Otyrar qorǵanysyna – 800 jyl

Jalpyhalyqtyq erliktiń sım­volyna aınalǵan shaıqastyń eldik turǵyda nazarǵa alynbaýy kópshilikke túsiniksizdeý bolyp tur. Desek te, bizdiń oıymyzsha jas urpaqty otansúıgishtikke, patrıottyqqa tárbıeleý úshin keń kólemde atap ótý de kerek sııaqty. Sebebi Otyrar tarıhy qalaı desek te bizdiń tarıhymyz. Eger Otyrar tarıhy bizge jat, kerek bolmasa, 50 jyldan beri nesine arheologııalyq qazba ju­mystaryn júrgizip, zerttep jatyrmyz?! Nesine mýzeı salyp, júzdegen ǵylymı qyzmet­ker­lerge aı saıyn mıllıondaǵan teń­ge jalaqy tóleımiz?!

Otyrardan bas tartsaq, odan 350 jyl buryn ómir súrgen, bıyl halyqaralyq deńgeıde 1150 jyl­dyq mereıtoıyn atap ótkeli otyr­ǵan jerlesimiz, uly ǵalym Ábý Nasyr Muhammed ıbn Mu­hammed ıbn Uzlaǵ ıbn Tarhan át-Túrkı ál-Farabı babamyzdan da bas tartýymyz kerek shyǵar, bálkim?!

Aıta bersek, áńgime kóp. Eń ókinishtisi ári qorqynyshtysy keıbir otyrarlyqtardyń óz tarıhynan jerine bastaýy. Bul tendensııany sońǵy kezde áleýmettik jelilerden baıqap ta júrmiz. О́z qaǵynan jerýdiń sońy eshqashan jaqsylyqqa aparmaǵan. Iá, qa­rııa-tarıhqa til bitse osylaı deýi daýsyz.

Sary dala tósinde, Arys­tandy-Qarabas jeliniń ótinde, tirshilikke nár bergen qos ózen Syrdarııa men Arystyń toǵy­synda aýmaǵy atshaptyrymdaı, bıiktigi 18-20 metrdeı tóbe tur. Bul kóne grek, arab, parsy, túrik, qytaı oqymystylary men she­jireshi-tarıhshylarynyń, jı­han kezgen geograftarynyń jazba derekterinde únemi atalatyn, ańyzdarda aıtylyp, aqyn-ja­zýshylardyń shyǵarmalarynda jyrlanatyn, álemge áıgili or­taǵasyrlyq qala Otyrardyń arheologııalyq eskertkishke aı­nalǵan qaldyǵy – Otyrar tóbe.

Ábý Nasyr Muhammed ıbn Muhammed ıbn Uzlaǵ ıbn Tarhan át-Túrkı ál-Farabı, qala berdi  Otyrardan shyq­qan 30-dan asa barlyq ál-Farabıdiń jáne olardyń arǵy-bergi izbasar­la­rynyń mekeni bolǵan ejelgi Oty­rardyń Otan tarıhynda da, álem tarıhynda da orny erekshe.

Otyrar – sol zamandaǵy álemdik eki alyp memlekettiń Shyń­ǵyshan ımperııasy men Ho­rezmshah ımperııasynyń múd­deleri úshin bolǵan jahandyq soǵystyń ortasyndaǵy ot-ja­lynda qalyp týǵan halqy­nyń táýelsizdigi úshin «Elim, jerim» dep aıqasqa túsken Oty­rar­dyń ámirshisi Qaıyrhan­nyń bas­shy­lyǵymen jasanǵan jaý­dy alty aı boıy Eýropaǵa jiber­meı, jer qaptyryp, ustap turǵan, álemge áıgili birden-bir qaharman qala. Uly Otyrar – kúlli álemge ǵy­lym men bilimniń, erlik pen qa­har­mandyqtyń ónege­sin pash et­ken eńseli, órkenıetti orda.

...Ortaǵasyrlyq Otyrar. Uly Otyrar órkenıeti. Shyǵys pen Batysty, Batys pen Shyǵysty san ǵasyrlar boıy jalǵap, eki arada altyn kópir bolǵan bul shahar. Gúldengen, órkendegen kezinde talaıdyń kózqurtyna aı­nalyp, sulý kórki alystan kóz arbaǵan, ǵajaıyp qala bul shahar. Jyldyń barlyq maýsymynda ersili-qarsyly saparlaǵan saýda kerýenderiniń aıaldap, alys-beris jasap, saýda kórigin qyzdyrǵan bul shahar. Eń bastysy, ilim-bilim izdegen jas talaptardyń asyl armany bolǵan bul shahar. Sol kezeńde álemdegi eń úlken Alek­sandrııa kitaphanasyna je­teǵabyl kitaphanasy bar, óner-bilim shamyn jaǵyp, ǵy­lym ordasy atanǵan bul sh­ahar. Osy kitaphanadan bilim nárimen sýsyndap; ilim talas­tyrýda ózde­rine teń tappaǵan oty­rar­lyq ǵula­malardy, birinen soń birin Baǵ­dad, Mysyr, Sham shahar­lary­na shyǵaryp salǵan bul shahar.

Týǵan jerinen túbit ıek bozbala shaǵynda attanyp, tereń bilimimen az jylda abyzǵa aı­nalǵan, bilim saıysynda arab, grek bilimpazdaryn tize búktirip, dara­lyǵy men danalyǵyn moıyn­datqan, ǵulamalardyń Otany bolǵan bul shahar!

Qara shegirtkedeı qaptaǵan qalyń jaýdan qaımyǵyp, kir­pik qaqpaǵan, qabyrǵalaryn bir­tindep sógip, terilerin tirideı sy­pyrǵanda da qyńq demegen, basqa el-jurt qaharly áskerge úsh-alty kúnnen árige shydas bermeı, ámirshileri qaq­palaryn aıqara ashyp, óz erik­terimen moıynsunǵanda, alty aı boıy Shyńǵys handy tyrp et­kizbeı bógegen, erlik pen ór­liktiń eń bıik úlgisin kórsetip, qas dush­panyn da moıyndatqan, arystan júrek batyrlar mekendegen, qa­harman qala bul shahar.

Jaýjúrek sarbazdary jo­ryq­­tarda toqymyn tósep, er-tur­ma­nyn jastyq etken, tutas pis­ken jylqy etin qylyshymen týrap, qal­qanyn tabaq etken, etti naı­zasy­na shanshyp jep; dý­lyǵa­sy­men sýsyn ishken, toıattap, damyl­daǵan sátte tisterin jebe ushy­men tazalaǵan, kókbóri tektes baha­dúr­lerdiń, mekeni bolǵan bul shahar.

О́z betimen eshkimge, eshqa­shan, jónsiz soqtyqpaıtyn, ózi kelip urynǵannyń aıamaı sy­­­baǵa­syn beretin, súń­gi­sin bul­­­dyra­ǵan saǵymǵa qa­daı­tyn, je­besin ydy­raǵan bult­qa iletin; qyly­shy­nyń sil­te­­nýi naızaǵaıdan jyldam, naı­­­za­synyń ekpini daýyl tur­­­ǵy­­zatyn, qaharlansa Qa­ra­­taý­dyń ózi qaq jarylyp, jol ashatyn, jylqy minezdi, namy­­syn esh­kim­ge taptatpaǵan, ata-baba arýa­ǵyn syı­laǵan, sheıit­terin Quran­­nan joq­taǵan; salt-dás­túrden atta­ma­ǵan, Otyrar­lyq­tar­dyń urpaǵy edik.

Almas AQYLBEK