarynymen oryndalýynda. Belgili ǵalym Aqseleý Seıdimbek aǵamyzdyń ıdeıasymen kezinde Aqtamberdi jyraýdyń «Kúldir-kúldir kisinetip...» tolǵaýy  Súgirdiń «Yńǵaıtókpe» kúıiniń áýenine salynyp, alǵash Jánibek Kármenov oryndaýynda halyqqa jetkeni málim. Keıin ustaz ónegesin shákirti Bekbolat Tileýhan jalǵastyryp, zamanaýı tilmen aıtqanda, hıt ánge aınaldyrdy.

Al ánshi oryndaıtyn, Qarǵa boıly Qaztýǵannyń: «Alań da alań, alań jurt», dep muńmen óriletin jyry Qazanǵaptyń «Kókil» kúıiniń sazymen asqaqtady. Osy turǵydan kelgende, jyr-kúıi (kúı-jyry) – janrlyq sınkretızm, folklorlyq sıntezdiń nátıjesi ekeni seziledi. Iаǵnı, bir jaǵy – jyr, ekinshi jaǵy – kúıdiń júgin kóteretin óner. Ǵalym-mamandar jyr-kúıi Qazaqstannyń batys óńirine tán bolyp keledi, al Qarataý shertpeleri shaǵyn jyr-tolǵaýlardan týǵan dep topshylaıdy. Sondaı-aq «jyr-kúıi jeke janr retinde dombyrada, qobyzda oryndalyp júrgenin, Mańǵystaý, Jambyl oblys­taryna qosa Qaraqalpaqstan, Tájikstan, О́zbekstan, Túrikmenstan qazaqtary arasynda Qalnııaz, Súgir, Qojaı, Muryn, Qarabaı, Aqtan, Teńeldik, Dúısenbaı, Shádiman, Aıtqul jyraýlardyń jyr-kúıleri saqtalǵanyn,  Qobylash jyrshy tolǵaý, terme, erlik dastandaryn ózinen burynǵy jyraýlardyń 10-12 túrli jyr-sazymen, Qaraqalpaqstanda turatyn Uzaq Myńbaev 20 shaqty jyr-kúıin, mańǵystaýlyq kúıshi Serjan Shákiratov onnan asa jyr-kúıin oryndaıtynyn» alǵa tartady.

Belgili folklortanýshy ǵalym Qabıbol­la Sydıyqov «Mańǵystaý jyrshylarynyń saz-saryndary» eńbeginde Mańǵystaýdyń saryn­daryna toqtala kelip, Mańǵystaý men Ortalyq Azııa qazaqtary arasynda Aqtan sazy, Musanyń sazy, Muryn jyraýdyń saryny, Dúısenbaı áýeni, Súgir sazy sııaqty keń taraǵan biraz saz-áýender saqtalǵanyn jazypty. Ár jyraý-jyrshynyń ózindik saz-áýenderi, jyr-áýeni, jyr-sazy, jyr-maqamy, jyr-kúıi bar dep ǵylymı tujyrym jasaǵan eken. Al Serjan Shákiratov adaıdyń 20-ǵa jýyq sazy belgili bolyp otyr. Olar – qońyr (2 nusqasy), taıpalma, qompyldaq, tómpek, jelpime, lekime, qyzdyrma, tol­qyma, yrǵama, muńlyq, sylqym, tynys, sar­nama, sherli, jaıma, jyr-kúıi, maıpaz, ıirme dep jazdy. Munan bólek Túmen sazy, Qalnııazdyń jyr-kúıi, Nurymnyń jyr-kúıi, Uzaqbaıdyń jyr-sazy notaǵa túsirilip, Adaıdyń yrǵamasy atty toptamaǵa engen kórinedi.

Aıtaıyn degenimiz, qazaqtyń telegeı-teńiz terme-jyrlarynyń, osynshama qyrýar mol halyqtyq qazynanyń rýhanı baılyq retinde baǵalanyp, keńinen nasıhattalmaı otyrǵany qynjyltady. Bulardy injý-marjan kúılerdiń áýenimen árlep, sazymen saıratsaq, kim qolymyzdan qaǵyp otyr? Mán bersek, sırek kezdesetin dástúrli óner janrynyń túbine tolyq jaryq túspeı, zerttelmeı, áli qarańǵy kúıinde jatqan tustary kópke uqsaıdy.

Mysaly, uly mýzykalyq shyǵarmalardy jańǵyrtý, boıyna qan júgirtý – álemdik tájirıbede keń sıpat alǵan úrdis.  Belarýs­tyń «Pesnıary» ansambli jaqynda «Polo­nezdiń» vokaldyq nusqasyn usyndy. Mýzy­kalyq aspapqa jazylǵan shyǵarmaǵa mátin jazyp, taratty. Bul ándi áleýmettik jelidegi tyńdaýshylardyń sany mıllıonnan asyp jyǵylypty. Másele «Polonezdiń» jan tebirenterlik keremet týyndy bolyp sanalatynynda emes, belarýstardyń ony túr­lentip, ekinshi tynysyn asha alýynda bolyp otyr. Polıaksha «polonez» degen sóz bizdiń «týǵan jerge degen ańsar-saǵynysh» degen uǵymǵa jaqyn eken. Polıak kompozıtory graf M.Ogınskıı T.Kostıýshko basqarǵan kóteriliske qatysqany, patshalyq Reseı ókimeti bul qozǵalysty aıaýsyz basqany tarıhtan málim. Qorlyqqa shydamaǵan kompozıtor M.Ogınskıı Italııaǵa kóship ketýge májbúr bolady. Týǵan jerimen qosh aıtysar tusta búkil halyqtyń rýhanııatyna ortaq mura – «Ogınskııdiń polonezi», ıaǵnı «týǵan elimen qoshtasý» polonezi dúnıege keledi. «Qaıran, Edil» men «Polonezdiń» janaıqaıy, muńy netken uqsas edi! Ekeýi de – erkindik, azattyq ańsaǵan eki halyqtyń muń-sherin shertken mýzykalyq iri týyndy. Mundaı baıtaq baılyqqa ónerdiń qaı janrynda jan bitirsek te artyqtyq etpeıdi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eljan Birtanov Qytaı elshisimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 19:17

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:56

Semeıde stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 17:40

Memleket basshysy birqatar kezdesý ótkizdi

Prezıdent • Búgin, 17:08

Qańǵybas ıtter de qorǵalatyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:04

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Týrızm – tabys kózi

Parlament • Búgin, 06:53

Uqsas jańalyqtar