Tarıh • 03 Aqpan, 2020

Bir taý bar Azat degen aıtary kóp

126 retkórsetildi

Azat taýy Kókshetaý qalasynyń kúnshyǵys jaq betkeıinde. Qazirgi júırik kóliktiń jaıymen esep qursańyz, atshaptyrym jer ǵana. Irgesinde Azat stansııasy bar. Este joq eski kezeńde bul óńirde Jalǵyzqaraǵaı, Bylqyldaq, О́zenqaraǵaı atty aýyldar bolǵan desedi. Aq qashyp, qyzyl qýǵan úrkinshilik jyldary bas saýǵalap, údere kóshken. Keıin el qaıta oralyp ornyqqanda, Jalǵyzqaraǵaı Alekseevka atalǵan.

Baǵzy zamanda osy jataǵan taýdyń jonynda dúldúl aqyn Shal Qulekeuly týǵan. Aqynǵa da, batyrǵa da aq besik bolǵan qa­sıetti taý, qasterli topyraq. Qa­zir­gi kúni jolbarys jondy bıikte eki zırat bar. Biri – Qosaǵaly batyr­di­ki. Zırattyń kóldeneńi men eni áldeneshe qulash. Múmkin birneshe múrdeniń qoıyndasa jatýy, álde Qosa­ǵaly batyr alyp deneli adam boldy ma eken?.. Ýaqyt tabynan tozyńqyraǵan, keıin el eske­rip ornatqan temir sharbaq tilsiz. Ese­si­ne ishine ornatylǵan belgi tasta birshama derek bar. «Bagater Kosaǵaly Tolekov ýmer, rýy Jaq­sy­lyq qaraýyl. Eskertkish qoıǵan: Ali uly Raqymjan» dep oıylyp jazylypty. Arab áriptermen de shaǵyn aıat, aty, ákesiniń esimi, rýy tańbalanǵan.

Taý etegi – tunǵan tarıh. Qulaq sal­­sańyz, ótken kúnniń elesin kóz aldyńyz­ǵa keltirip, jyr­lap-aq tur. Bylaı deıdi: «Qosaǵalynyń bir ke­lini ul bala týyp, ózi joryqqa jú­rip bara jatqanda, aǵaıyndary jıy­lyp, sábıdiń atyn qoıyp, ba­ta­ńyzdy berip ketińiz» dep qol­qa­laǵanda, at ústinde turǵan batyr náresteni alaqanyna salyp, betine oılana uzaq úńilip: «Aty Azat bolsyn, túbinde urpaǵymnyń aýzynda osy nemeremniń aty qalady» dese kerek.

El jaılaýda. Biraz kún ótken­de bala óz-ózinen tynysh­sy­zda­nyp, kenet­ten kelgen naýqastan qaıtys bolady. Aýyl-aımaq «Maıtóbe» atty bıikke jerlep, aza tutady. Sońy­nan sol tóbe «Azat taýy» atalady. Osy sońǵy joryǵynan kele jatyp, batyr atasy da dúnıe sa­lyp, Azattyń janynan topyraq bu­ıyrǵan. Qazir ózi de osy qorymda jat­qan, kóripkel-baqsylyǵymen jurt­qa belgili Kúlaı áje: «Munda jer­diń ataýynan da tereńirek ma­ǵy­na jatyr» deıdi eken.

Azattyqty ańsaǵan, onyń azap­ty jolynan ótken Qosa­ǵa­­ly batyr kim bolǵan degen sa­­ýal­­­ǵa jaýap berip kórelik. Qa­zaq shejiresine tizbe taldaý ja­sap, kóz júgirtsek, Arǵyn rýy Qaraýyldyń Jaqsy­lyq tar­maǵynan taraıtyn Baıa­n­­uly Baıtólektiń balasy Qosa­ǵa­ly shamamen 1755-1820 jyl­dar aralyǵynda ómir súr­gen arys­tarymyzdyń biri ári bire­ge­ıi. Tanymal jazýshy Tor­taı Sádýaqasovtyń 2004 jyly jaryq kórgen «El men jer» atty kitabyndaǵy shejirede: Qara­ýyl­dan tómen Máshek atasynan – Esenbaı – Álimbet – Jaqsylyq – Baıan – Tólek – Qosaǵaly – Baıbol – Kúles – Jáýlá – Esqaq – Qabdolla bolyp urpaqtary odan ári jalǵasa beredi. Batyr­dyń ákesi Tólek Baıanuly myń­dy aıdaǵan baı bolypty. 1723-1730 jyldarǵy Aqtaban Shuby­ryn­dy­da jadap-júdep osy jaqqa jetken qandastarymyzǵa mal, jer berip, kómek kórsetken atymtaı jo­mart­tyǵyna saıyp el-jurt ony Baıanuly Baı-Tólek atap ketken eken. Qosaǵaly batyr týraly qıly-qıly derekterdi, el tarıhy­na qatysty eleýli jádigerlerdi jınap júrgen qalamger Aıdos Ábý­tá­lipov te rastaıdy.

Qosaǵalyny óz tusynda Om­by­nyń shynjyr balaq, shubar tós­teri de syılap, sanasqan. Ol ýaqytta qoryqqanyn ǵana syı­laıdy emes pe? Dostyq meziret­te­rin de jasap otyrǵan.

– Shekpendiler jerimizge dendeı kirip, el ishinde alaýyz­dyq ór­shitedi. Atyǵaı rýynan Mań­daı de­gen kisini bir qateli­gine oraı ólim jazasyna tart­qa­ny úshin Qo­sa­­ǵaly batyr bas­ta­ǵan top Ýáli hannyń ordasyn shap­paq­shy bol­ǵan. Hannyń muz­daı qarýlanǵan áskeri qyryp tas­taı­yq dep Ýálige júgingende, han saby­rlylyq tanytyp: «Bular da on eki ata Atyǵaı men segiz ata Qara­ýyldyń balalary. Qosa­ǵal­y­­nyń ózi oq boıy alda keledi, ol ashýly, olarǵa keregi men ǵoı, tasalaı turaıyn degen eken. «Han qashqanyńyz» osydan shyq­qan, deıdi jergilikti tarıhshy Marat Ospanov.

Jergilikti halyqtyń nara­zy­­ly­ǵyna qaramastan jet­pi­sinshi jyl­dardyń sońynda arǵy zırat kóshirilip, Qosaǵaly jatqan qorym­ǵa qaıta jerlengen. Taǵdyr tálkegin dóp bilip, tajaldan irgesin aýlaq salǵan Qo­saǵaly batyrdy áýlıe demeı kim dersiz?! Jer qoınyndaǵy arýaqtardyń ózi batyrdan pana izdep, shurqyraı tabysqandaı emes pe? Mundaı áýlıe adamdar ha­lyq­tyń sheksiz qurmetine bólen­ý­ge tıisti.

Azatta týǵan ataqty Shal aqyn Qu­lekeuly balań shaǵynda Sol­­­­­tús­tik Qazaqstan oblysynyń Ser­­­geev aýdanyna qonys aýdaryp, sonda jerlengeni belgili. Átteń, qa­biri sý qoı­masynyń as­tyn­­da qal­ǵanymen, aýdan Shal aqyn atalady.

Qoınaýy tarıhqa toly Kókshe baý­raıyn­daǵy ańyzǵa aınalǵan ataý­­lardyń bir parasy osyndaı.

 

Aqmola oblysy,

Zerendi aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Eljan Birtanov Qytaı elshisimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 19:17

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:56

Semeıde stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 17:40

Memleket basshysy birqatar kezdesý ótkizdi

Prezıdent • Búgin, 17:08

Qańǵybas ıtter de qorǵalatyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:04

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Uqsas jańalyqtar