Ádebıet • 10 Tamyz, 2020

Qaıtalanbas ǵajaıyp qubylys nemese klassık jazýshy Muhtar Maǵaýın Abaı portretin syrly sózben qalaı zerlegen?

43 ret kórsetildi

Muhtar aǵanyń kez kelgen dúnıesi eleń etkizse kerek. Daýsyz. О́ıtkeni shópti de, shóńgeni de shımaılap, kıeli qalamyn tekke bylǵamaıdy. Oımaqtaı oı aıtsa da eldik turǵysynan qozǵaýy ejelgi muraty.

Aqıqatyn ashyq jetkizgen abzal. Muh­tar Maǵaýın – qalamgerlik qýaty, qalamgerlik qarymy, qalamgerlik qushaǵy ózara qup qosylǵan, ishteı ádemi úılesim tapqan, ózge áriptesteriniń eshqaısyna uqsaı bermeıtin dara tulǵa. Kelesi óriler órnekti áńgimeniń julyn ózegi osyǵan jetelegendeı. Ol órmek – Abaı.

Iá, Uly Abaı týraly Muhań udaıy jazyp ta, aıtyp ta júr. Jazǵanda qan­daı, aıtqanda qandaı! Kósilip jazady, sheshilip sóıleıdi, tebirenip tolǵaıdy! Shamyrqanǵan shabyttan týǵan shyǵar­malar shoǵyryna «Abaıdyń sýreti», «Abaıdyń belgisiz áńgimesi», «Jazdygúni shilde bolǵanda», «Abaı toıy», t.b. esse­le­ri, tolǵaýlar men zerteýleri jatsa kerek.

Bulardyń qaı-qaısysy da bólek-bólek sóz etýge turatyn týyndylar. Sóıt­se-daǵy «Abaıdyń sýreti» atty esse-hıkaıattyń jón-josyǵy aıryqsha erek. Qanshama belgili de, bergisiz derekter men dáıekter, tanys ta, beıtanys ke­ıip­kerler men tulǵalar, málim de, beımálim oqıǵalar men jaǵdaıattar... bári -bári kóz aldyńda kólbeńdep, sanańda jańǵyrady-aı. Suńǵyla sýretker keshe men búginniń arasynda jatqan qazaqtyń bir jarym ǵasyrlyq tarıhy men taǵdyryn as­qan sheberlikpen kórkem kesteleıdi. Árı­­ne, mundaı shymyr da, shyryn shy­ǵarmanyń qalam ushynan op-ońaı quıyla salmaıtyny aıan.

Bul týrasynda Muhańnyń ózi biraz jaıdan syr shertken. «Shynyn aıtý kerek, men bul dúnıeme úlken ázirlikpen, birtalaı materıaldar jınap keldim. О́ıtkeni uly aqyn týraly Áýezovtiń epopeıasynan bastap, kóptegen kórkem shyǵarmalar bar. Sony sóz aıtý, jańasha oı túıý – eń mańyzdy mindet. Tynymsyz izdenis...».

1

Jazýshynyń úlken daıyndyqpen, ke­ńi­nen tolǵanyp qalyptaǵan jumystarynyń biri. Tym aryda oılastyrylǵan, biraq oraıy kelmegen; sozylyp júre-júre Abaıdyń 150 jyldyq merekesinen soń bastamaq boldy, – qalamy júrmeıdi, keler jyly jalǵastyra bere, taǵy da tetigin tappaıdy. Aqyry 1998 jyly 23 qańtarda jańadan bastap, áýelgi bes taraýyn jazǵan soń, odan ári jyljı almaı, taǵy da to­qy­raıdy. Budan sońǵy jumys jyl boıy, úzdik-sozdyq. Kelesi, 99 jyly da me­je­sine jetkize almaıdy. Aqyry 2000 jy­ly jazda, Abaıǵa tikeleı qatysty «Jazdygúni shilde bolǵanda» degen uzaq áńgimesin támamdap, jýrnalǵa ázirlegen soń, 26 mamyr kúni qaptal ja­rysa jazady: basynan túsip máshińkege qaıyra basady da, keıingi toqtaǵan jerine jetkennen soń, qolmen qaralaı jazýǵa kóship, onysyn birer kún oraıynda taǵy da máshińkege túsirip, taǵy da qolmen jazyp, qaıtalaı basyp, aqyry 14 maýsym kúni aıaǵyna shy­ǵady. Jazýshynyń ju­mys daǵdysy – áýeli qaralaı. Sosyn tazalaı, odan keıin máshińke bolatyn, ıaǵnı Abaı týraly jazý ústine alǵa mysqaldap jyljyǵanyn jáne qolma-qol sońyn tazartyp otyrǵanyn kóremiz, jumystyń kúrdeli aýyrlyǵy basqasha sheshim qaldyrmaǵan. Taǵy bes kún boıy shola óńdep, birjola ázir bolyp, ózi basqaryp otyrǵan «Juldyz» jýr­nalynyń kezektegi, 8-sanyna terimge túsedi (2000). «Abaıdyń sýreti» ataýly kitap quramynda alǵash ret basylyp otyr.

О́zińiz de ańdaǵan, baıqaǵan bolarsyz. Migirsiz mehnat pen mashaqattyń sul­basyn. Ánsheıinde tisbatpas kóriner talaı taqyrypty ońynan oısyratyp, shapshań qaıyryp tastaıtyn kánigi qa­lamger ne­bári alpys-jetpis bettik shoıyn shy­ǵar­maǵa baqandaı eki jarym jylyn baǵysh­tapty. Oılanarlyq! Bap ta, sha­byt ta kiltıpanǵa jatpasa ke­rek. Eń úlken másele – Muhańnyń óz-ózine qoıǵan asa bıik talaby. Ol – ózi qarshadaıynan aty-jónine qanyq bop ósken, tili rýhanı sol ákeniń óleńimen shyqqan, es bilip, erjetken shaǵynda da udaıy jadynda, janynda júretin uly Abaı beınesin, danyshpan-áýlıe aqyn obrazyn oıdaǵydaı somdap, jan-jaqty jarqyratyp kórsetý. Menińshe, talǵampaz sóz zergeri osy ma­ńyz­dy bıik­ten tabylǵan...

Káne, derekti – ǵumyrbaıandyq hám tarı­hı – tanymdyq tolǵaýdyń kiltashar kórinisine úńilip kóreıikshi: «Azattyqtyń tórtinshi jyly, 1995 jyl, tamyz, Shyń­ǵystaýda Abaıdyń ulan-asyr toıy ótip jatty. Sońǵy kún, sáske, saǵat on bir, japyrlaı tigilgen appaq úılerden arqan boıy uzap, alaman báıgeniń bastalýyn kútip turǵan sátte, eteginen basyna deıin qaraǵurym Toıtóbege kózim túsip edi. Qudaıdyń qudiretine, arýaqtyń qýatyna qaıran qaldym. Qaıran qaldym-álsiz lepes, Alashtyń rýhy, Qazaqtyń aıbyny bolyp, óz toıy – Táýelsizdik merekesin búkil álem aýqymynda ótkizip jatqan áýlıe atamnyń aıryqsha týmysyna tabynyp, elbireı súısinip turyp qa­lyppyn. Dál osy tusta eki shalǵaıy uzara jazylyp, ortasy oıysa ıilip kó­ringen Qaraýyl tóbeni ejelgi túrik­tiń qos sarjaly arys sadaǵy keıiptes altyn nur kómkerip tur eken. Kún sáý­le­siniń áser, tańbasy emes. Basqa bir quby­lys, aqyldan, sanadan tys ǵajaıyp. Jan­dy, shuǵylaly, altyn nurdan ıilgen alyp sadaq Abaıdyń Arýaǵyna tartqan Alash­tyń rýhy eken. Men kórdim».

Al biz júrek tolqytar, jan terbeter bul ǵajaıyp sátti kórgemiz joq. Qadir­mendi Muhtar aǵanyń dál kók jelkesinde otyrsaq ta. О́ıtkeni Allanyń mundaı syıy-sırek ushyrasar qubylys kim-kóringenniń janaryna shalynbasa ke­rek. Demek, kóptiń bári birdeı emes, mıllıon­nan – bireý, myńnan – bireý, júzden – bireý, bálkim Táńiriniń ózi alqaǵan jalǵyz nysanaly pendesi! Ábden múmkin ǵoı.

Áýelden qudiretti tabıǵattyń ózi qoldan jasap qoıǵandaı alyp amfıteatr áıgili Qaraýyldyń bir pushpaǵy esep­teletin Báıgetóbeniń qutty baýraıyn aıma­laı qushaqtap jatyr. Osy aımaqtan aınala-tóńirek quddy alaqandaǵydaı kórinedi. Taqııa tóbeniń etegine, naq ortaǵa jıyrmasynshy ǵasyrdyń sáýletimen boı kótergen dala sahnasy úsh kúnnen beri dý-dýmanǵa oranǵan. Ulan asyr uly toıdyń sán-saltanaty men qyzyq-shyjyǵy mine osy jerde. Aýzymen qus ustaǵan aıtys­kerler dodasy, quıqyljyta án shyr­qap, kúı tókken ónerpazdar básekesi, dana kemeńgerdi jyrǵa qosqan aqyndar músháırasy birine-biri ulasqan... Endi birde qazaqtyń ulttyq oıyndary báıgeniń túr-túri, kókpar, kúres saıystary qyz-qyz qaınaǵan... Ultynyń júregine uıala­ǵan Alashtyń Bas aqynynyń órshil óleń­deri men syrshyl ánderi de dúbirli toı aspany astynda tolassyz shalqıdy... Kóshe- kóshe tártibimen tigilgen myńǵa tarta aq­shań­qan kıiz úıler qalashyǵynyń dýmany da bir mezetke basylmaıdy-aý! Ersili-qarsyly tolqyndaı terbetilgen nópir halyqtyń kól-kósir qýanyshyn óz kózińmen kórý, jan- dúnıeńmen seziný qandaı ǵanıbet. Eýrazııanyń kindigi sa­nalatyn qasıetti de, kıeli núktede – Uly Abaıdyń Jıdebaıyndaǵy qııal qushaǵy jetpes sán-saltanattyń ár-ár tusynda súıikti jazýshym, mereıi tasyǵan, eńsesi asqaq Muhtar aǵamen áldeneshe ret ushyrasyp júzdesip qalǵanym da este. O basta mán bermegenim ras. Endi qarańyz, kerýen-ýaqyttyń osydan shırek ǵasyr burynǵy uly oqıǵasy – Abaı toıyn erik­siz jańǵyrtyp otyrmyn. Ne­ge umytaıyn?! Barlyǵy da máńgi ósh­pes­­teı jadymda. Tórtkúl dúnıeniń tórt bu­ryshynan jınalǵan jurt shashaý shy­ǵarmaı, qatarlaryn seıiltpesten Se­meı topyraǵyna tabandary tıisimen oblys ortalyǵynda jańadan asqaqtaı boı kótergen uly aqynnyń Ortalyq áde­bı memorıaldyq mýzeıindegi ulttyq qundy­lyqtarmen tanysýǵa asyǵady. Biz de sóıttik. Qalyń kóppen birge entelep birimizdi birimiz ıtere-mıtere murajaı tabaldyryǵyn attaǵanda qarsy bettegi qabyrǵaǵa ilingen Abaıdyń áıgili foto-sýretin tamashalap turǵan Muhtar aǵaǵa jolyqtyq. Jazýshynyń qolyn qysyp, áınekti ramanyń zerli jaqtaýyndaǵy andatpa-jazýǵa úńildim. «Meniń bilýimshe, mýzeıdegi eń baǵaly, eń qundy eksponat». Muhańnyń sózi áli kúnge qulaǵymnan ketseıshi... Erteńinde Jıdebaıda, ap­paq munaralary tamyljyǵan tamyzdyń araıly nuryna shomylǵan irgedegi Abaı­dyń ǵajaıyp alyp kesenesine taǵzym etý úshin jaıaýlap jóńkilgen táýep etý­shilerdiń sapynan kórip, qaýyshyp ja­tyrmyz. Júrekter sóılep tur. «Alashtyń aıbyny aıdyndanyp, azat qazaǵymnyń rýhy bir kóterilip qaldy-aý!».

Al Muhtar aǵa Maǵaýın osynaý «Abaı­­dyń sýreti» essesinde aqynnyń júz jyl­dyǵyna daıyndyq ótip jatqan qar­balas kezeńniń súle elesin úsh-tórt aýyz sózben túıindep jazypty. Biz sekildi jıyrma jyldyń o jaq-bu jaǵy emes-aý, tup-týra osydan jarty ǵasyr buryn bolǵan kórinisti meılinshe dál jetkizýge tyrysady. Men oqyp otyryp, qaıran qalǵan edim. О́ıtkeni bala Muhtar ol ýaqytta nebári bes jasta ǵoı.

Sonymen Muhań eljireı tebirene jazǵandaı «Abaı toıy! Barǵan – baqyt, barmaǵan – arman». Qazaq Eli dúrkire­tip, dúbirletken uly asqa, uly merekege bas-aıaǵyna deıin qatysyp, baqytqa bó­lendik. Shúkir! Endigi arman – uly oı­shyl áýlıeniń qos ǵasyrlyq toıyn ur­paq­tarymyz kórgeı.

Uly Ustazdyń toıynan shat-sha­dyman shabytpen oralǵan Muhtar Ma­ǵaýın de oı sýatynyń móldir de nárli bulaǵyn aǵytqan. Kópten mazalap, kó­keıde túzilgen shyraıly, shúıgin shyǵar­manyń alǵashqy shtrıhtary qaǵazǵa tú­sipti. «Meniń jumys bólmemde, jazý sto­lynyń syrtynda, kitap sóresimen astasqan Abaı sýreti tur. Men úshin sýret emes, tiri tulǵa...» Osylaısha qyzyl til ushyndaǵy syrly sózben órilgen Abaı beınesine baılanysty tartymdy hıkaıa leıtmotıvi jalyqtyrmaı jeteleı beredi, jeteleı beredi. Ár sózin, ár pikirin, ár oıyn jan-jaqty súzgiden ótkizip, ıaǵnı mı domnasynda balqytyp baryp áńgime órbitetin kidi qalamger jalańdyqqa uryn­­baı, taban tirer tııanaq-tetikti tirek etedi. Bul Maǵaýın mashyǵynyń sara­lyǵyna áýelden tán aınymas qasıet. О́zgeshe ádet-minez dese de jarasqandaı. Máselen, aqyn taǵdyryna, aqyn tala­ıyna, aqyn taýqymetine qatysty aıtpaq júrek jardy baıanyn Abaıdyń fotoǵa túsken kezdegi kúndelikti kóńil kúıinen, dál sol mezgilde syr tolqytqan óleńderinen izdeıdi.

 Ataqty jazýshy aǵamyz, uly aqyndy tikeleı rýhanı babasy sanaıtyn Muhtar Maǵaýın «Abaıdyń sýreti» atty esse-povesinde 1896 jyly túsirilgen barshaǵa máshhúr jalǵyz fotony tilge tıek ete otyryp, nebir qyzǵylyqty derekterdi alǵa tartady. Aıtpaqshy, jazýshy aǵa­myz kóp rette álgi fotomen birge áýes­qoı sýretshi Pavel Dmıtrıevıch Lobanov­skıı (1857-1887) qaryndashpen týra qa­rap otyryp salǵan aqyn sýretin de ne­gizge alady. Árıne, bul mıras ta dál­dik úshin taptyrmaıtyn dáıek qoı. Ás­kerı qyzmetker «Halyq erki» tobyna qatysqany úshin Rostovtan Semeıge tórt jylǵa jer aýdarylǵan. Abaımen tanysyp, 1887 jyly beınesin salǵan. Ári tanymdyq, ári eleń etkizer derekti dáıektemelerdi sheber toǵystyra áńgime órbitetin suńǵyla sýretker Abaıdyń foto-beınesine jiti úńilip qana qoımaı, uly tulǵanyń bolmys-bitimin, minez-qulqyn, adamı qadir-qasıetin, táńir syılaǵan ózgeshe daryn qabilet tabıǵatyn ǵylymı dálelder negizinde jan-jaqty ashyp kórsetedi.

Joǵaryda qadap eskertkenimizdeı, bitim-boljamy bólek strýktýraǵa quryl­ǵan týyndyny oıdaǵydaı oryndaý úshin avtor estelik-áńgimelerge kóbirek jú­gingen. Onda da «anaý aıtypty, my­naý aıtypty» tárizdi ekinshi-úshinshi bireý­lerdiń dolbary emes, Abaıdyń júzin kórip, sózin tyńdaǵan, tálim-tárbıe­sin alyp, ónege-ósıetin estip ósken etja­qyndarynyń saǵynysh pen syrǵa toly lebizderi.

Munyń kópshiligi Abaı tulǵasyn ár qyrynan jarqyratyp kórsetýge, Aqyn obrazyn nanymdy da, shynaıy somdaýǵa, Ǵulama beınesin has sheber bádizshideı músindeýge septigin tıgizgeni sózsiz. Úlken júrekti danagóıdiń adamdyq qadir qasıeti men minez-qulqyn da tereńirek tanyp bilýge qulshynǵan qalamgerdiń jankeshti izdenisi atoılap shalynady.

«Ejelgi qazaqtyń sán-saltanaty de­gende, Abaıdyń aıryqsha qumartqan bir isi – balýan baptaý. As pen toıda Abaıdyń aty báıgeden kelse, balýany taǵy jyǵýy kerek. Taza qazaqy minez. Tek Abaı úshin munyń bári maqtan ǵana emes, qyzyq. О́ıtkeni Abaı jıyn-toısyz-aq balýan kúrestire bergen. Aılap baptaǵan jyl boıy qolynda ustaǵan. Bul rettegi Abaıdyń eń ataqty balýany – kereı Baıquda. Jaýyryny jerge tımegen túıe balýan Baıquda týraly kóp derek, qyz­ǵylyqty hıkaıalar saqtalǵan. Abaı Baıqudany Qarqaralyda, Semeıde, Ombyda, Kerekýde, el ishindegi ataqty as pen dúbirli toıda talaı kúreske salǵan.

Qazaqty da, muńǵyl men tatardy da, orys­ty da jyǵyp bergen. Keıin qar­taı­ǵanda aldyna mal salyp, basyna úı tigip, óz jurtyna qurmetpen qaıtarǵan eken... (Maǵaýııa Qurymbaıulynyń áńgimesi).

Bul estelikti áńgimelegen Maǵaýııanyń ákesi Qurymbaı Bitenuly (1830-1902) jazýshy aǵamyzdyń babasy bolyp taby­lady. Aqsaqal Abaımen jaqsy tanys-bilis bolǵan. Birde jazǵy jaılaýda Ba­ýyr­dan Jotaǵa shyqqan Abaı sýy mol, shóbi shúıgin Baqanas ózeniniń boıyndaǵy jazıraǵa qatty qyzyǵady. Ol zamanda el tyǵyz otyrady, bos jer joq. Sóıtse de jasy kishi, basy úlken dosynyń nıetin túsingen Qurekeń Abaı aýylyn óziniń ata qonysynyń etegine ákelip qondyrypty. Sodan bastap syılas dostyqtary bekip, aǵaly-inili bop ketedi. Aqynnyń ataqty «Jaz» óleńi sekildi birneshe tabıǵat lırıkasy osy Shubartaýdyń sulý saıasynda dúnıege kelgen. Muhtar aǵanyń ózi udaıy arqalanyp aıtyp, jazyp júretini bar: Abaı Atam Qurymbaı sha­ńyraǵyna «Sóz ustaǵan ul týsyn, El us­taǵan bı tý­syn!» dep bata bergen kórinedi. Uly da­nyshpannyń aq tilegin Alla taǵala da hosh kóripti deımin men ishteı. Ras. Bul jaǵdaıdy búgingi ur­paqtyń biri bilse, ekinshileri habarsyz ǵoı. Ǵıbratty izgi úlgi-ónege osyndaı bolar.

Reti kelip turǵanda aıta keteıin. Jo­ǵa­ryda Maǵaýııa qarııanyń esteliginde sóz bolatyn Abaı atamyzdyń jaýyryny jer ıiskep kórmegen túıe balýany Baı­qudanyń apaıy Tákennen meniń ákem Orynbaıdyń ákesi Elshibek týady.

Senesiz be, qadirmendi oqýshym, ju­mys barysynda, jazý ústinde men «Abaıdyń sýretin» áldeneshe már­te oqyp shyqtym. Keminde tórt-bes ret shyǵar. Qaıyra súzip teksere zert­tep úńilgen saıyn bel­gili jazýshy Muh­tar Maǵaýınniń qat­par-qatpar oıla­rynyń beımálim astar­laryn arshı tús­kendeımin. Soqtaly oılar silemi qı­ly-qıly sezimge túsirgeni málim. Ár baı­lamynyń, ár pikiriniń psı­hologııasy men fılosofııasyn jitirek uǵa túskendeımin. Uly tulǵanyń búkil bolmys bitimin tanyp bilýge qulshynǵan ádebıetimizdiń búgingi alyby Maǵaýınniń de maqsat-muratyn seze túskendeımin.

Sondyqtan da júrek josyǵyn tyń­daýǵa týra kelip tur. Demek, jazýshy kózqarasyn qaýzaı tússek deımiz. Abaı portretine janar júgirtken Muhań óz dáýirlesterinen moıny da, oıy da ozyq dara danyshpannyń syrt kelbetine, júris-turysymen, kıim kıisine de aıryqsha nazar aýdarady. Jaı ǵana qaramaıdy, qur ánsheıin tamashalamaıdy. Kóregen, ótkir oı-kózin «jumbaq jannyń» arpalysty kúızeliske túsken ishki álemine qadaıdy. «Bar kiltıpan júris-turysta emes. Bi­raq júris-turys, ádet-daǵdysyz adamnyń ózindik keıpi de joq» dep múldem ózge­she sheshim, bólekshe baılam jasaıtyn avtor jıǵan-tergen derekterine súıene otyryp, kemeńger aqyn mineziniń syr-sıpatyn syrly sózben sulbalaýǵa um­tylady.

«Abaıdyń jas kezindegi, syrt kózge birden urǵan minezi – tákappar, menmen­dik. Tike, shuǵyl sóıleý, kimdi bolmasyn ba­syp otyrýǵa tyrysý. О́mirdegi or­nyn tanymaǵan, máńgilik muratymen taby­s-­­­­­
pa­ǵan kezdegi syrtqy tolqyn. Aqyl darııasy keneresine jetip, jasy toq­talǵan kezde baısal sabyrǵa kóshedi. Biraq áli de astam. Kóp uzamaı, máńgilik kórkem shyǵarmalary dúnıege kelip, óneri kemeline tolǵan shaǵynda danalyq keıipke, áýlıe kebine kóshedi. Ýaqyt oza kele, ýaıym qabyndap, el muńy jeke bas qaıǵysyna astasqan shaqta, ózi aıtqandaı, «ishi ólgen, syrty saý», bar tirshiligi tuıyq, ıi jumsaq, minezi keshirimdi, táý­basy mol, muńdy beınege aınalǵanyn kóremiz. О́ziniń oıly, syrly, órnekti jazýyn aldanysh qylady, qudaı sózi Qurannan súıenish tabady...».

Psıholog qalamgerdiń toqtamdy tu­jy­rymy eleń etkizeri daýsyz. Kóp estil­megen, jıi jazylmaǵan odaǵaı pikir. Zer­delesek anaý aıtqandaı aýytqýshylyq sezilmeıtin sekildi. Kerisinshe Muhańnyń ózi megzegendeı «jutań derekterden» shym-shymdap túzilgen batyl nobaıdyń keskin-keıpi anyq bederlengendeı. Na­nymdy! Shynaıy!

Ilkide eskertkenimiz bar, jazýshy bul týyndysynda Abaı obrazyn somdaýda ózgeshe óris, sony tynys tanytady. Ro­manǵa bergisiz jetpis bettik syr-sıpaty bólek dıapozondy dúnıeniń kótergen júgi zilmaýyr. Tarıhı-tanymdyq, de­rekti esseniń oıǵa shomdyrar tolǵaqty tustary jetkilikti.

Qabyrǵaly qalamgerdiń joǵaryda sóz etken essesi týraly oı-tolǵaýymyzdy Muhań­nyń óz sózimen túıindegim keledi.

– Álbette, Abaıdyń eń aıshyqty sýreti – onyń máńgilik murasy. Biraq uly mura – qudiretti rýhtan ǵana týyndamaq, al qudiretti rýh – qudaı súıgen tulǵaǵa ǵana darymaq. Qazaq arýaq qonǵan deıdi. Arýaq qonǵan! Alashtyń ulttyq ádebıetiniń bes júz jyldyq tarıhynda arýaq qonǵan úsh-aq adam boldy: Shalkıiz jyraý, Buhar jyraý jáne Abaı. Bulardyń ishinde bizge birshama tolyq jáne naqty jetkeni – Abaı ǵana. Sol Abaıdyń ózi boıyndaǵyny túgel shyǵarýǵa múmkindik tappady. Eki alaqany da jabyq, jumbaq qalpynda ketti. Biraq baryna táýba!

 

Janat ELShIBEK,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Elik atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Bastaýdaǵy bereke

Aımaqtar • Keshe

Tutastyqtyń tuǵyr dińi

Aımaqtar • Keshe

"Damýmen" birge damıdy

Aımaqtar • Keshe

Eldiktiń jampoz jyrshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar