Tarıh • 22 Mamyr, 2020

Batyr Baýyrjan

4670 retkórsetildi

Teńizdiń tamshydan quralatyny sııaqty, kez-kelgen qaýym da, halyq ta jeke tulǵalardyń jıyntyǵynan turady. Tulǵalardyń minezi, qasıeti, ar-namysy men uıaty – bári-bári jyıylyp kelip ulttyń rýhyn quraıdy. Sondyqtan, ult retinde uıysqan, halyq retinde qalyptasqan elderdiń kózge kórinbeıtin ózindik «rýhy» bolady. Rýhy bıik tulǵalar turǵanda halyqtyń jasampazdyǵy da arta bermek.

Ult taǵdyry sheshiler tusta, «qaraǵaı basyn shortan shalǵan» qıyn-qystaý kezeńde nemese «býyrshyn muzdan taıǵan kúni» halyqtyń «adal sút emgen» perzentteri «tolarsaqtan saz keship» synǵa túsedi. Sóıtip alasapyran almaǵaıyp ýaqyttyń ózi alypty dúnıege ákeledi. О́mir men ólim arpalysyp, syn saǵaty soqqan kezde eldiń eńsesin tiktep, ony jaýǵa qarsy judyryq bolyp jumyldyrǵan sardarlar men batyrlar árkezde bolǵan. Eli úshin basyn báıgege tikken batyrdyń sońynan eli de ergen. Sondaı sardarlardyń sarqyty, batyrlardyń tuıaǵy bolǵan Baýyrjan Momyshuly dúrbeleń dáýirde dúnıege kelip, qandy qyrǵyndardyń arasynda júrip shynyqqan tulǵa. Alasapyran kezeńdi bastan ótkere júrip shyńdalǵan batyr Baýyrjan, jappaı qýǵynnan jigeri jasyp, qandy qyrǵynnan qaımyǵyp qalǵan eldi soǵys kezinde bir silkindirip tastady. Bas kóterer suńǵyla uldary men serkelerinen aırylyp, qanaty qaırylǵan halyq batyr Baýyrjannyń boıynan Qabanbaı men Bógenbaıdyń, Naýryzbaı men Mahambettiń beınelerin kórgendeı boldy.

Bul turǵydan alǵanda, soǵys órti halqymyzǵa alapat apat ala kelgenimen, qandy otyz jetiden keıin óshýge aınalǵan ulttyq rýhymyzdyń qaıta túleýine sebep boldy. Qan maıdannyń ótinde qas batyrlardaı shaıqasqan Málik pen Tólegen, Núrken men Talǵat, Qasym men Rahymjan syndy júzdegen erler eldiń eńsesin bir kóterdi. Osylaısha, eseńgiregen eldiń qalǵyp bara jatqan rýhy qaıta oıandy. Erteńge degen úmiti eselep artty. Seń buzylyp, kerýen qozǵaldy. «Qan keship qaıtqan» maıdangerler soǵystan keıin qarýdyń ornyna qoldaryna qalam alyp, ulttyq ádebıetimiz ben mádenıetimizge tyń serpilis ákeldi. Jaýdy jeńip qaıtqan olardyń betinen eshkim qaǵa qoımady. Al bul óz kezeginde «jylymyq jyldary» jańa býyn ókilderiniń lek-legimen ádebıetke kelýine jáne Alash rýhynyń qaıta boı kóterýine jaǵdaı týǵyzdy. Osylaısha, elimiz eldigin joǵaltpaı, táýelsizdikke qol jetkizdi.

Munda árıne, ulttyń namysyn qamshylap, uran shaqyrǵan batyr Baýyrjannyń erligi men eńbegi de eresen edi. Sondyqtan, elin súıgen erge degen eliniń súıispenshiligi de erekshe boldy. Bul oraıda 1942 jyldyń 15 qyrkúıek kúni maıdan dalasynda jazǵan hatynda: «Eger jazýshy, ne aqyn bolsam, kók kúmbezdi qaǵaz etip, kókala darııany sııa etip «Batyr Baýyrjan» degen hıkaıa da jazǵan bolar edim» – degen Málik Ǵabdýllınniń sózi kóp jaıtty ańǵartady. Biz de maqalamyzdyń taqyrybyn osylaı etip aldyq.

Molda ákesinen saýat ashqan bala Baýyrjan alashshyl ustazdardyń aldyn kórip, dáris aldy. Máselen, Baýkeńniń alǵashqy ustazdarynyń biri Sydyq Ablanov – musylman túrki jurtynyń ulaǵatty aǵartýshylary dáris bergen ataqty jádıt mektebi «Husaınıe» medresesinde bilim alǵan azamat edi. Baýkeń ustazyn keıinirek «Ushqan uıa» romanynda iltıpatpen eske alady. Sonymen qatar, ákesiniń baǵyt-baǵdar berýimen Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytov syndy Alash azamattarynyń shyǵarmalarymen erte tanysyp, kóp oıdy kóńilge túıgen Baýkeń, olardy jastaıynan basyna jastap jatyp, kóbisin jattap alady. Mirjaqyp Dýlatovtyń eldi birlikke, tirlikke shaqyrǵan óleń joldaryn jıi eske alyp, óziniń de «aıdy alqa ǵyp bereıin» dep Maǵjannyń úlgisinde óleń jazýǵa talpynys jasaýy sózimizge dálel bolady. Sondyqtan, qylyshynan qan tamyp turǵan keńestik kezeńde atyn ataýǵa bolmaıtyn osy arystardy ózine ustaz tutty. Tipti, maıdannyń ótinde júrgende alash qaıratkerleriniń kitaptaryn janyna serik etýi – úlken erlik. Sondyqtan 1942 jyly «ultshyl» dep aıyptalyp, ústinen tekseris júrgen. Tek Máskeý túbinde aty ańyzǵa aınalǵandyqtan, ortalyq jazalaýǵa qaımyqqan. Bul oraıda, onyń «sovremennyı Bókeıhanov» dep atalýy da tegin emes. Osyǵan baılanysty Baýkeńniń 1971 jyly 21 mamyr kúni Sábıt Muqanovpen telefon arqyly sóılesken sózinen kóp jaıtty ańǵarýǵa bolady. Qaǵazǵa túsken bul áńgimede Baýkeń qazaqtyń birinshi klassıgi retinde Ahmet Baıtursynovty, odan keıin Maǵjan men Júsipbek Aımaýytovtyń attaryn aıryqsha ataıdy. Maǵjannyń poezııasyna óte joǵary baǵa berip, Júsipbekti «qazaqtyń birinshi gımniniń avtory» dep atap, Mirjaqyp Dýlatovty «qazaqtyń alǵashqy romanynyń avtory» retinde maqtaǵannan keıin ózin Sábeńe «sovremennyı Dýlatov» dep tanystyrady.

Baýkeńniń ustazdary jaıynda sóz bolǵan kezde Oraz Jandosovyń atyn atamaı kete almaımyz. Jandosovtyń kózine túsip, onyń hatshy-kómekshisi bolǵan alǵyr jas ult tulǵalaryn kórip, olardan taǵylym alady. Keıin Máskeýdegi Qarjy akademııasynyń shákirtaqysyna ilige almaǵan Baýyrjan ákesiniń jón silteýimen Turar Rysqulovtyń aldyna barady. Sol tusta Reseı Úkimeti tóraǵasynyń orynbasary bolyp turǵan Rysqulov aýyldan kelgen jas jigitti muqııat tyńdap, eldiń jaı-kúıin surap, oǵan Qazaqstanmen birge Reseıdiń de shákirtaqysyn bergizedi. Bilim izdep, Orynborǵa oqýǵa túskende oqý ornynyń basshysy, Túrkistan avtonomııasy qurylǵanda Shoqaıdyń serigi bolǵan Isa Toqtybaevtyń da sharapatyn kórgen. Bálkim sodan da bolsa kerek, Baýkeń Mustafa Shoqaı jóninde óte joǵary pikirde bolǵan eken. Soǵysta qan keship, qandy kóılek maıdandas joldastarynyń birazynan aırylǵan jannyń keńestik ıdeologııanyń birjaqty úgitine senbeı, ulty úshin shetel asqan Shoqaıdy túsine bilýi, bile bilgenge úlken parasattylyq! О́ıtkeni, ol kezde Shoqaı týraly «fashıstermen aýyz jalasqan», «satqyn», «Túrkistan legıonyn qurýshy» degen sózden basqa pikir aıtylmaıtyn edi. Tipti, keıbir gazetter Shoqaıdyń fashıstik generaldardyń arasynda túsken «sýretin» de jarııalaǵan bolatyn. Mine, osyndaı aqparattarǵa jáne Shoqaıdyń ózimen de, eńbekterimen de tanys bolmaǵanyna qaramastan, ony qurmet tutýy – Baýkeńniń Alash qaıratkerleriniń kúresi men maqsat-múddesine etene jaqyn bolǵanyn kórsetse kerek.

Ár jyldary aýyl muǵalimi, qarjy qyzmetkeri bolyp qyzmet istegen Baýyrjan Momyshuly aýdandyq mılısııa bólimin de basqarǵan. Bul – jappaı kámpeskeleý men qýǵyn-súrgin jyldarynyń bas kezi bolatyn. Onyń sol qyzmette júrip jazyqsyz qamalǵandardy bosatyp jibergen márttigin aýdannyń qarttary áli kúnge umytqan emes. Degenmen, ádiletsiz, meıirimsiz isterdi kózi kórgen Momyshuly odan tez ketip, sosyn irgesin múldem aýlaq ustady. Ol áskerı qyzmetti qalady. Osylaısha, baıtaq eldiń bir túkpirine, Qıyr shyǵysqa attanyp kete bardy. Bul sheshim bálkim, Baýkeńniń bolashaǵyna jańa betburys qana bolyp qoıǵan joq, sonymen qatar onyń janyn da alyp qalǵan sııaqty. О́ıtkeni, aýdannyń sholaq belsendilerimen, partııanyń soıylyn soǵar keıbir áperbaqandarmen sózge kelip, iligisip qalǵan Baýkeń eger elde qalǵanda otyz jetiniń qandy qyrǵynyna iligip ketýi ábden múmkin edi. Al Qıyr Shyǵysta mundaı «saıası naýqannyń» úlken belsendilikpen júrmegeni belgili.

Tutqıyldan bastalǵan soǵys órti Baýkeńniń ómirine úlken ózgeris ákeldi. Ol kóptiń biri retinde maıdanǵa attanǵanymen, batyrlyǵymen tez tanylyp, kóp uzamaı ataǵy shartarapqa jaıyla bastady. Batyr Baýyrjan baıyrǵy joryq jyraýlaryndaı, qolyna qarýy men qalamyn qatar alyp júrip soǵysty. Onyń maıdannyń ótinen jazǵan hattary otyzynshy jyldardaǵy qandy qyrǵynnan keıin qatary seldirep qalǵan eldegi qazaq zııalylaryna úlken oı salyp, seńniń qozǵalýyna túrtki boldy. Sondaı hattardyń biri – batyrdyń 1942 jyly 18 qazanda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń nasıhat jáne úgit bóliminiń meńgerýshisi M.Ábdihalyqovqa jazǵan áıgili haty edi.

Momyshulynyń elge jazǵan hattary tolastamady. Qoly qalt etip, qapysyn tapqan sátte ol oıǵa alǵan jaıttardy qaǵazǵa túsirip, eldegi esti azamattarǵa joldaıtyn edi. Bul hattar negizinde ulttyq qundylyqtar tóńireginde bolyp keletin. Máselen, Baýkeń 1943 jyly 10 tamyzda Esmaǵambet Ysmaıylovqa jazǵan hatynda: «Basqalar babalarynyń minez-qulqyna, ósıet, aqylyna, ádet-ǵurpyna jańa óspirim balalardy tárbıelegende, biz halyq qasıetin, tarıhyn, ádebıetin elden jasyryp, arhıv pen felııalǵa tyǵyp súri etkenimizdiń jóni qaıdan shyqqan ádepsizdik?.. Taǵy osy qalypta 10-20 jyl ómir súrsek qazaqty qazaq tarıhy, ádebıeti, t.b. jaqsy halyq qasıetterine túsindirý úshin tilmash, perevodchıkter kerek bolyp, barlyq til baılyǵynan aırylyp, jap-jalańash shyǵa kelmeımiz be?» – dep, tereńnen tolǵaıdy.

Belgili ǵalym Esmaǵambet Ysmaıylov 1943 jyly 12 jeltoqsan kúni Baýyrjan Momyshulyna jazǵan hatynda: «Men sizdiń qazaq ádebıeti týraly hatyńyzben jaqsy tanyspyn. Onan soń Ońdasynov joldasqa jazǵan qazaq halqynyń eski ádet salty týraly hatyńyzdyń nendeı mánmen jazylǵanyn syrttaı estip, uqtym. Munda eliniń keleshegi, búgingi ıgiligi úshin shyn jany ashyǵan adamnyń sózi aıtylǵan. Qýanyp, súısinip qabyl almasqa shara bar ma mundaı batyl, ádil, týra sózderdi? Bul jaltaq emes, jaǵympazdyqty bilmeıtin qaırat ıesi adamnyń sózi ǵoı...»

E.Ysmaıylovtyń munda meńzep otyrǵan haty – Baýyrjannyń 1943 jyly 18 sáýirde Qazaq KSR Halyq Komıssarlar Keńesiniń tóraǵasy Nurtas Ońdasynovqa jazǵan haty bolatyn. Bul hatta Baýkeń jastardy erlik pen eldikke tárbıeleý jolynda ulttyq salt-sana men ádet-ǵuryptyń, dástúrdiń atqarar júgin jiliktep aıtyp bergen edi.

Baýkeńniń maıdanda ot pen oqtyń astynda júrip jazǵan hattary Ońdasynovqa da oı salsa kerek. Olaı deıtinimiz, E.Ysmaıylov Baýyrjanǵa jazǵan bir hatynda «Ońdasynov joldastyń prıemynda osy ótken qysta eki-úsh ret bolǵanymyzda ol kisi qazaqtyń eski ádet-ǵurpynyń, salttarynyń jaqsy qasıetterin qalpyna keltirý, jańartý jóninde jaqsy pikirler aıtyp otyrdy. Onyń negizi sizden aıtylyp jetkenin keıin bildim» – dep, aǵynan jarylǵan bolatyn.

Qaǵynan jeringen qulandaı óz tili men dástúrinen, ata saltynan qol úzip, máńgúrt ene bastaǵan ultyna qabyrǵasy qaıysqan Baýkeń, maıdannan jaralanyp, elge emdelýge kelgen 1943 jyldyń jeltoqsan aıynda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń I hatshysy N.A. Skvorsovqa kirip, ózegine órt bolyp jabysqan oılaryn ortaǵa salyp, ony búkpesiz ashyp aıtqan eken. Jazýshy-jýrnalıst Mamytbek Qaldybaıdyń estelikterine júginsek, qabyldaýda Baýkeń qazaq halqynyń barlyq salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptaryn qaıta jańǵyrtý qajettigin basa aıtady. Qaımyǵyp, qaıtý degendi bilmeıtin, onyń ústine qan maıdannyń ótinen jaqynda ǵana oralǵan dańqty er namystanyp, qyzbalana kele azýy alty qarys birinshi hatshyǵa: «О́tken tarıhymyzdy biryńǵaı qara boıaýmen boıap «biz nadan, qarańǵy edik» degen keıbir sholaq belsendilerdiń aýzyna qum quıyp, jastarymyzdy barlyq jaqsy dástúrlerimizdi qasterlep, súıýge, sóıtip ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıy jınaǵan bilimi men tájirıbesi negizinde, ıaǵnı ulttyq erlik rýhynda shyńdalyp ósýine jaǵdaı jasaýymyz kerek. Bul siz ben bizdiń tikeleı azamattyq paryzymyz. Handarymyz ben bılerimiz óz zamanynda halyq qamqory, halyq kósemi bolǵany tarıhı shyndyq. Al sholaq belsendilerdiń oıynsha, kim han, kim bı bolsa – sol anturǵan. Markstiń kózqarasymen nege sáıkes kelmeıdi dep kinálaý ádilettilik pe?» dep, shamyrqana sóıleıdi.

Qazaqtyń salt-dástúri men ádet-ǵurpynyń taǵdyryna arasha surap, ony qaıta jandandyrý úshin arpalysqan Baýkeńdi tolǵandyrǵan taǵy bir másele – ana tiliniń, qazaq tiliniń jaı-kúıi edi. Mine, osy másele jaıynda Baýkeń 1944 jyly aqpan aıynda QK(b)P OK hatshysy M. Ábdihalyqovqa hat jazdy. Bul jaıynda Baýkeń maıdandaǵy qandykóılek dosy Qurmanbek Saǵyndyqovqa jazǵan hatynda: «...qazaq tiliniń qazirgi kezeńdegi damý jaıy týraly 20 betteı maqala jazdym. Muhametjan keńes shaqyrdy. Kóptegen sharalar belgilenip otyr, tamasha dokýment bolyp shyqty...» dep, qýanyshyn jasyrmaı, keleshekke úmitpen qaraıdy.

Maıdanda júrgenine qaramastan týǵan tiline qabyrǵasy qaıysyp, qolyna qalam alǵan Baýkeń elge barǵandaǵy kórgen, bilgenin jáne qazaq tiliniń múshkil jaǵdaıyn baıandaı otyryp, ana tiliniń jarqyn bolashaǵy úshin naqty usynystar jasaıdy. Ol qazirgi kúnniń ózinde aıtýǵa batyldyǵymyz jete bermeıtin mynadaı usynystar aıtady: «1935-36 jyldan bastap qazaq ana tili burmalana, búldirile buzyla bastaǵanyn sózsiz aıqyn dáleldeı otyryp, oǵan aıypker, kináli, basty gazet, radıo, jazýshy, keńse qyzmetkerlerine tarıhı qarǵys aıtylyp, betterine qara kúıe jaǵylyp aıyptalsyn. Qazaqstanda, qazaq tili zańnyń ádildigi boıynsha memleket tili bolyp sanalyp, óz ornyna – tórge shyǵaryp otyrǵyzylyp, burynǵy qalpyna keshikpeı keltirý sharalary tezden qolǵa alynyp, til buzý ejelden kele jatqan eski aýrýǵa aınalyp bara jatqanyn eskerip otyryp, is júzine qatal tóńkeris túrinde asyrylsyn. Aıaq asty, eleýsiz bolyp ketken qazaqylandyrý máselesin aldymen qazaqtardyń ózderin til jóninen tártipteýden bastap, barlyq ókimet, keńse, ǵylym, oqý, óndiris, ónerkásip oryndarynda qaıtadan ádildikpen kóterilip, qolǵa alynsyn».

Baýkeńniń hattary sóz bolǵanda, onyń Áýezovpen jazysqan syrǵa toly hattary eske túsedi. О́kinishtisi, áldeneden sekemdengen Áýezov olardy joıyp jibergen sııaqty. Bálkim, bir kúni tabylyp ta qalar...

Batyrdyń maıdannan jazǵan hattary qazaq zııalylaryna úlken qozǵaý salǵanymen, basshylarǵa unamaǵany anyq. Sondyqtan maıdanda júrgen keziniń ózinde «ultshyl» atanǵan ony áskerı qyzmetten bosap kelgende birde-bir mekeme qyzmetke almaǵan. Bylaı baǵyndyra almasyn bilgen Máskeý endi onyń rýhyn syndyrýdyń jańa tásilin oılap tapty. Degenmen, qaısar tulǵa qaıtpady. Bul joly ol qarýdan bosaǵan qolyna qalam aldy. Endigi jerde onyń qalamy tipti qaýipti qarýǵa aınalǵan edi. Oıyn búkpesiz aıtyp, ashyq jazdy. Ulty úshin aıanyp qalmady...

Osy rette Baýkeńniń Máskeýde 1971 jyly qyrkúıek aıynda ótken áskerılerdiń bir bas qosýyndaǵy sóılegen sózin aıta ketýdi jón kórip otyrmyz. Bul jıynda general-leıtenant Pokytın qazaqtardy kemsitip, «kóshpeliler áskerge jaramaıdy» degen sııaqty dáıeksiz, negizsiz sózder aıtady. Oılanbaı aıtylǵan ospadarsyz sóz árıne, sol májiliske qatysyp otyrǵan Baýyrjan Momyshulynyń namysyna tıip, shymbaıyna batady. Álgindeı sózderden keıin baıyz taýyp otyra almaı, sóz surap minberge kóterilgen Baýkeńniń aıtqan sózderine qulaq túreıik: «Bizdiń halyq – tamyryn tereńge tartqan kóne mádenıettiń ıesi. Bizdiń el áý bastan sáıgúlik baptap, attyń qulaǵynda oınaǵan shabandoz halyq. Buǵan tarıhı derekter kýálik ete alady. Aleksandr Makedonskııdiń atty áskeri áli erdiń, úzeńginiń ne ekenin bilmeı, jylqyǵa jaıdaq minip júrgen kezde, bizdiń arǵy tegimiz saqtar erdiń qasyn bilip, atty ábzeldep mingen. Mine, osydan-aq kimniń kóneden beri jaýynger halyq ekeni belgili bolady. Meniń sózime kúdik keltiretinder bolsa, onda baryńyz, muraǵatty aqtaryńyz. Eger meniń sózimde jalǵandyq bolsa – darǵa asyńyzdar. Ras, bizdiń halyq alapat apatqa ushyrady. Eseńgirep qalǵan bizdiń halyqty áldekimder qoldan jabaıy qyrǵyzǵa aınaldyrdy. Nadan orys knıazdigi bizdi kemsitip «qyrǵyz» dep atady. Al biz – qazaqpyz! Ǵasyrlar boıy biz óz-ózimizge kele almadyq, es jıyp, etek jaba almadyq. Kese-kóldeneńdi jaıpap óte shyqqan mońǵol shapqynshylyǵy, odan keıin qalmaqtyń salǵan álegi, orys otarshyldyǵy, sosyn Qazan tóńkerisi ornady... Aqyr aıaǵynda biz qazaq atalyp, Qazaqstan degen el boldyq. Qazaqstan – bul uly, baıtaq el. Kókjıegi men shetsiz-sheksiz dalasyna kóz talatyn onyń aýmaǵy úsh mıllıon sharshy kılometrdi alyp jatyr. Qazirgi qazaq eliniń halyq sany 13 mıllıon, onyń shamamen alǵanda 6 mıllıony jerdiń ıesi, baıyrǵy ult ókili – qazaqtar. Al, jalpy jer sharynda barsha qazaqtyń sany on mıllıonnan asyp jyǵylady.

Qazaqtar Iranda, Úndistanda, tipti Aljırde de ómir súredi. Bizdiń ózindik ulyqtaǵan ulttyq qundylyqtarymyz bar. Tarıhı alapat apattarǵa qaramastan biz halyq retinde saqtalyp qaldyq. Biz Turpan oıpatynan Edil ózenine deıingi ulan-ǵaıyr aımaqta ózimizdiń tilimiz ben mádenıetimizdi saqtap qaldyq. Bul aımaqty kún alty saǵatta aınalyp ótedi! Bizdiń halqymyz osy aımaqtyń ıesi, qojaıyny bolǵan. Qazir de osy aımaqtyń ıesi qazaqtar. Men jańa Qazaqstanda 13 mıllıon halyq turady dep aıttym. Onyń 5-6 mıllıony qazaqtar óz otanynda, ata jurtynda ómir súrip otyr, qalǵany shetten kelgen kelimsekter. Biraq, biz olardy shettetpeı, tózimdilik kórsetip otyrmyz. Men muny bas shtabtyń polkovnıgi retinde resmı túrde málimdeımin. Meniń sózime kimde-kim senimsizdik tanytar bolsa, baryp muraǵatty aqtarsyn». Budan artyq qalaı aıtýǵa bolady?!

Baýkeń kózi tirisinde Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev, Jumabek Táshenov, Ilııas Omarov syndy qazaqtyń mańdaıyna bitken qaısar da qaıratker uldarymen syılasyp ótti. Bul syılastyq – «elim» dep soqqan júrekterdiń úndestiginen týǵan shynaıy sezim edi. Máskeýdiń qaharynan qaımyqpaı, solaqaı saıasatqa qarsy shyqqany úshin ortalyqtan alastatylǵan Jumabek Táshenovti qurmettegen Baýkeńniń oǵan syı-syıapat jasaýy – táýelsizdiktiń ustyny bolatyn búgingi zııaly qaýymǵa úlken oı salsa kerek. Buqpantaılamaı, ómirden ozǵannan keıin máımóńkelemeı, batyrdyń basyn barynda syılaý degen osy! Onyń ústine, minezi adýyn batyrdyń boıyndaǵy «men» sezimi «pendelik egodan» aıyrylyp, «ulttyq menge» aınalyp ketken edi. Basqasha aıtqanda, Baýkeń «ózim» dep ózeýremeı, keýdesin kerip, tóske urmaı, ulttyq múdde úshin otqa túsken azamattarmen úndesip ketedi.

«Tize búgip, tiri júrgennen, tike turyp, ólgen artyq» degen sózdi ómirlik ustanym retinde qabyldaǵan Baýkeń buǵaýlyq qamytyn kımeı ótti. Tipti, onyń «standartsyz, tentek» bolyp kórinýiniń ózi – onyń standartty, siresken júıeni moıyndamaı ótkeniniń bir belgisi sııaqty. Ol kisiniń maıdanda ot pen oqtyń ortasynda júrip jazǵan:

«Poımı, moı horoshıe,

«Ýly» eto ne forma.

Ne redkost,

«Ýly» ne «ev» ı ne «ov»,

«Ýly» – eto sımvol neprımerımostı» –

degen jyr joldarynda qaıtpas qaısar minez ben órshil rýh atoılap tur. «Men eshqashanda halqymnyń ıgiligi úshin, bar múmkindiginshe eńbek etýden artyq, ózim úshin esh nárse istemedim» dep, búkil ǵumyryn halqyna arnaǵan batyr táýelsizdikpen birge tuǵyryna qondy. Osylaısha ol alash ańsary men azattyq arasyndaǵy altyn kópirge aınaldy...

Sońǵy jańalyqtar

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Uqsas jańalyqtar