Abaı • 07 Aqpan, 2020

Abaı syny

160 retkórsetildi

Abaı qazaqtyń qaı kezde de rýhyn kóterip, ulylyǵymen dáneker bolyp keledi. Bıyl da qazaqty qanattandyryp, qabyrǵaly el ekenimizdi kórsetip otyr.

Endigi jerde biz dara da danyshpan aqyn­nan qandaı taǵylym alýymyz kerek degen oı kósh basynda turýy tıis. Iаǵnı, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵa­syr­daǵy Qazaqstan» atty maqalasynda «Abaı bizge neni amanattady? Abaı bizden neni talap etti? Abaı bizden neni kútip edi? Abaı eldiń qaı isine súısinip edi? Sol súısingen isinen úıre­ne aldyq pa? Abaı qazaqtyń qaı isine kúıinip edi? Sol kúıingen isinen jırene aldyq pa?» degen suraqtarǵa árqaısymyz óz isimizben jaýap bere alsaq, qane!

Iá, aldaǵy kúrmeýli suraqtarǵa túımedeı bolsa da, jaýap bere alsaq, utylmas edik, utar edik. Tııanaqty jumysymyzben kórinsek, toı dep dýyldamaı, bárin oı tereńinde qorǵasyndaı qorytyp, nátıjesi bárekeldi degizse, artymyzda jaqsy úlgi, sabaq alar sóz qalary anyq.

Aıta bergennen abyroı kelmeıdi, jurt jalyǵyp ketýi múmkin. Bul da oılanar tusymyz sekildi.

Jaqsynyń sharapaty qashanda urpaǵyna nur bolyp quıylady, sáýle bolyp tógiledi, shashý bolyp shashylady.

Bıylǵy Abaı jyly da osyndaı ereksheligimen kórineri haq.

Jaqsynyń sharapaty degennen oı órbitip, sál keıinge sheginis jasasaq deımiz. О́tken ǵasyrdaǵy, bes jylǵa sozylǵan surapyl soǵys bitken jyly, tamyz aıynda (1945jyly) dara da dana danyshpannyń júz jyldyǵy atalyp ótilgeni tarıhtan málim.

Jaqyndarynan, aıaýlylarynan, súıikti­lerinen aıyrylyp, jaraly kelgenderdiń tileýin ti­le­gen jurtymyzdyń úlken-kishisin sol Abaı to­ıy serpiltip, sergitip, e, táýbe táńirim degiz­ge­nin kóne kózderdiń aýzynan talaı estidik. Sol kóne kózder Abaı men Jambyldyń jyrlaryn  jat­qa aı­typ otyratyn. Abaıdyń syny boıynan kórin­­gen­derdi teksiz degenge deıin barýshy edi. Kóp qazaq­­tyń tórinde Abaı shyǵarmalary turatyn.

1961 jyly jaryq kórgen, ata-analarymyzdyń qolynan túspeıtin «Abaı Qunanbaev» degen órnekti aqsary kitap áli kúnge deıin bizdiń de serigimiz bolyp keledi.

KSRO kúırep, elimiz azattyǵyn alyp, aýmaly-tók­peli zamannyń arasynan óz jolymyz­­dy iz­­de­gen kezde, taǵy da Abaı rýhy dem berdi. 1995 jy­ly bular qaıter eken dep basbaqqan suǵanaq suq kózderdiń aldynda irgeli jurt ekenimizdi kór­setip, álemdik deńgeıde tuńǵysh ret aqynnyń 150 jyldyq mereıtoıyn ótkizdik.

Buryn ózgege súıenbese túgi joq dep, túńilip júrgender «Qazaq ta adam balasy» (Abaı) degenge kózderin jetkizip, kóńilderin ılandyrdy. Tórtkúl álemnen kelgender alǵash ret qazaqtyń ulttyq bolmysyn, taǵamyn, tartýyn, salt-sanasyn, ádet-ǵurpyn kórip, tereń tarıhynan mol maǵlumat uǵyp, baıtaq dalamyzǵa kóz salyp, ulysyn ulyqtaı alatyn uıtqylyq qasıetimizge bul netken keremet dep tańdaı qaqty.

Endi mine, Abaıdyń 175 jyldyq toıy elordadan bastaý aldy. Bul toı aldymen qazaqtyń baǵy bolýmen birge, Abaı ónegesine adal bolýdy árqaısymyzǵa júktep otyrǵany aıdaı aqıqat. Bul iste eń aldymen Abaı aıtqan, Memleket basshysynyń baǵdar maqalasynda dáıektelgen – bes asyldy tanyp qana qoımaı, ony bultaqsyz oryndaý mindeti moınymyzǵa ilinip otyr. Oryndamaǵan utylady, utylyp qana qoımaı qaqpanǵa túsken qabandaı tutylady.

Bir tanysym: «Toı qarsańynda Abaıdyń óleńderine oı jiberip, qara sózine úńilsem, qazaqty synaǵany etimnen ótip, súıegime jetti», dep «Atany bala ańdıdy,aǵany ini, Itqorlyq nemene eken súıtken kúni. Aryn satqan mal úshin ant urǵannyń, Aıtqan sózi qursyn, shyqqan úni. Alys-jaqyn qazaqtyń bári qańǵyp, Aıamaı birin-biri júr ǵoı ańdyp... Ant iship kúnde bergen jany qursyn, Aryn satyp tilengen maly qursyn. Qysqa kúnde qyryq jerge qoıma qoıyp, Qý tilimen qýlyq saýǵan zańy qursyn. Bir atqa júz qubylǵan, júzi kúıgir, О́z úıinde shertıgen pańy qursyn», «Saýdasy – ar men ımany, Qaırat joq boıyn tyıǵaly, Eńbekpen etti aýyrtpaı, Qur tilmenen jıǵany. О́limsiz iske shep-sheber, Maıdanǵa tús­peı nesi óner. Sıyrsha, toısa mas bolyp, О́rege kelip súıkener. Kúlmeńdep keler kózderi, Qal­jyńbas keler ózderi. Kekektep, sekek etem dep, Shoshqa týar sózderi», «Quıryǵy shaıan, beti adam, – Baıqamaı senbe qurbyǵa! Jylmańy syrtta, ishi aram, Kez bolar qaıda sorlyǵa», «Mal men baqtyń dushpany, Keseldi pysyq kóbeıdi. Kúshik ıtteı úrip júr, Kisiden kemmin demeıdi... Bul sózimde jalǵan joq, Aıtylmaı sózim qalǵan joq, Abaılańyz, baıqańyz – eldiń jaıy solaı-dy», degen óleń joldaryn oqyp, osydan sabaq alsaq degen oıyn bildirip, Abaıdyń fılosofııalyq tujyrymdarynyń erekshe tustaryna boılap, ony «Adamzat – búgin adam, erteń topyraq», «Atymdy adam qoıǵan soń, Qaıtip nadan bolaıyn?» degen joldardaǵy baılamdar qatty oıǵa qaldyratynyn atap, endigi jerde Abaı álemin ózi ǵana – boılap qoımaı, urpaǵyna da uqtyrsam degen nıetin kóldeneń tartty.

Onyń sózin kókeıdiń kóp tarazysyna ólsheı kelip, Abaıdy uqqan «qul» ult uly, jurt kisisi bolmaı tura almas degen tujyrymǵa taban tiredik.

 

Súleımen MÁMET

 

Sońǵy jańalyqtar

Elordada jalpy jaǵdaı turaqty

Koronavırýs • Búgin, 14:50

Fýtbol maýsymy jalǵasa ma?

Sport • Búgin, 14:48

Qyzylorda oblysynda qylmys azaıdy

Aımaqtar • Búgin, 11:49

Qostanaı qalasy jartylaı jaryqsyz qaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:06

Karantındegi Qaraǵandynyń «qyzyqtary»

Aımaqtar • Búgin, 11:05

Álemdegi ahýal qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:57

Onlaın formatta otbasylyq baıqaý ótti

Aımaqtar • Búgin, 10:37

Qytaı: Ýhanda karantın aıaqtaldy

Álem • Búgin, 10:08

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 10:02

Qyzylorda: Taǵy 3 adam tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 09:57

MMA: UFC-di synǵa aldy

Sport • Búgin, 09:20

Elimizde vırýs juqtyrǵandar sany 700-den asty

Koronavırýs • Búgin, 08:48

Eń bastysy – úılesimdi jumys isteý

Saıasat • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar