Rýhanııat • 19 Aqpan, 2020

«Sypaıy júr de, sharýa oıla»

115 retkórsetildi

Qazaqtyń tanym-túsiniginde Qydyr ata aq túıesine minip, qyr qydyryp, sý sydyryp, qudyq qazǵan, jol salǵan, bıdaı sepken, mal baqqan sharýaqor jandardy baqylap, olarǵa saqy myrzalyqpen aq bata beredi eken. Aqjoltaı Qydyr ata túıesiniń aıaǵy tıgen jerde jaıqalyp-tolqyndap egin ósedi eken.

Ekinshi bir taǵylymdy támsilge oı jú­girteıik: Baǵzy zamanda bir ámirshi jalǵyz qyzyn baı balasyna bermeı, ónerli de ónegeli jarlyǵa beripti. Sonda álgi patsha bylaı degen eken:

– Ananyń qolynda qyzymdy ómir boıy muqtaj qylmaıtyn altyn bilezigi bar. Al myna baıdyń balasynda qoldyń kirinen basqa eshteńe joq. Boqtan sasyqqa, tastan qattyǵa bitken baılyq qoldyń kiri sekildi, jýsań ketedi. О́ner – altyn bilezik, ómir-baqı qolyńnan túsip qalmaıdy. О́nerli, berekeli ispen shuǵyldaný, den qoıý, óz taǵdyryńa janyń ashý, ómirdegi túzý, durys jolyńdy tańdaý, qaq-soqpen aınalyspaý, tabıǵı sypaıylyqty bolmysyńa sińirý, izgilikke, ustamdylyqqa, qaıyrymdylyqqa, ár nárseniń shek-mólsherin jiti bilýge, ádildikke, erlikke, kez kelgen istiń sebebi men saldaryn qyran kóregendikpen salmaqtaýǵa, ýaqytty sarabdaldyqpen paıdalanýǵa umtylý – árbir kisiniń abzal isi bolsa ıgi. Abaıdyń:

Qýanbańdar jastyqqa,

Elirme kúlki, mastyqqa.

Kóziń qaıdan jetedi

Dostyq penen qastyqqa?

Qurbyńnyń qyzyq degenin,

Sóz eken dep ap shyqpa.

Adaldan tapqan tıyndy

Sal da saqta qapshyqqa.

Qoldaǵyńdy qorǵap baq,

Mal arzan dep aptyqpa.

Sypaıy júr de, sharýa oıla,

Dańǵoılanyp qaqtyqpa – dep, tujyrymdy oı týyndatady.

Nemese: «Qudaı taǵala saǵan eńbek qylyp mal tabarlyq qýat berdi. Ol qýatty adal kásip qylarlyq orynǵa jumsaımysyń?!» dep jazady 10-shy sózinde. Sóz joq, adamshylyqtyń kórsetkishi – adal kásip, tildiń ushymen apyryp-japyryp aıtý emes, aıaq-qolyńmen meıirlenip qyzmet etý, «oqtaı zyrlap, qardaı borap» beınettenip eńbektený. Bir oı bir oıdy qozǵaıdy Abylaı hannyń elimdi otyryqshy el etip, jer emshegin emizip, eginshilik ónerdi úırete almadym degeni bar. Abaıdyń uly dástúrin damytqan oıshyl Shákárimniń «Egin sal, ne saýda qyl, malyńdy baq» deıtin qaǵıdaly ǵıbraty da tolǵandyrady.

Hakim Abaı adam balasyna eńbek etýdiń túp negizin bylaısha túbegeılep málimdeıdi: «О́ziń úshin eńbek qylsań, ózi úshin ottaǵan haıýannyń biri bolasyń, adamdyqtyń qaryzy úshin eńbek qylsań, Allanyń súıgen qulynyń biri bolasyń». О́zińdi de, ózgeni de, jandy-jansyz jaratylysty da ardaqtaý hám gúldendirý – bir ǵana eńbek etý, kásippen aınalysý. Tabıǵattyń ózi ǵajaıyp bir oqýlyq. Mysaly, «Myń bir túnniń» biregeı mysalyna júgineıik: «Ara aıtady: Meniń úıim ǵımarat óneriniń eń joǵary órnegi boıynsha jasalǵan. Meniń uıamnyń geometrııasynan Evklıdtiń ózi tamasha tálim alǵan bolar edi» (Kórnekti matematık G.Veıldiń «Sımmetrııa» deıtin traktatynan. Máskeý, «Ǵylym», 1968. 114-bet). Qazaq balasy úshin ara men qumyrsqanyń eresen eńbekshildigi aıan. Abaı: «Eger mal kerek bolsa qolóner úırenbek kerek. Aldaý qospaı adal eńbegin satqan qolónerli – qazaqtyń áýlıesi sol» – deıdi 33-sózinde. Demek, Qydyr atanyń áýlıeligi degenimiz eginshi-malshy qaýymǵa iltıpat-izeti. Abaıdyń aıtyp otyrǵany on saýsaǵynan óner tamǵan qoly ónerli, usta – baq-berekeniń ıesi. Qoǵamdy izgilendirýdiń basty qarýy – ónimdi, ónikti kásippen aınalysý. Memleket te, halyq ta, qoǵam da jatypisher, kerjalqaý, aramtamaqtardy júgendep, strateg Abaısha aıtqanda, «Men eger zakon qýaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin túzep bolmaıdy degen kisiniń tilin keser edim» degen ustanymyn, kózqarasyn berik ustasaq, sheber qoldansaq, Uly dalanyń ıgilikteri el kádesine asyp, dáýletimiz tasyp, rýhtanyp, qanattanyp, sáýlettener edik-aý!

Abaı órkenıettiń qaq tórinde, parasattyń ushar bıiginde shart júginip bar daýsymen sańqyldap sóılep turǵandaı: «Qýlyq saýmaq, kóz súzip, tilenip, adam saýmaq-ónersiz ıttiń isi. Áýeli qudaıǵa syıynyp, ekinshi óz qaıratyńa súıenip, eńbegińdi saý, qara jer de beredi, qur tastamaıdy» (4-shi sóz). Taǵy da «Eger isim ónsin deseń, retin tap», «Hareket qylmaq, júgirmek» deıtin altyn oılary bar. Mine, bular «tolymdy-bilimdi» adam bolýǵa baýlıtyn ónegeli danalyq, ǵıbratty sabaq, berekeli aqyl.

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar