Sý tasqyny • 03 Mamyr, 2024
«Araldan» qaıyqpen qatynap júr
Mamyrdyń alǵashqy kúninde Petropavl mańyndaǵy Esildiń sýy 8 sm-ge tómendedi. Biraq sý áli qaýipti deńgeıde. Qaýipti bıiktik 960 sm bolsa, qazirgi bıiktigi 1 mamyrda áli 1 249 sm-de boldy. Aıta keterligi, Petropavldyń sý qoımasyndaǵy bıiktik osy ýaqytta 10 sm túsip, sý deńgeıi 1 120 sm deıin tartyldy. Al Sergeev sý qoımasyndaǵy sý deńgeıi – 949 sm.
Aımaqtar • 03 Mamyr, 2024
Tasqynnan keıin qurylys artady
Batys Qazaqstan oblysynyń alty aýdanyn ábigerge salǵan bıylǵy sý tasqynynan 1 311 turǵyn úı zardap shekken edi. Qazir óńirde jappaı qurylys bastaldy. Basty maqsat jańa oqý jylyna deıin turǵyndar jańa baspanaǵa kirýge tıis.
Sý tasqyny • 03 Mamyr, 2024
Jaıyq jaǵalaýyna jumylǵan jurt
Atyraý oblysynda Jaıyq ózenindegi sý deńgeıiniń kóterilýi áli toqtaǵan joq. О́zen arnasy kórshiles Batys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵynan keletin sýmen tolyǵyp jatyr.
Qoǵam • 03 Mamyr, 2024
Eriktiler qozǵalysyna jańa tujyrym qajet
Pavlodarda Qazaqstan halqy Assambleıasy oblystyq XXVIII sessııasy ótti. Jıynda Memleket basshysynyń qatysýmen ótken «Birlik. Jasampazdyq. О́rleý» atty QHA-nyń HHHIII sessııasyndaǵy jańa maqsat-mindetterdi oryndaý talqylandy.
Tarıh • 03 Mamyr, 2024
Taıaýda Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komıssııanyń qorytyndy otyrysy ótti. Keıingi 3 jylda Memlekettik komıssııa quramynda 425 ǵalym men zertteýshi, onyń ishinde 260-tan asa maman aımaqtyq komıssııada eńbek etipti. Olar jabyq qorlardan 688 myńnan asa is pen 48 myńǵa jýyq esepke alý kartochkasyn taýyp, Prezıdent arhıvine ótkizgen eken. Jalpy sany 2,6 mıllıonnan astam qujat pen materıaldan «qupııa» degen belgi alynyp tastaldy. Saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan 311 myńnan astam adamdy aqtaý úshin qoldanystaǵy zańnama aıasynda naqty jumystar júrgizilgen. Memlekettik komıssııa ázirlegen osy materıaldar qazirgi tańda 72 tomǵa júk bolyp otyrǵany habarlandy. Bul – naǵyz baǵa jetpes qundy tarıh. Ári qaraı ony jalǵastyryp zertteý, taldaý máselesi – ýaqyt enshisinde.
