Tanym • 10 Tamyz, 2020

Abaı jáne Gaspyraly: jádıtshildik murasy

1376 ret kórsetildi

Saharada týyp, «soqtyqpaly, soqpaqsyz» jerde óskenimen sony súrleý salyp, sansyraǵan sanany silkindirip, qazaqtyń qadirlisine ǵana emes, adamzattyń ardaǵyna aınalǵan Abaıdyń murasy – kónermeıtin kómbe, óshpeıtin ónege, sarqylmaıtyn qazyna. Sondyqtan eskiniń sońy, jańanyń basy bolǵan Abaı qashanda Alashtyń aspanynda týǵan aıdaı jarqyrap turady. Arnaıy «Abaı kúnin» belgilep, uly danyshpannyń 175 jyldyǵyn búkil el bolyp atap ótip jatqanymyz sonyń aıǵaǵy.

Abaı – jańashyl tulǵa. Ol jańalyqtyń jarshysy boldy: jańasha oılap, jańa janrlardy dúnıege ákeldi, jańa taqyryptardy qozǵap, jańa mektep qalyptastyrdy. Sondyqtan onyń murasyn ózimen tustas ǵumyr keshken jańashyldarmen, ásirese, jádıtshildiktiń jolbasshysy Ismaıl bek Gaspyralynyń oı-paıymdarymen sabaqtastyra, salystyra qaraý qajet.

HIH ǵasyrdyń sońynda Reseıdegi túrk-musylman halyqtary arasynda paıda bolǵan jádıt qozǵalysy – din men aǵartý salasynda týyp, baspasóz betterinde óristedi, ulttyq ádebıettiń negizin qalaı otyryp, saıası sıpatqa aýysty, 1917 jylǵy Aqpan tóńkerisinen keıin ulttyq avtonomııalar qurýǵa áreket jasady. Jańashyl jádıtshilder Shyǵys pen Batysqa qatar bet buryp, halyqtyń sanasyn oıatýǵa, ol úshin dástúrli qundylyqtardy saqtaı otyryp, zamanaýı ǵylym-bilimge qol jetkizýge talpyndy.

Jańashyl zııalylar aldymen musylmandardyń batystyq órkenıetten artta qalyp, ózge elderdiń ezgisine túsýi sebepteriniń túp tórkinin izdedi. Quran-Kárim adam balasyn parasat bıigine, ǵylym men bilimge shaqyrǵan edi; musylmandar mádenı jetistikterimen batysqa órkenıet úıretken edi; ıslam ǵalymdary álemdik jańalyqtar ashyp, Ibn Sına, Farabı syndy ǵalymdar tórtkúl dúnıege ózderiniń teńdessiz eńbekterimen tanylǵan edi. Al endi sol órkenıettiń quldyrap, musylmandardyń bir kezderi ózderine táýeldi elderge basybaıly bodan bolýyn qalaı túsinýge bolady? Osyndaı saýaldar tolǵandyrǵan jádıtshilderdiń pikirinshe, musylmandardyń artta qalý sebebi – ıslamdy jańylys jorýdan, ıman máselelerine salǵyrttyqtan, nadandyqtan jáne alaýyzdyqtan týyndaǵan edi. Al munyń bári oqý-aǵartý isiniń zamanǵa saı jolǵa qoıylmaı otyrýyna tireletin.

Otarshyldyqtyń bodanynan bosaý úshin áýeli dindi durys túsinýdi usynǵan jádıtshilder, Osmanly, Úndistan jáne Mysyrdaǵy reformatorlyq baǵyttaǵy jańashyl ult-azattyq qozǵalystarmen de baılanysta boldy. Abaıdyń «Ǵusmanııada mektep harbıa, mektep rúshdıalar salynyp, jańa nızamǵa aınalǵan» dep Osmanly memleketinde jańa turpattaǵy mektepterdiń ashylyp jatqanyn aıtýy sony meńzeıdi.

Reseı qol astyndaǵy musylman-túrik halyqtary arasynda dinı-rýhanı salada jańasha oılaý, zamanǵa saı paıymdaýdyń bastaýynda Marjanı tursa, aǵartýshylyq sıpatta damyp, baspasóz arqyly óristegen jádıtshildik qozǵalysynyń kóshbasshysy retinde Ismaıl bek Gaspyralyny ataımyz. Ol týraly Shákárim qajy: «Aldynda ótken, tárbıesin kórgen Abaıdan sońǵy ustazym – «Tárjiman» gazetiniń ıesi Ysmaǵulbek Gasprınskıı desem bek durys» dese, Ahmet Baıtursynuly: «Sol kúnnen bastap órship kóbeıgen Rossııa musylmandary arasynda bes-alty myńǵa jýyq tártibi bastaýysh mekteptiń báriniń úlgisi Gasprınskıı mektebi edi. Bul kúnde tóte oqý úshin shyǵarylǵan neshe túrli álippe bolsa, bári de úlgini Gasprınskıı shyǵarǵan álippeden alǵan edi. Bul kúnde on myńǵa jýyq muǵalimderdiń bas ustazy, jolbasshysy Gasprınskıı janaplary edi», dep aǵynan jarylǵan edi. Bir aıta keterlik jaıt, biz «Baıtursynulynyń tóte jazýy» dep júrgenimiz osy Gaspyralynyń jádıt jazýynyń qazaqqa beıimdelgen nusqasy.

Arǵy tegi Qyrym handarynan taraıtyn Ismaıl bek 1851 jyly 8 naýryz kúni Qyrymdaǵy Aýjykóı degen eldi mekende dúnıege kelgen. Áıgili Zınjırlı medresesinde bilim alǵannan keıin Qyrymnyń Aqmeshit qalasyndaǵy orys mektebine qabyldanady. Eki jyl oqyǵannan keıin áýeli Voronejdegi áskerı mektepte, keıin Máskeýdegi Mılıýtın atyndaǵy kadet korpýsynda bilim alady. Máskeýde oqyp júrgen jyldary, ásirese, «Moskovskıe vedomostı» gazetiniń qyzmetkeri Mıhaıl Katkovtyń úıinde turǵan kezinde Ismaıl bek Reseıdegi lıberal toptardy jaqynnan tanı túsedi. Osy tusta Reseıde órshı túsken pan-slavıstik úrdis pen qalyptasqan ahýal ony qatty mazalap, dosy Mustafa Davıdovıchpen birge Krıtte soǵysyp jatqan Osmanly áskerine qosylý úshin jasyryn túrde Túrkııaǵa ótýge áreket jasaıdy. Alaıda olar Odessa portynda ustalyp qalady.

Osydan keıin Máskeýge qaıta oralmaǵan Gaspyraly 1868 jyly Zınjırlı medresesine orys tiliniń muǵalimi bolyp qyzmetke ornalasady. Gersen, Chernyshevskıı, Belınskıı sııaqty ozyq oıshyldardy oqı júrip, Reseıdegi musylman túrki halyqtarynyń da uıqydan oıanyp, jańa dáýirge qadam basýyn ańsaıdy. Osy maqsatqa jetý úshin Ismaıl bek 1872 jyly Vena jáne Shtýtgart arqyly Parıjge barady. Parıjde ótkizgen jyldarynda ol Týrgenevpen tanysyp, onyń kómekshi-hatshysy bolyp qyzmet atqarady. 1874 jyldyń sońyna deıin Fransııanyń astanasynda turǵan Gaspyraly Batys mádenıetin tereń zerttep, zerdeleıdi. Eýropa órkenıeti, kapıtalızm jáne sosıalızm týraly pikirlerin keıin Ystanbulda jarııalaǵan «Aýrýpa mádenıetine bır nazar-ı mývazene» atty eńbeginde ashyq aıtady.

