Ádebıet • 02 Maýsym, 2020

Úńgir (úshtaǵan)

162 ret kórsetildi

Platon úńgiri

Keıde samaladaı jar­qyraǵan sansyz juldyzdarǵa tańdana qarap qalamyz. Alǵash ret aspanǵa qa­ra­­ǵandaı. Osyn­sha sulý­lyqty tuń­­­­­ǵysh kór­gen­deı. Keı­de sý betinde jylt-jylt etip oınaǵan sáý­le­ler­­ge tamsana kóz salamyz. Jel besiginde terbelip, qul­pyra oınaǵan qyzyl gúl­derdiń kózdiń jaýyn alǵan ásemdigine, aq kóbelekterdiń merekesine meıiriń qanbaı qarap turasyń. Buryn osynyń bárin nege kórmegenmin, jaryq dúnıeniń sonsha ǵalamatyn qalaı sezinbegenmin degendeı bolasyń. Ár kórgen saıyn alǵash kórgendeı ińkár bolý, yntyǵý qandaı ǵajap! Osynyń bári – jańa ári kóne dúnıe. Ár qaraǵan saıyn jańalyǵyn kóremiz be, eskiligin ǵana ań­ǵaramyz ba?

Adam balasynyń, tipti óziń­niń boıyńdaǵy san al­ýan sezimder, oılar, solardyń jetilýi, kemeldenýi, izgilenýi, árbir sıtýasııada ártúrli reńk­te, ártúrli beınede kó­rinýi, jańa qyrynan tanylýy, jańa qaýyzynyń ashylýy – osynyń bári ózińdi, qoǵamdy, álemdi sát saıyn qaıta tanyp, basqasha baǵamdap otyrýǵa alyp keledi.

Osy sezinýler men oı keshýler bolmasa, biz kóleńkeler sekildi tirshilik kesher edik. Biz dúnıedegi bar qundylyqtar men ıdeıalardyń, jaratylys pen bolmystyń, órkenıet pen mádenıettiń, ǵylym men bilimniń, tirshilik ıe­leri men zattardyń kóleńkesin ǵana kórer edik. Kó­leń­keleri ar­qyly baǵalar edik. Pla­ton úń­gi­riniń adamdary sekildi. Ba­sy­myz bu­ryl­mastaı etil­­gen, aıaq-qo­ly­myz bu­ǵaý­lanǵan, tusalǵan, ja­ryq jel­kemizden tús­ken. Al sol úńgi­rimizdiń qabyrǵasynda tek­ kó­leńkeler bılep júrer edi.

Biraq bir sátke basqasha qarap kóreıikshi, bizdiń se­zim­derimiz ben oılarymyz ózge adamdardyń sezimi men oıynyń kóleńkesi ǵana emes pe? Tipti bizdiń ómirimizdiń ózi ózgelerdiń ómiriniń kóleńkesi emes pe? Biz ózgelerdiń kóz­qarasymen, pikirimen ómir súre bastaǵanda, ózgelerdiń oıy bizge tańylǵanda, ózge­lerdiń ıdoly men etalony bizdikine aınalǵanda, ómir súrý salty men dástúri ózimizdikinen zor kóringende, ózgelerdiń órkenıeti úlgi bolǵanda, oılaý júıesi qalypty shablonǵa aınalǵanda, biz ózimizdi olar­dyń kóleńkesi emespiz ári ıdeıa­nyń kóleńkesin emes, ózin ta­nımyz dep aıta alamyz ba, jeke adam retinde, tutas ult retinde? О́ndirýshi, týdyrýshy emes, tutynýshy ǵana bolǵanda, qalaı kóleńke emespiz dep aıtýǵa bolady? Oıdyń ózin emes, kóleńkesin ǵana kórsek, ol oıdyń bizge bereri bar ma? Al onyń ózin kórsetkisi kelgender tabylsa, moıyndaýǵa erik bar ma?

Platon úńgirinen shyǵatyn jol qaısy? Jalpy, biz bul úńgirge qalaı tap keldik?

 

Máýlána úńgiri

1

Bizdiń dalada pil joq. Biraq pil degen uǵym bar. De­mek, bizde pildiń kóleńkesi bar. Ony syrttan alyp kelip, sırk­te ıa zoobaqta bizge kórsetedi. Alaı­da ol bizge sińbeıdi, tir­shilik keshpeıdi, biz onyń mekeni emespiz. Ol bar bolǵany tańsyq dúnıe, ekzotıka. Dú­kenderimizde turǵan ananas sekildi. Ideıalar da solaı ǵoı. Syrttan alyp ke­lip, súıkimdi etpek bolamyz: «qarańyz, qandaı tań-ta­masha nárse!». Qazaqtyń óz topyraǵynan, óz tabıǵatynan, bolmysynan ónip, ósip shyq­paǵan dúnıe árqashan jat kóriner. Biz tek onyń kóleńkesin ǵana tanyrmyz. Qazaq dalasynan arheologtar zildiń ıaǵnı mamonttyń súıegin qazyp alyp jatady. Osyny kórgende ǵana baryp, zildiń de, pildiń de bizge sonsha jat ári bóten emestigin oılaı bas­taımyz. Pil týraly oı basqasha qyrynan ashyla bastaıdy, endi ol kóleńkesimen emes, óz anyq bolmysymen oıǵa bekıdi.

Bul pil – Rýmı pili. Jańa ári kóne oı. Jat ári jaqyn túsinik. Máýlána pili Máýlána úńgirinde tur. Máýlána úńgirine kirgen árbir adamdarǵa uqsap biz de qarańǵyda pildi ustap kórip, tańdanamyz. Biraq onyń pil ekenin bilmeımiz. Rýmıdiń keıipkerleri sekildi ártúrli joramal men boljamdar aıtamyz. Qazirgi jańa ádebıettegi postmodern teorııasyna qa­tysty polemıka sekildi. Post­modern – bizdiń pilimiz. Biz­diń pilderimiz óte kóp.

 

Shákárim úńgiri

1

Platon úńgiri – úńgirde ómir sú­rip, onyń syrtyn bilmes adamdar mekeni bolsa, Máý­lána úń­giri – syrt­ta­ǵy adam­dar­dyń úńgirge kirip, adasýy, al Sháká­rim úńgi­ri múlde basqa túsinik.

Shákárim Pla­ton­nyń da, Máýlánanyń da kózqarastaryn bildi. Platon týraly ózi de aıtty. So­lardy bile otyra, úńgirdiń basqasha máni bolatynyn uqty.

«Aısulý men Nartaılaq» poe­masynda «Aısulýdyń aq­ta­sy» dep atalatyn úńgir bar. Bul úń­girdiń máni nede?

Aısulý men Nartaılaq – eski túsinikpen ómir súretin, qundylyqtardy moıyndaýǵa qulyqsyz, óz oılary men she­shimderine shyrmalǵan, kisi quqyn qadirli dep tappas or­tanyń qurbandary. Osy orta – Platon úńgiri, olardyń kóz­qa­rastary – Máý­lá­na úńgiri. Bul úń­gir­lerden tys­qa­ry, erkin­d­ik­ araly sekildi, máń­gilik mahabbat pen arman­dar­dyń meke­nine aı­nal­ǵan, qos ǵa­shyq­­­­­­tyń árqashan um­­tylyp tu­ratyn, sol tusta kezdesetin, oıda da, ómirde de jandaryna tynyshtyq syılaıtyn Shákárim úńgiri tur. Aqyn gýmanızminiń sım­voldyq bel­gisi. Aqyn qoǵa­mynyń qur­banyna aınal­ǵaly turǵan qos ǵashyq­ty osy úńgirge alyp keledi. Osy úńgir­de olar erikti, bostan, arman­shyl.

Aısulý Platon úńgiriniń qurbany boldy, buǵaýly ortada óz moınyna buǵalyq saldy. Mert boldy. Onyń mahabbaty men armandary qalǵan úńgir – «Aısulýdyń aqtasy» ataldy. Bul – Shákárim úńgiri.  

 

Sońǵy jańalyqtar

Júıeli jumystar qolǵa alynýy kerek

Parlament • Búgin, 13:45

Akademık Edil Erǵojın ómirden ótti

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Amandyq Batalovtyń jaǵdaıy aýyr ma?

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Elbasy Altaıǵa at basyn burǵan sát

Aımaqtar • Búgin, 10:48

Loýkoster quny qaltany qaqpaıdy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Jetinshi maýsymnyń jetistigi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar