Ádebıet • 19 Naýryz, 2020

Qaýlap erteń terekke búr shyǵady...

233 retkórsetildi

Qosh keldiń, kóktem

 

Qatqaq, batpaq, qara daqtan joq belgi,

Appaq, appaq, «qant» qalyqtar kókte endi.

Qystyń kirin «qymtap» jaýyp, bar álem

Aq peıilmen qarsy alýda kóktemdi.

 

Butaqtardyń qyr arqasyn jolaqtap,

Tal-terekke jatyr naýat qonaqtap.

Syı qulaǵan syıqyrly tún sybyrlap,

Deıdi maǵan «qardaı taza, bol appaq!».

 

...Qosh kelipsiń, kúntizbeniń kóktemi,

Aq qar, bálkim, sál kúrsingen kók demi.

Bir kúrsin de, sen de serpil, kóńilim,

О́tken qysqa qaldyryp bar ókpeni.

 

Aq qar... Aq qar...

Aq – adaldyq jarshysy,

Júrek kirin jýshy armansyz, arshyshy!

Tilim tossam, tilek aıtyp erıdi

Táńir sepken tazalyqtyń tamshysy.

 

 Kúntizbede qys bitti. Al, jarandar,

Kóńil kókten kóktem kútip alańdar.

...Táńir dámin tańdaıyńmen sezinip,

Tazartshy bir júrek kirin, adamdar!     

 

Səl keshikken səýirdiń kúnshýaǵy

Túrlentem dep terekti qulshynady.

Qudireti-aı Qudaıdyń, qara da tur,

Qaýlap erteń terekke búr shyǵady,

Men de terek tektespin, sony uq, ǵalam,

Moıyta almas tirliktiń myń synaǵy.

Təńir-nury tamǵanda talyqsytyp,

Tamyrymdy ıitip jyr shyǵady.

 

Saýyrynan san myńdap ǵasyr aýǵan,

Qara jerge qaıtadan shashylar dən.

Sen de dən sep keýdeńe izgilikten,

Alla syıyn alýǵa asyǵar jan.

«Kóktesin» dep barshaǵa kóktem bergen,

Nıetke saı nesibe shashyp Allam.

Jasaǵannyń shabhatty shapaǵaty,

Jasa,

           Kóktem,

                      Aq nıet,

                             Asyl arman!

 

 Dala kóktemi

 

Erekshe bir jupardy dala búrkip,

Tolqıdy aspan, boz bulttar alaburtyp.

Kóldi aınala jóńkilgen anaý qazdar

Kómeıinen barady án aǵyltyp.

 

Aqqý bolyp jar salyp jańa kóktem,

«Gákkýletip» qanatyn qaǵady eppen.

Alaqanat, tońy erip úlgermegen

Saǵym oınar qyr jaqtan, ana betten.

 

Jańalyqqa jańa kún jarshy myna,

Sere-tońyn dóńderdiń arshydy da

Syǵyraıyp qaraıdy, sylq-sylq kúlip,

Saı qýalaı júgirgen qar sýyna.

 

Bult jasaýǵa asyǵyp bý atqany-aı,

Sińip jatyr dalaǵa shýaq talmaı.

Qotyr taıdyń jonyndaı júdeý belde

Eren jiger erekshe qýat bardaı.

 

Olaı-bulaı oıqastap bádik-ókpek,

О́ktemdigin áli de málim etpek.

Emirengen tóline enesindeı

Eljireıdi erekshe kári-kókpek.

 

Qashyp shyǵyp qoradan qyrqany asyp,

Jylqylar “súr” kókpekti júr qajasyp.

«Sezimderi» oıanǵan seri-sáýrik

Shapqylaıdy sharshamaı, qur talasyp.

 

Qyltanaq joq kóktegen ańǵarda áli,

Kúni erteń-aq qaýlaıdy sarǵaldaǵy.

...Tanaýyn kep qytyqtar kóktem ısi

Tana-torpaq, taılardyń albardaǵy.

k

Shirkin, kóktem

 

Quıylǵanda shýaq-nur kókten kelip,

Aqyrdaǵy kók quraq, shópten jerip...

Arqasyna kún tıgen kúreń dónen

Azynaýdy shyǵardy óktemdenip. 

 

Degen oı joq áýrikte kúıim aryq,

Tula boıyn sezimniń «kúıigi» alyp.

Qorada tur qaradaı qoqılanyp, 

Qaz moıynyn doǵadaı ıip alyp.

 

Jazyqsyzdan jazyqsyz jazalanyp,

Albarda tur janýar «azalanyp».

Kókem kelip bosatty kenet ony,

Qoımaǵan soń qyrsyǵyp, mazany alyp.

 

Jerdi tarpyp tuıaǵyn qaırap qalyp,

Qýatynan kóktemniń qaırat taýyp.

Kók aıǵyrdyń úıirin kózdedi de

Shaýyp ketti qyr jaqqa aıbattanyp.

 

P.S. Tirshiliktiń tamyryn búlkildetken,

Jaýǵan shyǵar nur-sıqyr múmkin kókten.

Keýip qalǵan ózekke ómir syılap,

Kóteremge kúsh bergen, shirkin, kóktem.

 

Quralaı salqyn

 

Qydyryp júrse qyratta nur-araı shalqyp,

Shydasa netti nil aspan jylamaı sál kún.

Sheshegin julyp soldyryp qyzǵaldaqtardyń

Soǵýshy edi qyr jaqta quralaı salqyn.

 

Jıyla qalǵan ene-bult ıip qyrdaǵy,

Nesibe bul dep ishten oı túıip bir bári.

Qyrylady-aý dep qyzǵaldaq qamyqpas eshkim,

Qýanar aman órgenge kıiktiń laǵy.

 

Maıda qylyǵyń aınalsa maıtalman jyrǵa,

Arman joq ánmen sezimin aıta alǵan ulda.

Aınalańa úr sán berip, kóz jaýyn alyp

Úlbirep óstiń gúldeı bop jaıqalǵan qyrda.

 

Kórgen jan seni bolǵandaı abdyrap álek,

Taza ediń tańnyń uqsaıtyn aq nuryna bek.

Jańa kóktegen shaǵyńda mahabbat degen,

Quralaı-salqyn soqtyqty taǵdyryńa kep.

 

Tabıǵattyń da qyzyna qysymy kóp-ti,

(Álsiz, názikke kim, qashan kishilik etti.)

Tóbeden tókken tamshylar sabaǵyńdy otap,

Búıirden jeli gúlińdi ushyryp ótti.

 

Taqyrǵa aınalyp túkti qyr, iz qalmaq túgil,

Seze almas eshkim ornynda syzdar jatty zil.

Az ǵana kúngi shýaqqa sheshegin jaıǵan

Kete de bardy qurban bop qyzǵaldaq-ǵumyr.

 

Aldamshy degen ras-aý, sirá, jaısań kún,

Túsinbedim men, tabıǵat, bu qalaı saltyń?.

Kóktemgi shýaq, kók belde tóldegen kıik...

Qyz mahabbaty. ...Quralaı-salqyn.

Abylaı MAÝDANOV

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar