Ádebıet • 30 Qyrkúıek, 2020

Aýdarma salasyndaǵy ózekti másele qandaı?

172 ret kórsetildi

30 qyrkúıek – Halyqaralyq aýdarmashylar kúni. Aýdarma isiniń zertteý nysany, qarastyratyn máseleler aýqymy keń. Eldiń tildik, áleýmettik, saıası-ekonomıkalyq qatynastaryna áser etetin kúrdeli de jan-jaqty sala. Sońǵy ýaqytta elimizde qoǵamdyq saıası, ǵylymı, resmı jáne kórkem ádebıet qazaq tiline aýdarylyp shyǵypty degen aqjoltaı jańalyqty jıi estımiz. Eń zamanaýı, tańdaýly úlgilerdiń qazaq tilindegi aýdarmasyn jasaý memlekettik deńgeıde qolǵa alynǵan ýaqytta, mundaı mindetten jekelegen táýelsiz baspagerler de tysqary qalǵan joq. Osy rette aýdarma salasynda qyzmet etip júrgen bilikti mamandardy sózge tartyp, búgingi aýdarmanyń jaıyn surap kórdik. Aýdarma salasyndaǵy ózekti máseleler qandaı? Endigi sóz solar týraly.

SÝRETTE: «Hárrı Potter» kita­bynyń muqabasy Sýretti salǵan Nurlan Ábishev

Qazaq aýdarma teorııasy bir arnaǵa túsken joq

Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ, Aýdarma jáne fılologııa fakýltetiniń dekany Baǵlan Mızamhannyń aıtýynsha, Ilııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» romany aǵylshyn tiline orys tili arqyly bolsa da aýdarylǵan az eńbektiń biri. Osyndaǵy Shyńǵys esimi (Gengiz Khan (4), 2. Gengizkhan (8), 3. Genghiz Khan (9), 4. Genghizkhan (137), 5. Genghizkhan (190), 6. Chingiskhan (193), 7. Genghis Khan (280), 8. Jenghiz-Khan (287), 9. Chinghiz (294), 10. Genghiz-Khan (367), 11. Geghiz-Khan (369), 12. Gengkhis-khan (484) dep on eki túrli grafıkalyq tańba arqyly berilgen.

– О́kinishke qaraı, keı adamdar aýdar­many erikkenniń ermegi retinde qaras­ty­ratyn kezderi de joq emes, olar til bil­genniń barlyǵy aýdara alady degen qate túsinikti ustanady. Iá, qazaq aýdarma teo­rııasy áli de bir arnaǵa túsken joq, onymen naqty aınalysatyn quzyrly oryn da joq, bizde bul jekelegen maqalalar men magıstrlik, PhD doktorlyq dıssertasııamen ǵana shektelýde, al irgeli zertteýler áli de jasalmady. Alaıda bul álemdik aýdarma teorııasy da sondaı jaǵdaıda degen qate túsinik qalyptastyrmaýy kerek. Sheteldik aýdarma teorııasyn bylaı qoıǵanda, orys aýdarma teorııasynyń ózi bizden áldeqaıda kósh ilgeri ekenin moıyn­daýymyz kerek, – deıdi ol. Ǵalymnyń aıtýynsha, adam attaryn aýdarýdyń qalyptasqan birneshe joly bar, ıaǵnı túpnusqa tildegi adam attaryn aýdarma tilde sol qalpy kórsetýge, aýdarma tildiń fonetıkalyq jáne grafıkalyq erejelerine saı berýge jáne mádenı transformasııa negizinde túpnusqa til attaryn aýdarma til attarymen almastyrýǵa bolady.

– Tek qazirgi áńgimemizge arqaý bolyp otyrǵan jalqy esimder, sonyń ishinde adam attaryn aýdarýǵa keler bolsaq, bul bir ma­qalamen nemese bir dıssertasııalyq jumyspen sheshile qoıatyn másele emes, onyń tildik, mádenı, pragmatıkalyq, fýnk­sıonaldyq jáne ózge de aspektileri je­tip artylady. Aıtalyq, qazaqstandyq aq­parat quraldarynda Semeı «Semeı – Semı­palatınsk», О́skemen – «О́skemen – Ýst­kamenogorsk», Oral – «Oral – Ýralsk» dep berilip júr, – deıdi Baǵlan Mızamhan. Al aýdarma úshin eń basty talap qandaı degen saýalymyzǵa ǵalym mazmunǵa esh óz­geris engizbeý, aýdarmashy óz janynan má­tinge jańa aqparat qospaý, jer-sý, adam at­taryn álemdik aýdarma teorııasyn­da qa­byldanǵan tásilderdiń kómegimen ult má­denıetine saı keletin aýdarma tásil­deriniń kómegimen jetkizý qajettigin alǵa tartty.

Jıi betpe-bet keletin qıyndyq – termınologııa máselesi

Ulttyq aýdarma bıýrosynyń aýdarmashysy, dintaný ǵylymdarynyń PhD doktory Muhıt Tólegen «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qolǵa alynǵan «Ja­ńa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy boıynsha ir­ge­li oqýlyqtardy aǵylshyn tilinen qa­zaq tiline aýdarýǵa atsalysty. Odan bó­lek «Kul Hoca Ahmed Yesevi Makaleler Kitabı» jınaǵyndaǵy birqatar ǵylymı maqalany qazaq tilinen túrik tiline tárjimalap, «Otbasy hrestomatııasy» serııasymen shyq­qan kitap avtorlarynyń biri retinde etnopedagogıka, mıfologııa baǵytynda ma­ńyzdy eńbekterdiń jarııalanýyna úles qosyp júrgen ǵalym qazaq aýdarma sa­lasynyń damýy úshin ǵylymı jáne ádis­temelik baǵytta kóptegen is-shara júzege asýy qajet dep biledi.

2

– Joǵary oqý ornyna, jalpy bilim be­rý salasyna qajetti oqýlyqtardy aýdar­ǵan kezde eń jıi betpe-bet keletin qıyn­dyq – termınologııa máselesi. Ásirese oqý­­lyqtardy aýdarý kezinde termınder­ge qatysty túıtkilder qatty sezildi. Ár­bir ǵylymnyń ózine tán qalyptasqan ter­mı­nologııasy bolatyndyqtan, mu­ny tek lıngvıstıkanyń enshisi dep qa­raýǵa bolmaıtyny kórindi. Qazaq tiliniń ǵylym ti­line aınalýy úshin onyń termıno­logııa­lyq áleýetin barynsha arttyrý kerek. Me­nińshe, magıstratýra, doktorantýra baǵ­­­darlamalarynda ǵylymı monografııa­lar­dy, oqýlyqtardy aýdarýdyń qyr-sy­ryn zerdeleý jolǵa qoıylsa, bul qazaq aýdarma isiniń damýyna qosylǵan eleýli úles bolar edi, – deıdi Muhıt Tólegen. Onyń aıtýynsha, aýdarma metodologııasyn qalyptastyrý men jetildirýdi, ásirese ǵy­lymı oqýlyqtardy aýdarýdy zertteý nysanyna aınaldyrýdy qajet dep sanaıdy.

 

Ana tilimizdiń baılyǵyn kádege asyrsaq...

Álemniń eń tanymal jáne iri baspa­la­rymen birge áriptestik jumys atqaryp kele jatqan Steppe&WORLD Publishing baspasy elimizdiń kitap naryǵynda to­syn jańalyǵymen tez tanyldy. Atal­ǵan baspanyń negizin qalaýshy Raısa Saıranqyzy keńestik zamannan qa­lyp­­­tasqan orys tilinen engizilgen translıterasııa erejelerin buzyp-jaryp, qazaq tiliniń baı fonetıkasyn týra paı­dalanýǵa bolatynyn jaqsy kórsetti.

– Bizdiń baspa úshin eń mańyzdysy – til jáne sapa. Sonymen qatar qoǵamda bas­pa jáne aýdarma ındýstrııasynda jańa múmkindikterdi kórsetip, baǵyttaý boldy. Jumys toby múmkindiginshe jeńil oqy­latyn jáne túsinikti mátin ázirleýge bar kúshimizdi jumsadyq. Halyqaralyq áriptestermen jumys istegendikten, sol bas­palardyń standartyna baǵynýǵa týra keldi. Olardyń basty talaby túpnusqadan aýdarýdy birinshi orynǵa qoıady. Shynynda da, aǵylshyn tilinen orys tiline aýdaryp, odan keıin qazaqshaǵa tárjimalaǵan kezde mańyzdy nıýanstardyń buzylyp ketetinin baıqadyq. Dál osy sebepti aǵylshyn, fransýz jáne nemis tilinen tikeleı qazaq tiline aýdarýymyz qajet degen talapty berik ustanamyz, – deıdi Raısa Saıranqyzy.  Iá, rasymen de kózimiz úırengen Garrı Potterdi «Hárrı Potter» dep ataý úshin táýekel men batyldyq kerek-aq. О́ıtkeni aǵa býyn ókilderi úshin bul jaǵdaıdy qabyldaý, kóndigý ońaıǵa túspegendeı.

1

– Al jas oqyrmandar kitapty óte jaq­sy qabyldady. О́ıtkeni sózder, esimder, ataýlar – týra túpnusqadaǵydaı dybys­talyp jazyldy. Orys tilinde oqyp ósken oqyrmandar áli de qabyldamaı jatyr. Áıtse de, aǵylshyn tilin biletin qaýym jatsynbady, kerisinshe qoldady. Ret­te­lýi tıis máseleniń biri – Keńes zamanynan qalǵan translıterasııadan góri, ana tili­mizdiń bar múmkindigin, dybystalýyn kádege asyrýymyz qajet. Qazir Reseıdiń ózi túpnusqalyq dybystalýymen jazǵandy jón kóredi, – deıdi baspager.  Nebári úsh jyl ishinde 12 kitapty oqyrman nazaryna usynyp úlgergen baspa túpnusqadan aýdarýdy jáne avtorlyq quqyqtyń saqtalýyn nasıhattap keledi. Muny irili-usaqty baspalar men shyǵarmashylyqqa jaqyn júrgender qatary túsinip keledi.

Úsh tildi jetik meńgergen «Bolashaq» tú­legi Elnýra Abaqan «Atamura» baspa­sy­nyń bastamasymen bedeldi Dorling Kindersley (DK) baspasynyń «GENIUS» jáne «1000 Useful Words» kitaptaryn aýdaryp shyǵardy. Halyqaralyq qatynastar, damý jáne kommýnıkasııa salasynda 15 jyl­dan astam ýaqyt qyzmet etip kele jat­qan Elnýranyń bul aýdarma salasyndaǵy alǵashqy tájirıbesi, dese de tyńǵylyqty, tııanaqty atqarylǵan jumys ekenin kitap­ty saralap kórgende ózimizdiń de kózimiz jetti.

– Buǵan deıin aýdarma salasymen aınalyspasam da, qolym qalt ete qalǵanda medıaǵa túrli maqalalar jazyp turdym. Atalǵan kitaptardy aýdarýǵa usynys tús­kende erekshe qýandym. О́ıtkeni qa­zaq tilindegi kontentti damytýǵa, onyń ishin­de balalar ádebıeti aýdarmasyna úles qosý – men úshin óte mańyzdy. Aýdarma ke­zinde salalyq aýdarma termınderin qazaq­shalaýda azdaǵan qıyndyqtar kezdesti. Ár adam óziniń týǵan tilin bilýi mindet, al ózge tildi bilýi ǵanıbet. Ekonomıkalyq qaýipsizdiktiń eń birinshi bastamasy otan­dyq taýardy shyǵarýmen qosa, til men má­denıet, etnostyq, ulttyq bolmysymyzdy saqtap qalýda jatyr. Patrıot qoǵam ózine jany ashıdy, óz tilinde sóıleıdi. Bilimdi qazaq jastaryn Ýıkı­pedııa jeli­sin damytýǵa shaqyramyn, bul – ár adam­nyń qolynan keletin is, – deıdi Elnýra.

Kórkem aýdarma, ilespe aýdarma, ǵy­lymı aýdarma, meıli biz mán bermeıtin jar­nama bolsyn til bilimi kez kelgen ha­lyqtyń rýhanı dúnıetanymymen, bolmysymen tyǵyz baılanysty. Osy ustanym­dy ustyn etkende ǵana taza shyǵarmashy­lyq týyndy dúnıege keledi. Sanamyzda siresip qatyp qalǵan oryssha mátinderdi qazaq tiline tárjimalap qana jetkizý múm­kin emes, mundaı salǵyrt kózqaras tanytý til­diń qoldanylýyna keri áser etetin, onyń damýyn tejeıtin qatelik eke­nin kórip kelemiz. Dese de, osynaý seńdi bu­zyp-jaryp júrgen aýdarmashy mamandar qazaq tilin ǵylym tili, kórkem ádebıet tili dárejesine kóterý úshin termın jáne ter­mınologııa máselelerin tııanaqtaýda biriz­dilik kerek ekendigin aıtyp-aq keledi.

«Aýdarmanyń túpnusqaǵa taıanýy shy­ǵar­manyń árpin túgendeýge emes, onyń rýhyn jetkize berýde», dep V.G.Be­lınskıı aıtty degen sóz bar. Jalpy, qazaq áde­bıetinde kórkem aýdarma tájirıbesi júz jylǵa jýyq tarıhy bar desek, artyq aıt­qandyq emes. Osy rette otandyq aýdarma salasyn kórkeıtsek dep túpnusqanyń kór­kemdik elementterin qaıta jasap shy­­ǵýǵa talpynyp júrgen búgingi aýdar­mashy­lardyń tabandy, tııanaqty betalysy kóńil qýantady.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl Qazaqstanda qys qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 16:37

Medeý men Shymbulaq qashan ashylady?

Aımaqtar • Búgin, 15:58

Elengen erlik

Aımaqtar • Búgin, 13:22

Qarashada kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:59

Shyǵys Qazaqstanda qus tumaýy tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 11:36

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 11:22

Uqsas jańalyqtar