Eýropada eki jyl turǵannan keıin Ystanbulǵa kelgen Ismaıl bek Osmanly memleketiniń mádenı-rýhanı ómirin tereńirek tanýǵa tyrysady. Ol mektep-medreselerge, ásirese, 1870 jyldan bastaýysh mektepterde júzege asyryla bastaǵan «ýsýl-ı jádıt» mektepterine kóbirek kóńil aýdarady. Bul – Gaspyralyny Reseıde de jádıt mektepterin ashý týraly oıǵa jeteleıdi.

Ol 1875 jyly kóktemde Qyrymǵa qaıta oralyp, 1878 jylǵa deıin el aralap, bolashaq josparlarynyń jobasyn jasaıdy. Onyń izdenisteri 1878-1882 jyldary Bahshasaraıdyń basshylyǵy qyzmetinde júrgen kezinde jalǵasa beredi. Osy kezeńde Gaspyraly otarshyldyqtyń ozbyrlyǵyn jan dúnıesimen sezine otyryp, saıası kúres arqyly ultqa qyzmet etýdiń múmkin emes ekendigin aıqyn túsinedi. Onyń oıynsha, áýeli ultty uıqydan oıatyp, onyń sanasyna silkinis jasap, rýhanı turǵydan kóterý kerek; al bul halyq aǵartý salasyn jańartý arqyly ǵana júzege asatyn edi.

Eýropanyń bilim berý júıesi men shyǵystyq dástúrli úlgini tarazylaı otyryp Ismaıl Gaspyraly mektep-medreselerde reforma jasaý qajet dep bildi. Ál-Farabı, Ibn Sına, Ulyqbek, Horezmı jáne taǵy basqa ǵulamalardyń eńbekteri medreselerde qajetsiz bolyp, jaratylystaný pánderi oqý baǵdarlamasyna engizilmeı qalǵanyna qynjylǵan ol «Mektep jáne jádıdshilik degen ne?» atty kitapshada eski ádisti qoldanatyn mektepterdiń qatelikterin kórsetip berdi: «Másele ádiste, moldalar men ustazdarda emes. Eski ádistiń ekinshi bir kemshiligi – balalarǵa Qurannan basqa esh nárse úıretpeýi. Túrikshe oqý, jazý, jattyǵý jáne shyǵarma, esep jáne ǵylymhal jeke pán retinde engizilmegen; bir ǵana Quran maqamyna 3-5 jyl bólgennen keıin, ózge pánderge ýaqyt ta qalmaıdy. Eski ádistiń úshinshi kemshiligi – balalar sabaqty bastaǵan kezde ońaı sabaqtardan emes, birden qıyn sabaqtardan bastaıdy. Mysaly, birden búkil álipbı túgel úıretiledi; emle tolyq túsindirilmeı turyp, aıat joldaryn úıretýge kóshedi. Arab balasy úshin munyń qıyndyǵy bolmasa da, túrik nemese parsy balasy úshin bul aýyr bolady. Álipbıdi meńgergen bala túrikshe sózderdi qınalmaı oqýy múmkin, biraq, arab sózderin uǵýy múmkin emes. Sondyqtan mektepke kelgen balalar birer aıdyń ishinde oqýdan sýynyp, ustazdan qorqyp, mektepti azaphana mekenindeı kóredi. Eski mekteptiń taǵy bir kemshiligi – eshqandaı emtıhan nemese tekserý ótkizilmeıdi. Bar ma – bar, mektepte me – mektepte, úırendi me – úırendi, molda boldy ma – boldy. Bitti».

Osy tusta Gaspyraly men Abaıdyń úndestigin ańǵarmaý múmkin emes. Jańashyl baǵyttaǵy «Ahmet Rıza» medresesinde Marjanı shákirtterinen tálim alǵan Abaı «Bul kúnde tahsıl ǵýlým eski medreseler ǵurpynda bolyp, bul zamanǵa paıdasy joq boldy. ...Mundaǵylar uzaq jyldar ómir ótkizip, maǵıshat dúnıede nadan bir essiz adam bolyp shyǵady da, eshbir hareketke laıyqty joq bolǵan soń, adam aýlaýǵa, adam aldaýǵa salynady. Kóbinese mundaı essizderdiń nasıhaty da tasırsiz bolady» dep eskishe bilim beretin qadymshyl oqý júıesin qatań synǵa alady. Otyz segizinshi «qara sózinde»: «Bul zamannyń moldalary hakim atyna dushpan bolady. Bulary bilimsizdik, bálkim buzyq fıǵyl. Olardyń shákirtteriniń kóbi biraz ǵarab-parsydan til úırense, birli-jarym bolymsyz sóz bahas úırense, soǵan máz bolyp, ózine ózgeshelik beremin dep áýre bolyp, jurtqa paıdasy tımek túgil, túrli-túrli zararlar hasyl qylady», dep shákirtterine dúnıelik ǵylymdardy úıretpeıtin, biletin birli-jarym arabsha-parsysha sózderimen eldi aldaıtyn, «kitapty teris oqıtyn sáldesi daǵaradaı» moldalardy aıyptady. Medreselerdegi dáristerdiń arabsha bilmeıtin qazaq balasyna aýyr bolatynyn da aıtty: «Balalardy oqytqan jaqsy, biraq qulshylyq qylarlyq qana, túrki tanyrlyq qana taza oqysa bolady. Onan soń arab, parsy kerek», dep áýeli túrkishe, ana tilinde bilim berý kerek degen Gaspyralynyń pikirin qoldaıtynyn bildirdi.

Ismaıl bek oqý-aǵartý isiniń ulttyq negizde bolyp, mektepterdiń ana tilinde bilim berýin, medreselerde dinı ilimdermen dúnıáýı ǵylymdardyń qatar oqytylýyn, jańa ádispen ózindik erejeleri bar oqý júıesiniń qajetsiz pánderden arylýy kerektigin, onyń ornyna ońaıdan bastaı otyryp ǵylymhal, tápsir, hadıs, tarıh, jaǵyrapııa pánderine kóbirek mán berilýin basa aıtty. Gaspyraly bastaýysh mektepti medreseden bólýdi, muǵalimge aılyq tóleýdi, oqý-jazýdy úıretýdi býyn ádisimen emes, fonetıkalyq ádispen bastap, jeńil joldy qoldanýdy, qyzdar úshin de bastaýysh mektepter ashýdy jáne bilim berý boıynsha arnaıy baǵdarlama qabyldap, oqýlyqtardy jas ereksheligine qaraı oqytýdy usyndy. Sondyqtan ol dástúrli medreseler men mektepterge reforma jasaý qajet dep, 1884 jyly Bahshasaraıda alǵashqy jádıt mektebin ashty. Osylaısha alǵash Qyrymda tusaýy kesilgen jańa úlgidegi mektepter Qazanda, Ýfada, Orynborda, Buharada, Tashkentte, Semeıde, Almatyda jáne taǵy basqa qalalar men eldi mekenderde ashylyp, bilim bere bastady. Gaspyraly «Tárjiman» gazeti arqyly jádıt mektepteri týraly kóptegen málimet berip, halyqtyń yntasyn arttyrsa, ekinshi jaǵynan «Hoja-ı Sýbıan» atty oqýlyq arqyly jańa júıeniń qalaı júzege asyrylatynyn úıretetin edi. Al jańa júıe boıynsha jádıt mektepterinde eski qadym mektepterinen bólek, belgili bir qaǵıdalar bar bolatyn. Ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúri bar medrese júıesi men moldalar buǵan barynsha qarsylasyp baqqanymen, jádıt mektepteri qysqa ýaqyt ishinde oń nátıje berdi. Arab tilin oqyp-jazýmen qosa bul mektepterde tarıh, jaǵyrapııa, geometrııa jáne esep sııaqty sabaqtardy da oqytatyn. Irgesi sógile bastaǵan týystyqqa qaıta dáneker bolǵan jádıt mektepterinde túbi bir túrki halyqtarynyń balalary túgel boldy. Ǵalııa, Rasýlııa medreselerinde tatar, bashqurt, ózbek, ázerbaıjan balalarmen birge júzdegen qazaq balalary da oqydy. Sondaı-aq qyzdar úshin de arnaıy mektep, medreseler boldy. Keıin Mysyr, Polsha, Úndistan jáne Qytaı sııaqty elderde ashylǵan jádıt mektepteriniń sany 1905 jyly Reseıdiń ózinde ǵana bes myńnan asyp ketti. «Qudaıdan qoryq, pendeden uıal, balań bala bolsyn deseń – oqyt, mal aıama. ...Sol maldy saryp qylyp, ǵylym tabý kerek. О́ziń taba almasań, balań tapsyn. Ǵylymsyz ahıret te joq, dúnıe de joq» degen Abaıdyń da jańashyl mektepti asyǵa kútkeni anyq. Kókbaı aqynnyń:

«Abaı marqum eskige ermeýshi edi,

Eskini onsha jaqsy kórmeýshi edi.

Mysyrdan tóte jolmen oqý shyqty,

Sol qashan keledi dep shóldeýshi edi»,

dep jazýy sony meńzeıdi.

Ultty tek aǵartý salasymen ǵana oıatýdyń jetkiliksiz ekenin uqqan jádıtshiler ulttyq sıpattaǵy túrli basylymdar shyǵara bastady. Osy maqsatta 1883 jyly sáýir aıynyń 10-y kúni «Tárjiman» gazetin shyǵarǵan Ismaıl bek, betashar alǵysózine bylaı dep jazdy: ««Tárjiman» shamasy kelgenshe durys pikirlerdi jáne paıdaly maǵlumattardy musylmandar arasynda taratý, musylmandardyń pikirleri men muqtajdyqtarymen orystardy tanystyrý úshin qyzmet jasaıdy. Osy óte mańyzdy máselelerdi moınymyzǵa ala otyryp, halqymyzǵa qolǵanat bolatynymyzǵa senimimiz mol». Basylym sol sertinde turdy. Osmanly memleketiniń «jas túrikter» 1908 jyly bılikke kelip, el Parlamentine depýtattyqqa shaqyrǵanda Ismaıl bek «baspahanasynyń basynda» qalýdy artyq sanaǵan eken. Ol týraly Alashtyń kósemi Álıhan Bókeıhan: «Ismaıl myrza «Tárjimandy» ózi jazǵan, baspahanada qaripti ózi tizgen, máshınáda ózi basqan, gazetany ózi búktegen, shahardaǵy alýshylarǵa ózi úlestirgen. Sóıtip beınettenip júrip «Tárjimannyń» bir jaǵyn oryssha, bir jaǵyn túrikshe toltyryp, jeti saıyn shyǵaryp turǵan», dep jazady.

Halyqty oıatýdy kózdegen «Tárjiman» gazetinde saıası áleýmettik, mádenı jáne ádebı máseleler kóterildi. «Tilde, pikirde jáne tirlikte birlik» uranymen shyqqan gazettiń negizgi ustanymy musylman túrik halyqtarynyń til birligin qalyptastyrý, sol arqyly túrik áleminiń tutastyǵyna qol jetkizý edi. Sanany jańǵyrtýdy, halyqty oıatýdy basty maqsat etken Gaspyraly «Tárjimandy» Ystanbuldaǵy qaıyqshy da, Shyǵys Túrkistandaǵy túıeshi de túsine alatyn ortaq tilde shyǵarýǵa tyrysty. Sondyqtan onyń tili uǵynýǵa jatyq, oqýǵa jeńil boldy. Til birligin bárinen joǵary qoıǵan Ismaıl bektiń ózi bul oıyn bylaı tujyrymdaıdy: «Ádebı til bolmasa, jazý, bilim alý, ilim úırený, rýhanı hám aqylǵa qonymdy ádetterdiń paıda bolýy múmkin emes. Ultty ótken dáýirlerden osy kúnge jalǵap, birtutas aǵzaǵa aınaldyratyn, sóıtip bolashaqqa jol ashatyn mal-múlik, qarajat emes, tipti aǵartý-bilim de emes. Tek ádebı til ǵana. Til, ádebı til – din sııaqty qasterli, kıeli, qadirli, Allanyń nyǵymet-syıy, bunyń qadirin bilmeıtin ulttar baryn baǵalamaǵan el retinde jer betinen joıylyp ketýi kádik. Buǵan tarıh kýá. Dúnıeni dúr silkindirgen, at tuıaǵymen dúbirletken ǵundardan búginge jurnaq qalmaı, budan jıyrma ǵasyr buryn bir ýys qana tıtimdeı el bolǵan grekterdiń áli atyn saqtap otyrýy tilge tikeleı qatysty. ...Elý mıllıondyq túrk qaýymynyń jer-jerde dıalektilerinde ózgeshelikter bolsa da, jalpy tili – ortaq, bir. Sondyqtan bul tekti ulttyń ortaq ádebı tildi ıelenýine ábden qahysy bar, dúnıede bar bop qalǵysy kelse, bárinen buryn til birligine umtylýy kerek!».

Oraıy kelgende aıta keterlik bir jaıt, «Tárjiman» gazetiniń betinde til tóńireginde jarııalanǵan bir maqalada, avtor túrik halyqtarynyń ortaq tili bolýǵa osman túrikteriniń jáne qazaq tiliniń negiz bolýy múmkin dep tujyrymdaıdy. Ol «osman túrikteriniń tili shet tilderdiń áserine kóp ushyraǵandyqtan, keleshek ortaq tilimiz retinde qazaq tilin tańdaýymyz múmkin. О́ıtkeni qazaq tili – Shyńǵys pen Temir zamanynan beri tamyrdan qol úzbegen, negizge eń jaqyn til», dep oı qorytady.

Túrki halyqtarynyń bas gazeti osylaısha 35 jyl boıy úzbeı shyǵyp turǵan. Patsha úkimetiniń qysymyna qaramastan, «anyq qarap, abaılap basyp» 1918 jylǵa deıin úzdiksiz jarııalanǵan gazettiń tırajy 5 myńǵa deıin jetti, ol Edil boıy, Túrkistan ólkesi, Túrkııa jáne Qytaıdaǵy musylmandardyń ortaq basylymyna aınaldy. Kóp uzamaı onyń izin basyp shyqqan «Shýra», «Ýaqyt», «Aıqap», «Qazaq», «Terakkı» sııaqty jańa gazet-jýrnaldar dúnıege keldi. Ismaıl bek bul ulttyq basylymdardyń bárin qadaǵalap, qoldap, qýattap otyrǵan. Máselen, «Aı-qap» basylymy dúnıege kelgende ol qýanyshyn bildirip: «Qazaq tilinde bir gazettiń bolmaýy, qazaq zııalylary, qazaq baılary, qazaq moldalarynyń ádebıet pen baspa isine qaırat kórsetpeýi bir kemshilik edi. Bul máselede jasalǵan túrli keńesten bir qozy ıakı qotyr taıdyń shyqpaýy ulttyq namysy bar kisilerdiń janyn aýyrtatyn. Qudaıǵa shúkir. Seralın degen kisi Troıskide «Aı-qap» atty basylym shyǵara bastady. Bul kisige kómek berý kerek. Oqıtyn da, oqymaıtyn da jazylyp, aqshasyn bersin. Qazaq baýyrlar, óz tilińiz úshin, bilim men aǵartý jolynda bir qara qozy ıakı qotyr taıdy syıǵa tartpaısyz ba? Aı-qap basqarmasyn quttyqtaımyz! Qudaı sizderge sabyr, kúsh-qýat bersin! Aýyr is, alaıda aqyldy is! Basylym aıda bir ret shyqsa da, ártúrli aqparat jazyńyz. Qazaq aqparatty jaqsy kóredi. Bir habar úshin boranǵa qaramastan atqa qonyp, qyryq shaqyrym jerge baratynyn bilemiz», dep jazdy. Osylaısha «Aıqap» arqyly qazaq baspasózine úlken qoldaý bildirdi. Sondyqtan bolsa kerek, Muhametjan Seralın bas ustaz ómirden ozǵanda «Rýsıe qol astyna qaraǵan 20 mıllıon musylman oqymystylarynyń barlyǵyna Gasprınskıı ustaz edi. Barlyǵy da ol marqumdy bilýshi edi, súıýshi edi, syılaýshy edi... bizder Ismaǵılbek arqasynda ózimizdi tanı bastadyq, dúnııada qandaı ǵylym, qandaı habar barlyǵyn kóre bastadyq, burynǵy ótip ketken atalarymyzdyń qandaı habarly ekendigin bile bastadyq. Jeńil tártippen oqytýdyń paıdaly ekendigine ózimizdiń ana tilimiz súıkimsiz til emes, eń qadirli til ekendigin bildik. Tilsiz jurt jansyz jurt sekildi ekendigin ańǵardyq, biz buryn jansyz keýde edik, Gasprınskıı bizge jan bitirdi, óli denege rýh kirgizdi», dep tebirine jazdy.

Klassık jazýshy Týrgenevtiń tálimin alǵan Ismaıl bek ádebıet áleminde de ózindik qoltańba qaldyrdy. Ol «Tárjimanda» 1887 jyly «Molla Abbas» degen búrkenshik atpen «Frengıstan mektýblary» (Eýropa hattary), atty romanyn jarııalady. Artynsha «Dýrýr-rahat musylmandary», «Sýdan mektýblary», «Qadynlar ólkesi» sııaqty povesteri, «Arystan qyz», «Ivan men Súleımen», «Eki bahadúr» syndy áńgime-hıkaıattary jaryq kórdi. Bul – túrki halyqtarynyń arasynda ulttyq prozanyń týýyna negiz boldy. Jádıtshiler aǵartýshylyq maqsatpen sahnalar quryp, teatrlar asha bastady, osylaısha ulttyq dramatýrgııa damydy. Jyr joldaryna sony lep kelip, poezııa jańasha óris aldy. Abaı men Shákárimniń, Ahmet pen Álıhannyń, Mirjaqyp pen Muhamedjannyń, Sultanmahmut pen Maǵjannyń «Tárjiman» gazetin súıip oqyǵanyn eske alsaq, qazaq ulttyq ádebıetiniń de túp-tamyryn alystan izdeýdiń qajeti joq.

«Tárjiman» gazetinde qazaqtar týraly maqalalar jıi jarııalanatyn edi. Ásirese «Basynda oıy, kókireginde meıirimi bar árkim tili jeter jerge qazaqtardy oıatýǵa, tezirek qonystanýǵa shaqyrýy kerek. Bul is – tarıhı hám ulttyq qasıetti paryzymyz!» dep jer taqyrybyn jıi qozǵap, ony otarshyldardan qorǵap qalýǵa shaqyrdy. Sondyqtan Sultanmahmut bul týraly «Sýyqqa tońyp, ystyqqa pisken, ashy-tushyny ishken degendeı kópti kórgen qarııamyz. Baq bolsyn, baqsha bolsyn, qara bolsyn, taqyr bolsyn, tas bolsyn, qolyńa tıgen topyraqtan aıyrylma! Moıyndaryńdaǵy paryz osy. «Topyraq, topyraq, topyraq» dep saqalynan sýy sorǵalap baı-baılap otyr», dep jazdy. Mirjaqyp ta Ismaıl bektiń «Qoja Ahmet Iаsaýı áziret qaıta tirilip kelse, din taratýmen aınalyspas edi, qaýymynyń qazirgi jaǵdaıyn kórip, dúldiline minip, Qara Edilden Alataýǵa, Ombydan Ámýdarııaǵa deıin shaýyp ótip, «jurt bolyp qonystanyńdar, egin salyp, ornyǵyńdar» degen daýysqa toltyrar edi» degen sózderin mysalǵa keltiredi. Gazette Máshhúr Júsiptiń maqalasy jaryq kórdi. Ybyraı Altynsarın, Musa Shormanov qaıtys bolǵanda qazanama jarııalandy. Almatyda jer silkingende, zilzalada zardap shekkenderge arnaıy járdem uıymdastyrdy.

Shákárim qajy estelikterinde «anyqtyq úshin «Tárjiman» gazetin oqyp, bek kóp paıdalanǵanyn» aıtady. Muhtar Áýezovtiń jazýynsha Abaı da «Tárjiman» gazetin jazdyryp alyp, úzbeı oqyp turǵan. Árıne, Ismaıl bek Abaıdy bilgen, tanyǵan joq. Ol túsinikti. Alaıda Abaıdyń jańashyl oı-tanymynyń qalyptasýyna «Tárjiman» arqyly onyń yqpaly zor bolǵany anyq. Muny uly oıshyldyń dinı tanymy men aǵartýshylyq paıymynan hám ádebıettegi sony soqpaǵynan anyq baıqaımyz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Japonııa Aıda zaýyt salady

Álem • Búgin, 10:40

Qandastarǵa ánmen tartý jasaldy

Rýhanııat • Búgin, 09:21

XIV ǵasyrǵa tán kesene

Oqıǵa • Búgin, 08:34

Zhasproject jumysty jalǵastyrýda

Aımaqtar • Búgin, 08:22

Indetten saýyqqandar saq bolýy kerek

Qoǵam • Búgin, 08:17

Adam ómiri úshin arashashy boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Jaman tumaý jaıylmasyn dep...

Aımaqtar • Búgin, 08:10

Tórt matchtyń ýaqyty aýystyryldy

Hokkeı • Búgin, 08:07

Roland Garros týrnıri bastaldy

Tennıs • Búgin, 08:03

Jeńisin Úshkempirovke arnady

Sport • Búgin, 08:01

Uly dala júregi

Rýhanııat • Búgin, 07:57

«Qaırat» qara úzip keledi

Fýtbol • Búgin, 07:52

Qosaǵashty izdeý

Rýhanııat • Búgin, 07:48

Qazyna qarjysyn qymqyrǵan

Aımaqtar • Búgin, 07:42

Oralhansha oı tolǵaǵym kelgen

Rýhanııat • Búgin, 07:26

Sheraǵań shertken syr

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Astyq jınaýdaǵy alǵashqy arpalys

Aımaqtar • Búgin, 07:23

Adal eńbek – adam kórki

Qoǵam • Búgin, 07:19

Er men erlik

Rýhanııat • Búgin, 07:13

Imannyń bir juldyzy

Rýhanııat • Búgin, 07:12

Aýstralııada kıt qyryldy

Álem • Búgin, 07:02

Alańdaýshylyq bildirdi

Saıasat • Búgin, 07:00

«Breksıttiń» jyry bitpeı tur

Álem • Búgin, 06:58

Jahandyq máseleler – BUU minberinde

Saıasat • Búgin, 06:45

Qalyń qalaı, qazaq kınosy?

Kıno • Búgin, 06:45

Azamat beınesi alasarmaıdy

Rýhanııat • Búgin, 06:42

Ana tilimizdi sıfrly álemge erkin engizedi

Tehnologııa • Búgin, 06:39

Aqyly joldaǵy aqyldy júıe

Ekonomıka • Búgin, 06:37

Álemde top bastar boksshymyz joq

Kásipqoı boks • Búgin, 06:28

Qala bıligi eskertýge qulaq aspady

Álem • Búgin, 06:25

Muraǵattar muń shaǵady

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar