Adam balasynyń, tipti ózińniń boıyńdaǵy san alýan sezimder, oılar, solardyń jetilýi, kemeldenýi, izgilenýi, árbir sıtýasııada ártúrli reńkte, ártúrli beınede kórinýi, jańa qyrynan tanylýy, jańa qaýyzynyń ashylýy – osynyń bári ózińdi, qoǵamdy, álemdi sát saıyn qaıta tanyp, basqasha baǵamdap otyrýǵa alyp keledi.
Osy sezinýler men oı keshýler bolmasa, biz kóleńkeler sekildi tirshilik kesher edik. Biz dúnıedegi bar qundylyqtar men ıdeıalardyń, jaratylys pen bolmystyń, órkenıet pen mádenıettiń, ǵylym men bilimniń, tirshilik ıeleri men zattardyń kóleńkesin ǵana kórer edik. Kóleńkeleri arqyly baǵalar edik. Platon úńgiriniń adamdary sekildi. Basymyz burylmastaı etilgen, aıaq-qolymyz buǵaýlanǵan, tusalǵan, jaryq jelkemizden túsken. Al sol úńgirimizdiń qabyrǵasynda tek kóleńkeler bılep júrer edi.
Biraq bir sátke basqasha qarap kóreıikshi, bizdiń sezimderimiz ben oılarymyz ózge adamdardyń sezimi men oıynyń kóleńkesi ǵana emes pe? Tipti bizdiń ómirimizdiń ózi ózgelerdiń ómiriniń kóleńkesi emes pe? Biz ózgelerdiń kózqarasymen, pikirimen ómir súre bastaǵanda, ózgelerdiń oıy bizge tańylǵanda, ózgelerdiń ıdoly men etalony bizdikine aınalǵanda, ómir súrý salty men dástúri ózimizdikinen zor kóringende, ózgelerdiń órkenıeti úlgi bolǵanda, oılaý júıesi qalypty shablonǵa aınalǵanda, biz ózimizdi olardyń kóleńkesi emespiz ári ıdeıanyń kóleńkesin emes, ózin tanımyz dep aıta alamyz ba, jeke adam retinde, tutas ult retinde? О́ndirýshi, týdyrýshy emes, tutynýshy ǵana bolǵanda, qalaı kóleńke emespiz dep aıtýǵa bolady? Oıdyń ózin emes, kóleńkesin ǵana kórsek, ol oıdyń bizge bereri bar ma? Al onyń ózin kórsetkisi kelgender tabylsa, moıyndaýǵa erik bar ma?
Platon úńgirinen shyǵatyn jol qaısy? Jalpy, biz bul úńgirge qalaı tap keldik?
Máýlána úńgiri
Bizdiń dalada pil joq. Biraq pil degen uǵym bar. Demek, bizde pildiń kóleńkesi bar. Ony syrttan alyp kelip, sırkte ıa zoobaqta bizge kórsetedi. Alaıda ol bizge sińbeıdi, tirshilik keshpeıdi, biz onyń mekeni emespiz. Ol bar bolǵany tańsyq dúnıe, ekzotıka. Dúkenderimizde turǵan ananas sekildi. Ideıalar da solaı ǵoı. Syrttan alyp kelip, súıkimdi etpek bolamyz: «qarańyz, qandaı tań-tamasha nárse!». Qazaqtyń óz topyraǵynan, óz tabıǵatynan, bolmysynan ónip, ósip shyqpaǵan dúnıe árqashan jat kóriner. Biz tek onyń kóleńkesin ǵana tanyrmyz. Qazaq dalasynan arheologtar zildiń ıaǵnı mamonttyń súıegin qazyp alyp jatady. Osyny kórgende ǵana baryp, zildiń de, pildiń de bizge sonsha jat ári bóten emestigin oılaı bastaımyz. Pil týraly oı basqasha qyrynan ashyla bastaıdy, endi ol kóleńkesimen emes, óz anyq bolmysymen oıǵa bekıdi.
Bul pil – Rýmı pili. Jańa ári kóne oı. Jat ári jaqyn túsinik. Máýlána pili Máýlána úńgirinde tur. Máýlána úńgirine kirgen árbir adamdarǵa uqsap biz de qarańǵyda pildi ustap kórip, tańdanamyz. Biraq onyń pil ekenin bilmeımiz. Rýmıdiń keıipkerleri sekildi ártúrli joramal men boljamdar aıtamyz. Qazirgi jańa ádebıettegi postmodern teorııasyna qatysty polemıka sekildi. Postmodern – bizdiń pilimiz. Bizdiń pilderimiz óte kóp.
Shákárim úńgiri
Platon úńgiri – úńgirde ómir súrip, onyń syrtyn bilmes adamdar mekeni bolsa, Máýlána úńgiri – syrttaǵy adamdardyń úńgirge kirip, adasýy, al Shákárim úńgiri múlde basqa túsinik.
Shákárim Platonnyń da, Máýlánanyń da kózqarastaryn bildi. Platon týraly ózi de aıtty. Solardy bile otyra, úńgirdiń basqasha máni bolatynyn uqty.
«Aısulý men Nartaılaq» poemasynda «Aısulýdyń aqtasy» dep atalatyn úńgir bar. Bul úńgirdiń máni nede?
Aısulý men Nartaılaq – eski túsinikpen ómir súretin, qundylyqtardy moıyndaýǵa qulyqsyz, óz oılary men sheshimderine shyrmalǵan, kisi quqyn qadirli dep tappas ortanyń qurbandary. Osy orta – Platon úńgiri, olardyń kózqarastary – Máýlána úńgiri. Bul úńgirlerden tysqary, erkindik araly sekildi, máńgilik mahabbat pen armandardyń mekenine aınalǵan, qos ǵashyqtyń árqashan umtylyp turatyn, sol tusta kezdesetin, oıda da, ómirde de jandaryna tynyshtyq syılaıtyn Shákárim úńgiri tur. Aqyn gýmanızminiń sımvoldyq belgisi. Aqyn qoǵamynyń qurbanyna aınalǵaly turǵan qos ǵashyqty osy úńgirge alyp keledi. Osy úńgirde olar erikti, bostan, armanshyl.
Aısulý Platon úńgiriniń qurbany boldy, buǵaýly ortada óz moınyna buǵalyq saldy. Mert boldy. Onyń mahabbaty men armandary qalǵan úńgir – «Aısulýdyń aqtasy» ataldy. Bul – Shákárim úńgiri.
