Tarıh • 02 Maýsym, 2020

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

49 ret kórsetildi

Keshegi keńestiń qanquıly zama­nyn­daǵy tarıhtyń qatparyna úńil­sek, mynadaı jantúrshigerlik derek­ter aldymyzdan shyǵady: 1921-1954 jyldar aralyǵynda KSRO-da «kontrrevolıýsııalyq» nemese «antısovettik» degen jalamen 3 mln 777 myń adam sottalyp, olardyń 642 myńy atý jazasyna kesilgen eken. Al Qazaqstandy jeke alyp qarasaq, qýǵyn-súrginge 103 myńǵa jýyq adam ushyrap, onyń 25 myńnan astamy atý jazasyna kesilipti. Olardyń basym bóligi ǵalymdar, mádenıet, saıasat jáne qoǵam qaıratkerleri syndy zııa­ly qaýym ókilderi edi. Iаǵnı jappaı saıası qýǵyn-súrgin jyldary qazaq zııalylary men memleket qaıratkerleriniń «qaımaǵy» sylyp alynyp, jazyqsyz jazaǵa ushyrady. Olardyń ishinde Qaraǵandy oblysynan shyqqan Álıhan Bókeıhan, Sáken Seıfýllın, Nyǵmet Nurmaqov, Janaıdar Sádýaqasov, Abdolla Asylbekov syndy qazaq halqynyń aıaýly uldary da bar edi...

Taıaýda, kenshiler astanasynda Qara­ǵan­dy oblysynyń Qazaqstan halqy As­sam­bleıasy «Tarıhtan taǵylym – ót­kenge taǵzym» – atty halyqaralyq mádenı joba aıasynda saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qur­bandaryn eske alý kúnine arnalǵan onlaın rejiminde dóńgelek ústel otyrysyn uıym­dastyrdy.

Taǵylymdy is-sharaǵa qoǵam qaırat­ker­leri, ǵalymdar men jazýshylar at salysyp, ótken tarıh qasiretinen sabaq alý qajettigi týraly qashyqtan áńgimeledi.

Onlaın otyrysta Qaraǵandy ob­lystyq ishki saıasat basqarmasynyń bas­shysy Erlan Qusaıyn bul kúnniń Qazaqstan halqy úshin erekshe mańyzǵa ıe ekenine toqtaldy.

– Qaraǵandy oblysy deportasııa­lan­ǵandardy qabyldady. Munda qýǵyn-súr­ginge ushyraǵandar jazasyn ótegen arnaıy lagerler bolǵan. Totalıtarızm qylmystary kóptegen otbasyny oıran­dady. Bul qaıǵyly oqıǵany jadymyzdan shyǵarmaı, ol týraly jas urpaq bilip júrsin desek jáne mundaı oqıǵalar tarıhta qaıtalanbaýy úshin qolymyzdan kelgenniń bárin jasaý – bizdiń qasıetti boryshymyz, – dedi ol.

Onlaın jıyn barysynda Qaraǵandy oblysynyń QHA ǵylymı-saraptamalyq tobynyń múshesi, Qaraǵandydaǵy Bolashaq akademııasynyń birinshi prorektory Gúlnar Rysmaǵambetova Qazaqstanda 1997 jyl «Jalpyulttyq kelisim jáne saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jy­ly» bolyp jarııalanǵanyn eske saldy.

«Osy jyly elimizdiń Tuńǵysh Pre­zıdenti Nursultan Nazarbaev «31 mamyr – Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni» dep belgileý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. 2011 jyldan bastap ol «Saıa­sı qý­ǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurban­daryn eske alý kúni» dep ataldy», dep atap ótti ol.

Sondaı-aq Gúlnar Rysmaǵambetova belgili ǵalym, Májilis depýtaty Nurlan Dýlat­bekovtiń basshylyǵymen Bolashaq akademııasynyń biraz jyldardan beri saıa­sı qýǵyn-súrgin faktilerin zertteýmen aınalysyp kele jatqanyn, osy baǵytta atqarylǵan ister jaıyn habardar etti.

– «Tarıhtan taǵylym – ótkenge taǵ­zym» jobasy aıasynda ǵylymı-zertteý sıpa­tyndaǵy 40-tan astam kitap úsh tilde jaryq kórdi, – dedi ol.

 Al QHA ǵylymı-saraptamalyq keńe­si­niń múshesi, «Azamattyq álem» ha­lyq­aralyq koalısııasynyń prezıdenti Qaz­bek Qazkenov atalǵan jobanyń  Qazaq­standaǵy ıdeologııalyq jumys pen jańa dúnıe­tanymnyń bir bóligi ekenine basa mán berdi.

– Radıkaldy ıdeologııanyń zamany ótti, biraq biz tarıhtyń ashy sabaǵynan du­rys qorytyndy jasap, onyń zardaptaryn umyt­paýymyz kerek. Jalpy, Qazaqstan halqy Assambleıasy tarıhı jadyny jańǵyrtýǵa jáne damytýǵa zor úles qosyp keledi, – dep atap ótti ol.

Onlaın rejiminde ótken dóńgelek ústel otyrysynda E.Bóketov atyndaǵy QarMÝ janyndaǵy «Tulǵataný» ǵyly­mı-zertteý ortalyǵynyń dırektory Nur­sahan Beısenbekova saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandary týraly derek­ti fılm men telebaǵdarlamalar túsi­rýdi usyndy. Budan bólek, ǵalym mem­leket jáne qoǵam qaıratkeri Nyǵmet Nur­maqov týraly mazmundy zertteý eń­bek­teriniń joqtyǵyn alǵa tartyp, aldaǵy ýaqytta bul olqylyqtyń ornyn toltyrý kerektigin aıtty. Nursahan Beı­senbekova bıyl týǵanyna 125 jyl tolǵan memleket qaıratkeriniń ortalyǵyn Qara­ǵan­dydaǵy «Dostyq úıi» janynan ashsa degen usynys-tilek aıtty.

Sondaı-aq qashyqtan ótken jıynda qýǵyn-súrginge ushyraǵan qaıratker Ilııas Ahmetovtiń urpaǵy, «Alashorda» partııa­synyń múshesi, jazýshy Farabı Ahmetov, Qa­raǵandy oblystyq memlekettik mura­ǵatynyń bólim meńgerýshisi Olga Berkýn, «Lıtýanıka» etnomádenı birlestiginiń jetekshisi Vıtalıı Tvarıonas, «Vaınah» cheshen-ıngýsh birlestigi aqsaqaldar keńesiniń tóraǵasy Sýlım Isakıev jáne basqalar sóz sóılep, keshegi qıly zamanda jer aýyp kelgen talaı ult pen ulys balasynyń qazaq halqynyń baýyrmaldyǵynyń arqasynda búgingi kúnge aman-esen jetip, ósip-órkendep otyrǵanynan áńgime qozǵady.

Zulmat jyldary KSRO-nyń túkpir-túkpirinen Qazaqstanǵa saıası tutqyndar men halyq jaýynyń týystary májbúrli túrde qonys aýdarylǵan edi. Pil saýyrly Saryarqa úlken túzetý lagerine aınaldy. Máselen, bir ǵana Qaraǵandydaǵy eńbekpen túzetý lagerleriniń aýmaǵy 1931 jyly 53 myń gektar bolsa, 1941 jyly 1 780 650 gektar ulan-ǵaıyr dalany qam­typty. Eger 1931 jyly QarLag-ta 14 bólimshe jáne 64 ýchaske bolsa, olardyń sany jyl sa­ıyn kóbeıe túsip, 1941 jyly 22 bólimshe, 159 ýchaske, al, 1953 jyly 26 bólimshe jáne 192 lager nysandaryna jetken. Bul qasiretti lagerlerdiń quramynda halyq jaýlarynyń áıelderine arnalǵan ALJIR, áskerı tutqyndarǵa arnalǵan Spassk, QarLag, StepLag atty eńbekpen túzetý oryndary jumys istedi. Jazyqsyz japa shekkenderdiń kóz jasy men tabanynyń izi, qolynyń taby qalǵan qasiretti oryndar bul kúnde murajaıǵa aınalǵan.

 

QARAǴANDY

 

Sońǵy jańalyqtar

Qaıyrymdylyǵyńnyń saýabyn bersin...

Aımaqtar • Búgin, 14:23

UBT-da 126 ball jınaǵan túlek

Aımaqtar • Búgin, 13:59

Júıeli jumystar qolǵa alynýy kerek

Parlament • Búgin, 13:45

Akademık Edil Erǵojın ómirden ótti

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Amandyq Batalovtyń jaǵdaıy aýyr ma?

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Elbasy Altaıǵa at basyn burǵan sát

Aımaqtar • Búgin, 10:48

Loýkoster quny qaltany qaqpaıdy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Jetinshi maýsymnyń jetistigi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar