Ádebıet • 23 Naýryz, 2020

Orynbaı men Aqan seriniń aıtysy

43 retkórsetildi

Báısheshektiń basy tolǵan ýaqyt. Syrly taý Syrymbettiń taý etegindegi at tuıaǵy tımegen, qaqalyp ósken qalyń shalǵyn, kók maısa túkti kilemdeı jaıqalyp tur. Qumdykól jaqtan janǵa jaıly salqyn samal jel esedi. Jel jelpip ótken saıyn aýada myń san shóptiń, júz san gúldiń tanaýyńdy jarar alýan ıisi burqyrap, jumaqtyń hosh ıisindeı ádemi lep esedi.

Taý bókterinen taı júgirtim jerde qoldyń salasyndaı uıysa bitken aq qaıyńdardyń yǵyna tigilgen, at shaptyrym alańqaıda jalǵyz ózi menmundalap turǵan on eki qanat aq orda Qaraýyldyń ıgi jaqsysymen lyq tolǵan. Ajarly áńgimeni, áserli ándi, ónegesi ómirsheń ónerdi jat kórmeıtin, zamanynda týmysynan talantty adamdardy baǵalaı bilgen ataqty Shyńǵys tóreniń qut qonǵan shańyraǵy bul.

Taıaýda qoǵadaı qalyń Altaı Qarpyq elin aralap qaıtqan Orynbaı aqyn qııandaǵy jurttyń qalyń ishinen kórgen nebir qyzyqtaryn maıyn tamyzyp áńgimelep otyr edi. Kóben bı bastaǵan ıgi jaqsylar aqynnyń ýáli aýzynan shyqqan tushymdy áńgimege tegis qulaq túrgen. Kenet syrttan dabyrlasqan daýys estildi.

– Aqan keldi, Aqan seri keldi! – degen qýanyshty lep tóńirekti túgel kernep ketkendeı.

– Áp, bárekeldi! – desti otyrǵan jurt.

Orta júzdiń ishinde aldyna aqyn salmaǵan Orynbaı men jas peri Aqan seriniń el aldynda sóz qaǵystyratyn sátin taǵaty qalmaı kútip júrgen talaılardyń aıy ońynan týǵandaı.

– Boldy qyzyq, – desti bireýler.

– Oreke, – dedi Maqy tóre, – sóz óneri súıegińe bitken suńǵylamyz ediń ǵoı. Jas dúldúl Aqannyń dańqy aspandap keledi. Bir synap kórseń qaıtedi?

– Ánsheıinde attyǵa jol, aýyzdyǵa sóz bermeıtin Orekeń jas baladan jasqanbaıtyn shyǵar, – dep aqsııa kúldi Jaqyp tóre.

Syrttaǵy órikpigen kóp daýys aq ordaǵa taıaǵanda sál saıabyr tapqan. Sálden soń maýyty shekpen jamylǵan, qııaq murtty, qara tory kórkem júzdi Aqan seri kirip keldi.

– Tórge shyq, seri, – dedi Toqsanbaı bı, – Orynbaı aǵańnyń sol tizesin basa otyr.

Áýeli qymyz ákeldi. Betinde tobyqtaı maıy júzgen sary qymyzdy Seri asyqpaı, ádeppen tolǵaı jutqan. Ejelgi óziniń syrbaz qalpymen. Tostaǵannan synyq eli ǵana túsirip. Dál osy sátte Orynbaı aqyn qyzyl túlkini iletin qyran búrkitshe oń ıyǵyn qomdap, maldas quryp otyrǵan ornynda baıyz tappaı qozǵala berip edi.  Aqan aǵasynyń shabyt shaqyrǵan, delebesi qozǵan emeýrinin jazbaı túsindi. Túsindi de sózdi ózi bastap jiberdi:

Assalaýmaǵaleıkým, Orekem-aı,

Bir ózi myń kisilik berekem-aı.

Keshegi Táni, Shyńǵys zamanynda,

Saýyq-saıran quratyn merekem-aı.

 

Shaqyryp bizdi bıler kelsin deıdi,

Toı-dýman, tamashany kórsin deıdi.

Kóp júrip, kópti kórgen aqyn edi,

Baıaǵy júrisimen jelsin deıdi.

Orynbaı aqynnyń kózi Aqan seriniń ústine jelbegeı jamylǵan maýyty shapanyna túsken. Keń pishilgen, etek-jeńi mol shapan eken. Qaı jerden qapysyn tabamyn dep otyrǵan qart aqyn jópeldemede sóz sabaqtaǵan:

Ústińdegi shapanyń salbyraǵan,

Ákeńniń kıimindeı qolbyraǵan.

Ár zamannyń kıimi basqa-basqa,

Bul kıim jaraspaıdy inim saǵan.

Bul sózge Aqan tosylǵan joq. Aǵasynyń aıtqan synyna taban aýzynda jaýap berdi:

Aqan da sóz tabady aǵasyna,

Zer salar aǵasynyń baǵasyna.

Baıaǵy ata-babań kıim kıgen,

Mıras bop qalmaı ma eken balasyna.

Endi Orynbaı tosylyp qaldy. El ishinde aty jańa ǵana shyǵyp kele jatqan Aqannan mundaı alymdy, alǵyr sóz kútpegen.

«Aıaq alysy jaman emes eken» dep oılady Orynbaı aqyn. О́ziniń alǵashqy tosylýy. Endi qamshy tıgen tulpardaı shıryǵyp, tula boıy shabyt otynan shamyrqana shıryǵyp ketken aqyn dombyrasyn qaǵyp-qaǵyp jiberip, yńǵaılana bergende as ákele jatyr degen sóz kıip ketti. As ústinde aıtys-tartysqa oryn joq. Ári tóreniń shańyraǵynda. Áleńkedeı jalanǵan jas jigitter jez shylapshyn ákelip, qol jýyldy. Eki kisi eki jaǵynan ustap ázer kóteretin astaý-astaý as tartyldy. Jeńdi bilekteı qos qazy, týyrylyp jatqan jal-jaıa. As beıbit, únsiz ishildi. Astan soń dám qaıyrylyp, jınalǵan kóp mamyrajaı keıipke engen. Osy sátte manaǵy ketken esesin qaıtarýdy oılaǵan Orynbaı Aqandy taǵy bir ilip tústi:

Dáretsiz nege kerek qoldy jýyp,

Jasyńnan zerek ediń dinge jýyq.

Aqanjan, men ózińnen bir suraıyn,

Bas sájdege tıdi me, óziń týyp.

Sol sátte Aqan bylaı dep jaýap berdi:

Haqtyǵyn din Islamnyń bilgen shyǵar,

Haqtyqta kóńil jibip, ıgen shyǵar.

Oreke, siz suradyń, men aıtaıyn,

Inshalla bas sájdege tıgen shyǵar.

Aqannyń sózine qanaǵattanbaǵan Orynbaı aqyn ýájin óristete tústi:

Buǵan deıin men ony bilgenim joq,

Ol jaǵyna kóńildi bólgenim joq.

Bas sájdege tıdi dep sen aıtasyń,

Men ony óz kózimmen kórgenim joq.

Dinı oqýy mol Aqan bul taqyrypqa kelgende sýda júzgen balyqtaı erkin edi:

Jaqsylar jalǵan sózdi durys demes,

О́z aǵammen aıtysyp qylman eges.

Bir Alla ish pen tysty ózi biler,

Pendeniń kórmektigi dárker emes.

Bul kez Orynbaı aqynnyń balasy Omar úılengen ýaqyt eken. Arnaıy namahram tigilipti. Jastardy bir kórip qaıtpaqqa bekingen Orynbaı aqyn namahramnyń ishine bir kirip shyqqan. Qart aqynnyń bul qadamyn seriniń ótkir kózi shalyp qaldy:

Oreke, siz bir qaıyq, biz bir keme,

Jóni kelgen bul sózdi aıttyń deme,

Din kútip, ıshan barǵan adam ediń,

Namahramnyń ishine bardyń nege?

Orynbaı da qarap qalǵan joq. Qarymta sózin qaıyrdy:

Aqanjan, kúsh attyda, sóz maldy da,

Mundaı qasıet bolmaıdy joq-jarlyda.

Paryz, ýájip, súnneti támam qylyp,

Jalǵyz-aq namahram degen sóz qaldy ma.

 

Aqylmen is jasapty Adam ata,

Bir Alladan basqada kóp qoı qata,

Bir ǵalym namahramdy ras dedi,

Bereıin dep balalarǵa tilek-bata.

Sol sátte Aqan seri julyp alǵandaı aǵasyna bylaı dep jaýap qatty:

Eı, Oreke, ádetten siz taptyńyz ba,

Úlken bop ar-uıattan qaldyńyz ba.

Tórdegi óz ornyńda shaqyrǵanda,

Kelmeı me eken balalar aldyńyzǵa.

Sol sátte Orynbaı julyp alǵandaı bylaı deıdi:

О́leńnen qalǵan emes otaǵasyń,

Beredi jastarǵa áli sybaǵasyn.

Jas búrkit shyr aınalyp usha berse,

Kıgizip qoıarmyz biz tomaǵasyn.

Kıiz úıdiń ishinde qos aqynnyń sóz saıysyna razy bolyp otyrǵan qalyń top Orekeńniń taýyp aıtqan sózine dý ete túsedi. Ásirese, olarǵa jas búrkittiń tomaǵasyn kıgizip qoıamyz degen sózi unaǵan.  Aqan seri de qarap qalmady. Aǵasynyń ýájine oraı bylaı dedi:

Qalmapty óleńnen ras otaǵasyń,

Jastarǵa berip jatyr sybaǵasyn.

Kári búrkit qona almaı jerge qaıta,

Biz daǵy sypyrmaspyz tomaǵasyn.

Talaı jyr dodasyn kórgen, óńsheń óren júırikpen sóz qaǵystyrǵan shyn tulpar Orynbaı ókshesin basyp kele jatqan jas talap Aqan seriniń qabilet-qarymyna qatty tánti:

Aqanjan aqyn bolǵan jan eken ǵoı,

Salmaqtap sóz kóterer nar eken ǵoı.

Jaýabyń, aıtqan sóziń bári durys,

At tuıaǵyn basar taı bar eken ǵoı,–depti.

Sol sátte Aqan da ónerin baǵalaı bilgen sóz zergerine inilik iltıpat-lebizin bildirse kerek:

Sizderge bizdeı ini jar bolarmyz,

Qalaısha kemeńgermen par bolamyz.

Basyń bulbul, aıaǵyń dúldúlim-aı,

Sizge de áli-aq bir kún zar bolarmyz.

Orynbaı aqyn endigi arada inisimen aıtysýdy artyq kóredi. Kókireginen kórkem sóz óleń bolyp órilip quıylyp turǵan inisine bylaı dep bata berse kerek.

Erteden elge málim Orynbaımyn,

Keń sabanyń sarqylmas qoryndaımyn.

Aldyńnan jarylqasyn Aqanjanym,

Jas tulpar shabysyńdy moıyndaımyn.

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar