Tanym • 14 Aqpan, 2020

Ustaz ulaǵaty

558 retkórsetildi

Ulttyń ulaǵatyn, halyqtyń kisilik kelbetin aıqyndaıtyn qundylyqtardy erkin meńgergen eren tulǵalar qatarynda turǵan daralardyń biri akademık Rymǵalı Nurǵalı edi.

Ol óziniń ózegi tyń, órimi ádemi, óresi bıik zertteýlerinde sandyq uǵym­nyń sapaly júıege aınalǵan injý-marjandardy tilge tıek ete bildi. Áde­bı-synı konıý­k­týralardan bıik­te tur­dy. Qazaq sóz óne­rinde alǵash­qylar­dyń biri bolyp tragedııa tabıǵatyn ta­nym­dyq úlgide taramdap baqty. О́nerdiń este­tıkalyq nysanasyn dóp basyp, dál tanýǵa da alǵashqylardyń biri bolyp qulash sermedi.

Búgingi ýaqyt talabyna, táýelsizdik tuǵyryna, demokratııa prınsıpterine sáıkes ıdeıa, pikir aıtýǵa sonaý toqyraý, saıasat buǵaýy ústemdik etip turǵan kezeń­niń ózinde Rymǵalı Nurǵalıdyń batyl qadam jasaǵanyna kóz jetkizýge bolady. Ásirese onyń ǵylymı obektisiniń eń kúrdeli, mańyzdy, arnaly salasyna aı­nalǵan M.Áýezov ómirine, tvorches­tvosyna qatysty, klassık jazýshynyń tuńǵysh romany «Qıly zamannyń» zerttelý, jaryq kórý tarıhyna baılanysty derekter jyldar qat­parynda qalǵan qyzyq qıyrlarǵa jeteleıdi.

Ol, árqashanda, tatymsyz talastar men táleısiz tartystardan, dáregeısiz daýlar men syn kótermes sypsyńdardan bıik turatyn tulǵa edi. Basyna túsken taǵdyr syndaryna ishteı kúızelip, ish­teı qamyǵatyn beınetin basqanyń ba­la­masynan izdemeıtin jumbaq jan edi.­ Jubanysh tolasyn – óz ǵumyryn arna­ǵan, ózi erkin meńgergen ádebıet áleminiń kúretamyryn basýdan tabatyn. Keshegi «jaý» atanǵan jaryq juldyzdardyń injý-marjandaryn tarıh tozańdarynan arshyp, búgingi urpaqtyń ulaǵat tanymyna aınaldyrýynyń tóte joldaryn izdeıtin. Jas kezinen janyna jebeý bol­­ǵan, jaratylysyna demeý bolǵan arys­­tardyń, Abaıdan arqaý tartyp Áýe­zov­ke noqta basyn ustatyp ketken kemel­dik­terine súıinetin, súıinip júrip olar­dyń rýhtarynyń qupııasyna úńile beretin, jaryqtyq.

«Alash» uranymen ushtasqan ustazdyq ulaǵaty men tálimgerlik tárbıesi óz bıi­­ginen alasarmaǵan qalpynda sanada saırap jatyr, ol – «akademık Rymǵalı Nurǵalı izi» dep atalady.

2010 jylǵy aqpan aıynyń 16 jul­dyzy biz úshin, qazaq ádebıeti men ǵy­ly­my, mádenıeti úshin qaıǵy jamylǵan kún bolyp qaldy. Bul kúni tarlan talant, uly ustaz Rymǵalı aǵa ómirden ozdy. Bir apta buryn ǵana ortamyzda júrgen akademık Rymǵalı Nurǵalı sonaý Dýbaıda baqılyq saparǵa attanypty.

Men úshin Rymǵalı aǵanyń orny bó­lek edi. Ǵylym jolynda da, ómir jolym­da da aqylshym bolyp edi. Týǵan inisi Aıǵalıdan kem kórmeı, aǵalyq qam­qorlyǵyn aıamap edi. Týǵan jeri Semeı po­lıgonynyń aýmaǵy ekenin aıtyp syr bólisýshi edi. О́mirden erte ketken aǵasy men eki inisiniń, qaryndasynyń jaıyn aıtyp muńaıatyn. Bári de polıgonnyń kesiri deýshi edi. О́zin de sol polı­gonnyń zar­dabynan paıda bolǵan túrli syrqat mazalap júrgenin aıtatyn.

Aǵanyń qyryq jyldan asa ýaqyt boıy ýnıversıtet aýdıtorııasynda oqy­ǵan leksııasy aldynan dáris tyńdaǵan myńdaǵan stýdentterdiń júreginde uıalap, kó­ńil­derinde toqylǵany sózsiz. Sheber stıl, sheshen tilmen órilgen dáris mazmuny tyń­daýshy­syn uıytyp, sana­laryna ád­e­bıet áleminiń qasıetin siń­dirgen, Alash rýhyn uıalatqan sát­ter shákirt kóńilinen óshpek emes.

Qaıran aǵa!.. Orny qaldy oısyrap... Sanadan óshpes beınesi, jarqyn minezi, meıi­rimge toly bolmysy qaldy elestep.

Stýdenttik shaq. Arman jete­ginde, qııal qushaǵynda ót­ken kúnder ǵoı ol. Bit­­peıtin pikir­talasqa, taýsyl­maıtyn tal­pynysqa toly, ózine tán qıyn­dy­­­ǵyna qosa qyzyǵy da mol jastyq dáý­ren edi ǵoı, ol bir! Ártúrli oqý oryn­­daryn­da oqyp júrgen dos-jaran, jol­­­das-jora bas qosqan ýaqyttar­da son­­daı pi­kirtalas ta­qyryptary­nyń biri­ ár mamandyqtyń artyqshylyǵy, onda­ oqıtyn stýdentterdiń ereksheligi tóńire­ginde órbip jatar edi... Ol ke­zeń­ qa­zaq tiliniń qyzmet aıasy baryn­sha aza­ı­yp, soǵan oraı qazaq tili men ádebıeti mamandyǵynyń da órisi shegi­ne­ jete tarylǵan jyldar edi ǵoı. Teh­nıkalyq, aýyl sharýashylyǵy, t.b. ma­man­dyq­tary­nyń qazaq tili men ádebıetine qa­raǵanda múmkindigi mol, bolashaǵy zor bolyp esepteletin, kópshilik kóńilinde son­daı pikir ornyqqan, psıhologııa qalyptasqan.

Biz, fılologııa fakýltetiniń qazaq tili men ádebıeti bóliminde oqıtyndar eń áýeli ustazdarymyzben, odan soń oqý obektimizben maqtanar edik.

– Sender mektepte oqyǵan qandaı oqý­lyq avtorlarynan leksııa tyńdaısyń­dar, kimdermen betpe-bet kezdese ala­syńdar? – deýshi edik ol kezde bola­shaǵy «bulyńǵyr» kórinetin qazaq tili men áde­bıetine kemsite qaraıtyn óz­ge mamandyqta oqıtyn dos­tarymyzǵa ishteı jasyǵan kóńilden syr bermeı. Árıne olar tosylyp qalar edi.

– Al biz mektep oqýshy­laryna ar­nal­ǵan qazaq tili, qazaq áde­bıeti oqý­lyq­tarynyń avtorlary M.Balaqaev, I.Ke­ńes­baev,­ K.Aqanov, S.Qırabaev, M.Bazar­baev, B.Saharıevterdiń leksııa­syn tyńdaımyz, kezdesýlerde áń­gime, estelik­terin estımiz. Or­­ta mektep oqý­ly­­ǵyna engen Abaı, Sultanmahmut, S.Seı­fýllın, B.Maı­lın, I.Jan­súgirov, S.Mu­­qanov, M.Áýezov, Ǵ.Músi­repov, Ǵ.Mus­­tafınder týraly zertteý­ler júr­­­­­­­­gizgen, ǵy­lymı eńbek­ter jaz­ǵan,­ Abaı men Sultanmahmuttan keıin­gi qalamgerlermen qoıan-qoltyq qyz­met­tes bolǵan, taǵylymyn alǵan B.Ken­je­baev, M.Qarataev, T.Nurtazın, B.Sha­labaev, H.Súıinshalıev, T.Káki­shev, Z.Qabdolov, S.Sadyrbaev, M.Jol­dasbekov, R.Nurǵalıev, t.b. ǵalymdar­dan tikeleı dáris alamyz, áserli áńgime­leri­ne­ qanyǵamyz, – dep tańdaǵan maman­dy­­ǵymyzdyń mártebesin ósirýge tyrysamyz.

Shyndyǵy da solaı edi. Qazaqtyń tuńǵysh ýnıversıtetinde ol kezde dáris beretin respýblıkaǵa belgili ustaz-ǵalymdardyń barlyǵyn aıtpaǵannyń ózinde, «kózi tirisinde-aq ǵylymı jańa mektep qalyptastyrǵan» Beısenbaı Kenjebaevtyń aldynan tárbıe alý, Muhtar Áýezovtiń ózi bolmasa da uly tulǵanyń taǵylymyn boılaryna tereń sińirgen shákirtterinen Áýezov úniniń áseri jadylarynan áli óshe qoımaǵan ýaqytta leksııa tyńdaý, T.Nurtazın tárizdi professordyń telegeı bilim, tereń taldaý úlgisinde oqylatyn dárisine qanyǵý bizdiń býynnyń baqytyna qaraı kezdesken múmkindik deýge bolady.

Osyndaı asyl ustazdardyń ishindegi biz aıtqan pikirdiń aıqyn aıǵaǵyndaı, naqty mysalyndaı bolyp, sol ulaǵatty ortanyń jıyrma birinshi ǵasyr basyndaǵy urpaqqa únin jetkizer, muńyn sherter kózindeı bolyp kúni keshege deıin ortamyzda júrgen aıtýly tulǵalardyń biri – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi, Abaı atyndaǵy memlekettik syılyqtyń jáne gýmanıtaryq ǵylymdar salasy boıynsha beriletin Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy birinshi dárejeli syılyqtyń laýreaty, Qazaqstan Respýblıkasy ǵylymy men tehnıkasyna eńbegi sińgen qaıratker, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Rymǵalı Nurǵalıuly.

О́zgelerdi qaıdam, men úshin uly esim, ómirimdegi eń jaqyn adamǵa, ardaqty janǵa aınalǵan, ara-qatynasymyz ustaz-shákirtten aǵa-inilikke, aǵa-inilikten dostyqqa ulasqan aıaýly Rymǵalı aǵa – Rekeńmen alǵash ret «Juldyz» jýrnalynda jarııalanǵan maqalasy arqyly syrttaı tanys boldym. «Juldyzdyń» 1968 jylǵy bir sanynda jazýshy Jeken Jumahanovtyń «Coqpaq sońy» povesi týraly syn maqalasy shyqty. Oqyp shyqtym. Maqalanyń eń áýeli kórkem shyǵarmadaı oqylatyn ásem naqyshty tili áser qushaǵyna bólep, baý­rap aldy. Shyǵarmany taldaý tásili, tereńine boılap, astarly oılardy ashýy, oqyrmannyń shyǵarmaǵa qushtarlyǵyn oıatatyn oı-tujyrymdary erekshe áser­lendirdi. Maqalanyń yqpal etkeni sonsha, artynsha «Coqpaq sońyn» taýyp­ alyp oqydym. Kóp uzamaı aýdan ortaly­ǵyna jolym tústi. Ádettegideı úlken kitap dúkenine kirip jańa shyqqan ki­taptardy izdeı bastadym. Árıne ol kezde bi­rinshi kezekte izdeıtinimiz kórkem shy­ǵarmalar ekeni ras. Sóredegi tizilgen kitap­tardy shetinen kórip kele jatqanda «Tragedııa tabıǵaty» atty kitapqa kózim tústi. Avtory «Juldyzdaǵy» maqalasy arqyly Jeken Jumahanovtyń povesin oqýǵa eriksiz «májbúrlegen» Rymǵalı Nurǵalıev eken. Eski tanysymdaı kózime jyly ushyraı ketti.

Sol jyly S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń (qazirgi Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) fılologııa fakýltetine túsip, arman oryndalǵandaı boldy.

Ol jyldardaǵy tártip boıynsha jyl­ saıyn stýdentter kúzdiń alǵashqy aı­larynda aýyl sharýashylyǵy jumys­tary­na kómektesip, egin jınaýǵa qaty­satyn. Sabaq sodan keıin bastalady. Biz de sóıttik. Stýdenttik ómirdiń alǵashqy sátteri. Joǵary mektep júıesine qa­tysty biz úshin buǵan deıin beıtanys termınder, tosyn ataýlar: aýdıtorııa, lek­sııa, semınar, kýrstyq jumys, semestr. Olar jaıyndaǵy alǵashqy túsi­nik, alǵashqy paıym qat-qabat órilip, qatarlasa sanaǵa sińip jatty. Sabaq kes­tesinen qandaı pánder júretinin, qaı pánnen kim beretinin jazyp aldyq. Sabaq berýshilerdiń bireýi Rymǵalı Nurǵalıev eken. Tanys esim, tanys famılııa taǵy da jyly ushyraı ketti...

Mine, ózge de kýrstastarymmen birge qa­zaq ádebıettaný ǵylymynyń kóshbas­shylarynyń biri, kórnekti ádebıet zertteýshisi, synshy, jazýshy, ensıklopedıst ǵalym, kóptegen mártebeli ataqtar men bıik laýazymdar ıesi bolǵan, san qyrly talant, ult maqtanyshy Rymǵalı Nurǵalıevpen jaqyndyqtyń alǵashqy júzdesý sáti osylaı bolyp edi. «Týǵan aı týraǵan etpen teń» deıdi halyq danalyǵy. Qalaı dál aıtylǵan teńeý? Sodan beri de attaı elý jyldan asa mezgil ótipti-aý. Zýlaǵan kúnder, jyljyǵan jyldar bildirmesten artta qala beripti. Ony osyndaı eske túsirer sebep-jaılarda ǵana ańǵarǵandaısyń.

Sol stýdenttik kezden ǵylym jolyna túsýime yqpal etip, kýrstyq jumys­qa jetekshilikten doktorlyq dıs­sertasııaǵa keńes­shilik jasaýǵa deıin úzdik­siz jalǵa­syp kelgen jaqyndyq aıa­synda ustaz boıyn­daǵy óz álimshe sezip bilgen, kózben kórgen, talaı ret kýá bolǵan asyl qasıet­teri, talant qyr­lary, qabilet-qarymy, adamgershilik pen azamattyq kelbeti týraly uzaq-uzaq tolǵaýǵa bolar edi. Alaıda ustaz-aǵany etene jaqyn sezinip ketkendikten be, ol jaıynda aqtaryla jazýǵa únemi ımene beremin, tartyna sóıleımin.

Deı turǵanmen ádebı orta, zııaly qaýym jaqsy biletin, aldynan dáris alǵan júzdegen shákirtterine de belgili ustaz kelbetiniń keıbir tustaryn qaıtalap aıtýdyń artyqshylyǵy joq dep bilemin. Osy oraıda R.Nurǵalıev talantynyń alǵash aýyzǵa iliner erekshe bir qyry – onyń lektorlyq sheberligi. Bizdiń topqa Rekeń birinshi kýrsta «Áde­bıet­tanýǵa kirispe», tórtinshi, besinshi kýrstarda «Qazaq ádebıeti tarıhy» pániniń keńestik kezeńinen jáne arnaý­ly kýrstar boıynsha dáris berdi. Biz oqýǵa túsken jyldary «Ádebıettanýǵa kirispe» páni boıynsha qazaqsha oqýlyq joq bolatyn. Zekeńniń «Sóz óneri» kitaby áli shyqpaǵan kez. Birinshi kýrstyń alǵashqy kúnderinen oqytylatyn «Ádebıettanýǵa kirispe» páninen leksııa oqıtyn R.Nurǵalıev shákirt kóńilin birden-aq baýrap alyp, ádebıet álemine degen qushtarlyǵymyzdy burynǵydan da arttyra ásemdik áleminiń gúlzar baǵyna engizip jibergendeı boldy. Ádebı bolmysty túsindirýinde qazaq ádebıeti sheńberinen áldeqaıda ári asyp, ár mysalyn orys jáne álem ádebıetiniń ozyq úlgilerimen sabaqtastyra túıindep, aǵyl-tegil sóılegende leksııa jazýǵa áli daǵdylanbaǵan, júıeli oı qorytýǵa qalyptasyp úlgermegen biz abdyrap qalýshy edik. Týma talant, qabilet-qarymyna oraı jınaqtaǵan tereń bilimi, fılosofııalyq tujyrymdy oılary sheshen tilmen kómkerilgende aıyzymyz qanyp, qanattanýǵa qosa, buǵan deıin eshteńe oqymaǵandaı kúıge túsetinbiz. Rekeń qandaı taqyrypta leksııa oqysa da stýdentterdiń yntasyn týdyra, nárli oı tujyrymdarymen áserlendire, óziniń jazý mánerindegi kórkemdikti álsiretip almaı sóıleıtin, únemi shabyt ústinde júretindeı kórinetin. Ol oqyǵan leksııa­larda tipti trafaret tárizdi esepteletin jazýshy ómirbaıanynyń ózi ózgeshe stılde, ózgeshe órnektele baıandalyp, kórkem obraz deńgeıinde tyńdalatyn.

Bul qubylys Sáken, Ilııas, M.Áýezov, S.Muqanov, Ǵ.Músirepov taqyryptary ótilgende erekshe kórinis tabatyn. M.Áýezovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy tusynda asa bir súıispenshilik sezim men shabytty kúıde boldy. Uly jazýshyǵa arnalyp birneshe kún boıy oqylǵan leksııada «Abaı joly» epopeıasyna kóp oryn berildi. Epopeıanyń jazylý, jaryq kórý tarıhyn baıandaı kele, ondaǵy obrazdar álemi, keıipkerler bolmysy, qurylymdyq sıpaty, tabıǵat qubylysy, minez ben portret, t.b. tolyp jatqan máseleler jaıynda jeke-jeke taldaı otyryp oıyn jınaqtaı sóılegende kitapta sýretteletin bar álem qaıta jańǵyryp, jan bitip kóz aldyńa kelgendeı bolatyn. «Epopeıada keıipker kóp. Úsh júzge tarta keıipker bar... kitapta aıanyshty taǵdyr kóp. Iis kempir, onyń balasy Isa, nemeresi, t.b...» dep alyp ár alýan keıipkerler tobynyń basty tulǵalary, túrli taǵdyr ıeleri, kórkem beıne retinde olardyń ózindik orny men kóterer júgi jaıly jiliktep taldap keter edi.

Romanda boran, jaýyn, qys, jaz, kóktem, kúz, t.b. alýan túrli qubylys, qıly is-árekettiń mol kórinis tabatyny, onyń bári de qazaq ómirine baılanys­tyryla sýretteletini, belgili bir avtor­lyq maqsatqa qyzmet isteýge, shyǵar­manyń ıdeıalyq mazmunyn ashýǵa jumyl­dyrylatyny týraly aıta kelip, sol ártúrli qubylys, is-árekettiń árqaısysyna jeke toqtala otyryp, olarǵa baılanysty roman ishindegi ózine kerekti detaldar, oqıǵa, sıýjetti jatqa aıtyp, oı marjanyn tógilte baıandaıtyn. Burynyraq oqyǵan epopeıadaǵy ustaz keltirgen derek, detaldardy ańǵarmaǵanyńdy, ne umytqanyńdy sezinip, qaıta oqyǵyń kelip ketýshi edi.

Ásirese «Abaı jolyn» keń tynyspen taldap túsindirý barysynda romannyń ekinshi kitabynyń aıaǵyndaǵy epılog arqyly túıindelgen oılardy jerine jetkize zor shabytpen tolǵaǵan tustary áli kúnge kóz aldymda, kóńilimnen óshken emes. Epılogtaǵy Muhtar Áýezovtiń qalam qýatymen órilgen áýezdi ásem yrǵaqty sóılemder lektor Rymǵalı Nurǵalıevtiń qu­laqqa jaǵymdy qońyr únimen tyń­dal­ǵanda oqylǵannan áldeqaıda áserli edi.

Jeti jarym betten turatyn epı­logtyń keı tustary «Aqshoqyda týǵan óleń men án, san salaly jyrlar kóshirilip jattalyp, áýendep tolqyp, tarap jatty. Alýan syrly jańa sóz Arqanyń qońyr jelindeı jaı jyljyp, biraq keń jaıylyp tarady...

Aqshoqyda týǵan óleń, óleń men án jattalyp, kóshirilip, áýendep tolqyp Eralyǵa jetti...

Aqshoqyda týǵan óleń, óleń men án kóshirilip, jattalyp Muhametjan áýenimen Uljan aýlyna jetken edi...

Aqshoqyda týǵan án jattalyp, sol kúnderdiń bir keshinde uıqysyz jatqan Qunanbaıdyń qulaǵyna jetti...

Aqshoqyda týǵan óleń, óleń men án jattalyp, áýenge qosylyp, keń atyrapqa tarap jatty. Dalanyń qońyr jelindeı, jaı soqqan samalyndaı lúpip-tolqyp, Tobyqty jaılaýlaryn túgel sharpyp ótti...» tárizdi bolyp belgili bir tirkestiń qaıtalanýy arqyly bastalyp otyratyn, biraq árqaısysy jańa mazmunǵa qurylyp, birin-biri tolyqtyra túsken birneshe abzastyq mátindi jatqa aıtyp, shyǵarma túıinin berýdegi jazýshy sheberligin ǵylymı tereń paıymmen, fılosofııalyq tolǵammen tujyrymdap, sheshendikpen jetkize, kesteli tilmen baıandaǵan tusta Abaı-Muhtar, Muhtar-Rymǵalı álemi bolyp tutasyp, jarasym tapqandaı kóriner edi.

Bular arqyly qazaq ádebıetiniń úsh dáýiri birimen-biri jalǵasqandaı, bir núktede túıisken úsh dáýir bolyp, bir nıette ulasqan úsh tulǵa kúıinde ult urany, qazaq úni, qazaq sózi, qazaq oıy bolyp, birin-biri demep, bolashaq boılyǵyna jol tartqandaı.

Qazaq ádebıettaný ǵylymynyń asa kórnekti tulǵasyna aınalǵan Rekeńniń ǵalymdyq talanty, zertteýshilik qa­bileti, synshylyq óresi óz aldyna bir tóbe. Sonaý stýdent keziniń alǵashqy jyl­darynda-aq ǵylym-bilimge degen yntasyn, qabilet, darynyn birden baıqatyp, ustazdar nazaryn ózine aýdara bilgen ol qazaq ádebıettaný ǵylymynyń qaısar qaıratkeri, boıyna sińirgen Alash rýhyn bir sátte óshirmegen dana ustaz Beısenbaı Kenjebaevpen birigip «Sabyr Sharıpov. О́miri men tvorchestvosy» (1961) atty kitaptyń avtory bolǵannan bastap qazaq ádebıetiniń tarıhyna, teorııasyna, jeke janrlyq, t.b. kókeıkesti máseleleri men ádebıetimizdiń dara tul­ǵalarynyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan monografııa, syn, zertteýlerden turatyn qazaqsha, oryssha basylǵan ondaǵan irgeli ǵylymı eńbekter, pýblısıstıkalyq jáne prozalyq týyndylar bergen akademık R.Nurǵalıevtiń ensıklopedııalyq bilimmen qarýlanǵan keń sheńberli ǵalym retinde ǵylymnyń bıik tuǵyryna kóterilgeniniń kýásimiz. Onyń qalamynan týǵan «Tragedııa tabıǵaty» (1968), «Talant taǵdyry» (1969), «Kúretamyr» (1973), «О́ner aldy qyzyl til» (1974), «О́nerdiń estetıkalyq nysanasy» (1977), «Poetıka dramy» (1979), «Aıdyn» (1985), «Telaǵys» (1986), «Qazaq revolıýsııalyq poezııasy» (1987), «Drevo obnavlenııa» (1989), «Arqaý» 2 tomdyq, «Áýezov jáne Alash» (1997), «Vershıny vozvrashennoı lıteratýry» (1998), «Sóz syry» (2000) tárizdi ǵylymı eńbekteri men «Dán» (1977), «Aı qanatty arǵymaq» (1990), t.b. prozalyq týyndylarynyń qaı-qaısysy da óz kezindegi buryn kóterilmegen másele boıynsha jańalyǵymen, buryn aıtylmaǵan tujyrym, ashylmaǵan tustar tóńiregindegi sony oılarmen, tyń taqyryp, sony baǵytymen qundy, búgin de taptyrmaıtyn kitaptarǵa aınalǵan, keler urpaqqa maǵlumat jetkizetin, qazaq ádebıettaný ǵylymyndaǵy kóp jańa kózqaras, ıdeıa­lardyń bastaý kózi bolǵandyǵyn kórsete alatyn, kórkemdik qýaty mol, ǵylymı deńgeıi joǵary, fılosofııalyq oı-tujyrymdary tereń, mándi eńbekter.

Osyndaı qordaly taqyryptardy qoparyp qunarly oılarmen túıindeletin kitaptar jazýǵa qosa ǵylymı mamandar daıarlaýǵa qosqan úlesi qanshama!?

Onyń ǵylymı jetekshiligimen jáne opponent bolýymen dıssertasııa qorǵaǵan bir­neshe ondaǵan ǵalymdardyń ishinde fı­lologııa ǵylymdarynyń doktorlary­ Sh.Eleýkenov, M.Myrzahmetov, Ý.Qa­lı­­ja­nov, S.Dáýitov, Q.Ábdezuly, M.Ham­zın, S.Baımenshe, D.Másimhanuly, S.Tapanova, M.Shyndalıeva, A.Ishanova, S.Daýytova, A.Áltaı, J.Jarylǵapov, fı­­lo­logııa ǵy­lymdarynyń kandıdattary L.Ádil­bekova, R.Shahanova, Z.Taıshybaev, Sh.Ýál­ıhanov, G.Oryn­hanova, t.b. sııaqty res­pýblıkaǵa belgili qoǵam qaıratkerler, túr­li mem­lekettik qurylymdar men jo­ǵa­ry mektepterde ustazdyq etip júrgender bar.

Ol óz mamandyǵy salasynda bilim­paz ǵalymdyǵyna oraı táýelsiz Qazaq­stannyń ǵylymı dáreje men ataqtar be­retin tuńǵysh joǵary attestasııalyq komı­tetiniń múshesi bolyp, fılologııa ǵylymdary boıynsha saraptaý ko­mıs­sııasynyń tóraǵasy retinde jańa uıymnyń bekip, ornyǵýyna iskerlikpen atsalysty, ǵylym jolyndaǵy talaı azamattardyń taǵdyryn sheshti.

Bir múshelge jýyq ýaqyt, on eki jyldaı Qazaq ensıklopedııasyn basqarý barysynda ult múddesin kózdeıtin, urpaqqa qyzmet isteıtin san alýan ozyq ıdeıalardyń, jaqsy bastamalardyń uıytqysy bolyp, onyń júzege asýy úshin barynsha ter tógip, mol qajyr-qaıratyn jumsady, ulttyq ensıklopedııany ǵylymı teorııalyq tur­ǵydan jańa bıik deńgeıge kóterdi. Professor R.Nurǵalıdyń bas redaktor kezinde «Qazaq SSR. Qysqasha ensıklopedııa», «Ol kim? Bul ne? Shákirt ensıklopedııasy», «Shańyraq», «Svod pamıatnıkov ıstorıı ı kýltýry Kazahstana», «Islam», «Fılosofııalyq sózdik», ensıklopedııalyq prınsıppen jasalǵan «Aıqap», Á.Bókeıhan «Tańdamaly», «Álemde talaı qyzyq bar» tárizdi dúnıe­tanymdyq máni zor eńbekterdiń sho­ǵyrlana dúnıege kelýi sony da, tyń bas­tamalardyń iske asýynyń kórinisi edi.

Biz, shákirtteri akademık Rymǵalı aǵany ustaz, ǵalym retinde de, qaı­ratker tulǵa, azamat retinde de maq­tanysh etemiz. Onyń ustazdyǵy men ǵalymdyǵy adamgershilikpen ushtasqan, qaıratkerligi men azamattyǵy prın­sıpshildigimen tutasqan.

2010 jyldyń 19 aqpany. Almaty qalasy. Uly ustazdy jer qoınyna jatqyzyp kelemiz. Tabıǵat ana da, asyl­ azamatty qımaǵandaı jabyrqaý kúı­de. Tógilgen kóz jasyndaı bolyp jań­byr da quıyp tur. Aýa raıynyń qolaı­syzdyǵyna qaramaı qaraqurym bolyp jınalǵan adamnyń kóptiginiń ózi aıaý­ly ustazdyń, acyl tulǵanyń halyq súıis­pen­shiligine bólengendiginiń belgisindeı edi.

Sodan beri de Rymǵalı aǵasyz kúnder ótip jatyr. Kóńilimizde qalǵan bir ókinish – jetpis, jetpis bes, seksen jastyq mereıtoılaryn aǵanyń óziniń kóre almaı ketýi. Allanyń isine shara bar ma?! Quttyqtaý sózdiń ornyna estelik aıtylyp, shattana qýanýdyń ornyna muńaıa eske alý bolady dep kim oılaǵan!?

 

Qunypııa ALPYSBAEV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar