Tanym • 12 Qańtar, 2021

Kúıshi Dáýletkereı týraly jańa derekter

420 ret kórsetildi

Dáýletkereı – Bókeı hannyń inisi Shyǵaı sultannyń kenje uly. 1815 jyly Bókeı han dúnıe salǵan kezde taq murageri Jáńgir jas qalady. Sondyqtan Ishki Qazaq ordasyn basqarýǵa Shyǵaı sultan taǵaıyndalǵan. 1823 jyly Jáńgir han saılanyp, 1824 jyly Shyǵaı sultan bılikten bosatylady. 1820 jyldary Teńiz jaǵalaýynda (Orynbor gýbernatory salýǵa ruqsat bermese de) ózi saldyrǵan aǵash úıine kóshkenimen, rahat ómir súrý buıyrmaǵan eken. 1925 jyldyń kókteminde Orynbor general gýbernatory Essen grafınıa Bezborodkonyń jerine salynǵan dep, Jáńgirge Shyǵaıdy kóshir degen buıryq beredi. Sol kezderi qyzylqurt rýynyń basshylyǵyna taǵaıyndalǵan Shyǵaıdyń uly О́tebáli ákesiniń qarttyǵy men densaýlyǵyn sebep qylyp keshiktirse de, kúzdiń qara sýyq kúninde amalsyzdan kıiz úıge kóshedi. Onyń ústine qalyń jutta maly qyrylǵan bul otbasyna myna jaǵdaı tipten aýyr tıip, Shyǵaı sultan sol jyldyń
14 qarashasynda dúnıeden ótedi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Ákesi dúnıe salǵannan keıingi Dáýletkereıdiń taǵdyryna qatysty basylym betterinde birneshe talasty maqala jarııalandy. Mysaly, mýzykatanýshy, Dáýletkereıdiń ómiri men kúılerin zertteýshi Petr Aravınniń «Daýletkereı ı kazahskaıa mýzyka HIH veka» kitabynda: «...sýdıa po arhıvnym dokýmentam, molodye gody Daýletkereıa proshlı v seme ego dvoıýrodnogo brata Mendıgıreıa Býkeıhanova, koto­ryı v 1827 godý stal pravıtelem roda serkesh ı ývez malchıka s soboı» (...arhıv qujattaryna qa­ra­ǵanda, Dáýletkereıdiń jastyq shaǵy onyń nemere aǵasy, 1827 jyly sherkesh rýynyń bas­qarý­shysy bolǵan soń balany óz qolyna alǵan Meńdi­gereı Bókeıhanovtyń úıinde ótken tárizdi) dep keltiredi.

Al tarıhshy Isataı Kenjalıev «Oral óńiri» gazetiniń 1997 jyly 30 qańtardaǵy sanyna shyqqan «Dáýletkereı ómirbaıanyn muqııat zertteıik» degen maqalasynda: «Ákesi ólgesin bes-alty jasar Dáýekeń Meńdigereı Bókeevtiń tárbıesine berildi degen sóz de shyndyqtan shalǵaı. Bul, ásirese, P.Aravınde qısynsyz. Almatyda turǵan Dúı­senǵalı Úrpekov degen azamat: «...Shyǵaıdyń nemese biz Syǵaı deımiz, 7-8 balasy bolǵan, ári Dáýe­keńniń óz anasy tiri, olardyń kóbi oqyǵan, el bıle­gen, aýqatty adamdar. Olaı bolsa, balasyn shet­ke baqtyrý saltymyzǵa jatpaıdy ǵoı, degen edi» dep jazady.

I.S.Ivanov 1901 jyly Astrahanskıı lıstok basylymynda shyqqan «K stoletnemý ıýbıleıý Vnýtrenneı (Býkeevskoı) kırgız-kaısaskoı ordy» (Ishki qazaq (Bókeı) ordasynyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı) degen eńbeginde: «Býkeı ımel treh jen. Ot pervoı ý nego bylo dva syna, Taýke ı Adıl. Vtoraıa jena ego byla Atan, ot kotoroı rodılsıa syn Djanger. Ot treteı jeny Djýmy, kırgızkı cherkesskogo roda, ý Býkeıa byl syn Menglı-Gıreı. Na hanshe Djýme, posle smertı Býkeıa, po kırgızskomý obychaıý jenılsıa brat ego Shıgaı, ımevshıı ot etogo braka syna Daýlet-Gıreıa», (Bókeıdiń úsh áıeli bolǵan. Báıbisheden eki ul – Táýke men Ádil. Ekinshi áıeli Atannan – Jáńgir. Úshinshi áıeli, sherkesh rýynyń qyzy Jumadan – Meńligereı týǵan. Bókeı ólgen soń qazaq salty – ámeńgerlik jolymen Juma hanymdy Shyǵaı sultan alady. Bulardan Dáýletkereı týǵan)  dep jazady.

Joǵaryda kórsetilgen derekterge qarasaq, Meń­digereı men Dáýletkereı bir shesheden týǵan, ákeleri – bir atanyń balalary. Qazaqta on úshte otaý ıesi degendeı, jas bolsa da, anasy men baýyryn qamqorlyǵyna alǵan kezde Meńdigereı 15 jasta bolǵan eken. Keıin Jáńgir hannyń jarlyǵymen Jamantaý (Boǵda) jaǵyn mekendegen sherkesh rýyn basqarýǵa jiberiledi. Dáýletkereıdiń balalyq sha­ǵy sol jaqta ótse kerek, máńgilik mekenin de sol jaqtan tapty. 1842 jylǵy 11 qarashadaǵy qu­jatta Ishki ordadaǵy ár rýdan zeket jınaýǵa taǵaıyn­dalǵan sultandar, starshyndar men bıler týraly qujatta: «...v cherkesskom rode: sýltany Davlet-Gıreı Shıgaev, Mındıgıreı Býkeev, sovetnık hana Chýl­tyr Bekmambetev, bıı Ýtıaý Týngachın, Feızýlla Bekbýlatov ı Sataı Baımýratov» (sherkesh rýyna sultan Dáýletkereı Shyǵaev, Meńdigereı Bókeev, han keńesshisi Sholtyr Bekmámbetov, bıler О́teý Tunǵashın, Faızolla Bekbolatov, Sataı Baı­muratov) dep jazylǵan.  

Dáýletkereı 1852 jyldyń basynda noǵaı rýy­nyń basshysy bolyp taǵaıyndalady. Mýzyka­tanýshy P.V.Aravınniń «Daýletkereı ı kazahskaıa mýzyka HIH veka» («Dáýletkereı jáne HIH ǵasyr­daǵy qazaq mýzykasy») kitabynyń 18-19 bet­terinde: Spısok ýpravlıaıýshıh rodov Vnýtrenneı Kır­gızskoı Ordy, sostavlennyı Vremennym sovetom po ýpravlenııý Vnýtrenneı ordoı v 1853 godý: «14. Sýltan Davletkereı Shıgaev, vozrast ot rodý 33, ýprav­lıaet nogaevskım rodom vremenno s 21 fevralıa 1852 goda» (Ishki ordany basqarý jónindegi Ýa­qytsha keńestiń 1853 jyly jasalǵan Ishki qazaq ordasyndaǵy rýlardy basqarýshylardyń tiziminde: 14. Sultan Dáýletkereı Shyǵaev, 33 jasta, 1852 jyldyń 21 aqpanynan beri noǵaı rýyn basqarady) dep jazylǵan. Bul málimet Qazaq Memlekettik Ortalyq muraǵatynyń 78-qor, 2-tizim, 1 010-istiń 5-betinde saqtalǵan.

1859 jyldyń 12 maýsymynda Shekara komıssııa­synyń usynysymen úsh júzdiń sultandarynan Sankt-Peterbýrgke baratyn depýtasııa quramy beki­tildi. Ishki ordalyqtan Dáýletkereı Shyǵaıuly men noǵaı rýynyń basqarýshysy, Neplıýev kadet korpýsynyń túlegi, orys tilinde erkin sóıleıtin Edige Súıinishqalıev jiberiledi. Bókeı ordasy 5 qısym men 2 okrýgke bólingen kezde, Dáýletkereı Qalmaq qısymynyń ákimi (pravıteli) bolyp ta­ǵaıyndalady. Ishki Qazaq Ordasyn basqarý jónindegi Ýaqytsha Keńeske basqarýshy bolyp taǵaıyndalǵan G.V.Vashenko, odan keıingi K.I.Gern Dáýletkereıdiń qyzmetine qoldaý kórsetti, kómek­tesip otyrdy. Bulardan keıingi kelgen basshy Shyǵaev­tardy basqarý isinen birtindep shettete bas­tady. 1862 jyly Dáýletkereı, keıin aǵasy Toǵym bılikten bosatyldy.

Budan keıingi jyldar eń aýyr jyldar boldy. Bul týraly P.V.Aravınniń joǵaryda atalǵan eńbeginde: Ne ýspel Daýletkereı opravıtsıa ot etogo ýdara, kak na nego svalılıs eshe bolee tıajelye ıspytanııa. V 1863 godý v vozraste 39 let ýmı­raet ego mladshıı brat Mırhaıdar. Cherez trı goda v starom derevıannom domıke okolo vatagı Konevskoı na prıbreje Kaspııa, gde proshlı detskıe gody Daýletkereıa, skonchalsıa starshıı brat Týgým, a vsled za nım smert ýnesla ı drýgogo brata – Kýshakkalı, kotoryı dolgıe gody byl samym blızkım drýgom ı vernym nastavnıkom molodogo Daýletkereıa. V te je gody (1863 god) Daýletkereı poterıal ı svoego tovarısha Tıýremýrata Azerbaeva, zamechatelnogo dombrısta, ımenem kotorogo nazvan odın ız kıýev Kýrmangazy. Tıýremýrat byl vyhodsem ız roda týlengýt, v techenıe neskolkıh let on vypolnıal obıazannostı starshıny Kal­myskoı chastı, pravıtelem kotoroı v to vremıa byl Daýletkereı. Vmeste so svoımı sorodıchamı Tıýremýrat projıval po sosedstvý s zımovkoı Daýletkereıa (Dáýletkereı bul soqqydan es jımaı jatyp, odan da aýyr synaqtarǵa tap boldy. 1863 jyly 39 jasynda inisi Mirhaıdar qaıtys boldy. Úsh jyldan keıin Konev bataǵasynyń mańynda, Dáýletkereıdiń jastyq shaǵy ótken eski qaraǵaı úıde úlken aǵasy Toǵym, odan keıin ile-shala taǵy bir aǵasy, Dáýletkereıdiń jasynan ári ustaz, ári eń jaqyn dosy bolǵan Kóshekqalı dúnıe saldy. Sol (1863) jyldary Dáýletkereıdiń jaqyn dosy, myqty kúıshi, Qurmanǵazynyń ózi bir kúıin arnaǵan Tóremurat Ázerbaevtan aıyrylǵan edi. Tóremurat tóleńgit rýynan shyqqan, Dáýletkereı Qalmaq qısymyn basqaryp turǵan kezde, Tóremurat starshyn bolǵan. Tóremurat óz rýlastarymen birge Dáýletkereıdiń qystaýymen kórshiles otyratyn) dep jazady.

Biz Bókeıliktegi kóne qorymdardy zerttegen ǵylymı-zertteý ekspedısııalarynyń birinde buryn­ǵy Qalmaq qısymyna qarasty Sonaly eldi mekeninen atalǵan Tóremurattyń qulpytasyn taptyq. Bul meken keıin Molotov kolhozy bolǵan, qazir aýdan ortalyǵy Saıqyn aýyldyq okrýgine qarasty.

Qulpytasta:

1.Bul álmarqad álmarqum

2.han tólengit rýynyń

3.ystarshynasy Tóremurat

4.Ázirbaı balasy ofat boldy

5.46 jasynda 1863 rýmı jyly

6.bul tasty jazdyryp qoıdy

7.balasy Bıǵara myrza jáne Esen myrza.

Tómende tańba salynǵan.  

Aravın kórsetkendeı, Tóremurat aǵaıyn-týys­tarymen osy jerlerdi mekendegenin kelesi qul­pytas jazýlary dáleldese kerek:

1.Bul qabir marqum tólengit rýy Nuraly

3.han taıpasynyń Ishki ordalyq ýáláıatynda

4.Shor Ázirbaı balasy ýa matbýr ystarshyny Hoja­murad

5.ofat boldy 55 jasynda 1869-ynshy rýmı

6.jyly birinshi sáýirde bul tasty jazdyryp qoıdy

7.balasy Bımurad myrza hám Hajymurad myrza dep, tómende tańba salynǵan.

Dáýletkereıdiń otbasyna túsken qaıǵy bulty munymen tyna salmady. 1871 jyly 37 jasynda Muhamed-Salyq dúnıeden ótedi. Onyń jubaıy Ǵazıza – Meńdigereıdiń qyzy bolatyn, sondyqtan Muhamed-Salyqtyń jas balalaryna qamqorshylyqqa sultan Aryslangereı Bókeıhanov taǵaıyndalady. Aryslangereı 1876 jyldyń 8 jeltoqsanynda Ishki Qazaq Ordasyn basqarý jónindegi Ýaqytsha Keńeske óziniń densaýlyǵyna baılanysty jáne Babajanovtyń aǵa-inilerinen qaýiptenetindigin jazyp, aǵasy sultan Dáýletkereıdi qosa taǵaıyndaýdy surap ótinish joldaıdy. (Mýzeı-qoryq №3026/20-21v). Sóıtip, Dáýletkereı Muhamed-Salyqtyń balalarynyń qamqorshysy bolyp taǵaıyndalady. 1888 jyldyń 30 sáýirinde Muhamed-Salyqtyń uly Muqan Babajanov Ishki Qazaq ordasyn basqarý jónindegi Ýaqytsha Keńeske: Posle smertı rodıtelıa ı rodıtelnısy moeı ımýshestvom ostavshımısıa posle nıh naznacheny bylı opekýnamı sotnık Araslangıreı Býkeıhanov ı Davletgıreı Shıgaev, ı eto ımýshestvo do nastoıasheı pory mne zakonnym porıadkom ne sdany; a potomý ıa pochtıtelneıshe proshý rasporıajenııa Vremennogo Soveta ob ýdovletvorenıı menıa tak kak opekýny skonchalıs, sotnık Araslangıreı skonchalsıa v nedavnee vremıa ı ımýshestvo poslednıago chastnym pýtem delıýtsıa mejdý naslednıkamı. A potomý proshý skorogo rasporıajenııa chtoby ostavsheesıa ımýshestvo ego ne bylo ıstracheny. Dlıa seı podachı prosby doverıaıý rodstvennıký Baltabaıý Babadjanový (Ata-anamnyń qazasynan keıin meniń múlkime qamqorshy bolyp júzbasy Aryslangereı Bókeıhanov pen Dáýletkereı Shyǵaev bekitilgen, osy múlik búginge deıin maǵan zań tártibimen berilgen joq. Ýaqytsha Keńesten ótinip suraımyn: jaqynda júzbasy Aryslangereı qaıtys boldy, onyń dúnıe-múlkin muragerleri ózara bólisýde. Marqumnyń qalǵan múlki de taratylyp ketpeýi úshin jedel qaýly shyǵarýdy suraımyn. Osy ótinishti berý úshin týysym Baltabaı Babajanovqa senim bildiremin) dep hat joldaǵan. Dáýletkereıdiń dúnıe salǵanyna kóp bola qoımaǵan bolsa kerek. P.Aravın 1883-1885 jyldardaǵy muraǵat qujattaryn «Astrahanskıe gýbernskıe vedomostı» basylymynyń 1887 jylǵy 21 sáýirdegi nómirindegi Dáýletkereıdiń sherkesh rýynyń starshyny bolǵan degen jazbany negizge ala otyryp, 1887 jyldyń 15 sáýiri men 4 mamyry aralyǵynda Qaramola eldi mekeninde, qystaýynda dúnıeden ótti deıdi.  

Dáýletkereıdiń jerlengen jeri Qaramolada onyń jubaıy Sarjannyń qulpytasy saqtalǵan. Qaramolaǵa barǵan saparymyzda qorymdaǵy ekige bólinip shalqasynan jatqan qulpytasty tazalap oqyǵanymyzda:

1-bólikte:

1-jol: Sarjan

2-jol: Dáýletkereı

 

2-bólikte:

1-jol: (halaly ofat) boldy

2-jol: 52 jasynda 187

3-jol: 6-nshy jylda bu ta-

4-jol: sty jaz-

5-jol: dyrýshy balasy

6-jol: Azamatkereı

Tómende: tóre tańbasy.

 

Qulpytastyń joǵarǵy bóligi tabylmady. Dáýletkereıdiń jubaıy Sarjan tóre tuqymynan shyqqandyǵyn qulpytasyna salynǵan tańbasynan anyq kórinedi. «Oral óńiri» gazetiniń 15 mamyr 1997 jylǵy nómirindegi «Uly sazger Dáýletkereı» degen maqalasynda Z.Sharafýtdınov: «... Báıbishesi Sarjan Ulmeken sultannyń qyzy» dep jazady. Tóreler tarıhyn zertteýshi Arman Qııat: «Ulmeken sultan Qarabaı sultannyń uly» dep kórsetedi. 

P.V.Aravın Dáýletkereıdiń Azamatkereı (1846 jyly týǵan), Salamatkereı (1849 jyly týǵan), Salaýatkereı (1851 jyly týǵan) degen uldary  jáne Shahzada esimdi qyzy bolǵan. Ekinshi áıeli Zıfa Nasanova dep jazady. Tarıhshy I.Ken­jálıev: «Dáýletkereı qaıda týyp, ósti eken?» degen maqalasynda: О́zinen (Dáýletkereıden – avtor) Salamatkereı, Azamatkereı, Salaýatkereı, Saǵadat­kereı degen tórt ul bolǵan», deı kele,  «Saǵadatkereıden – Qadym, odan – Muhıt, Máken, sońǵydan – Shamıla, Aıtqanym, Kúlásh, Maqash. Azamatkereı Shyǵaevtan – Súleımen, Súleımennen Qasen, Mókesh, Ǵubbı, Bátıma. Qasennen – Myrzash, Baqytjan» dep Dáýletkereı urpaǵyn órbitedi. 

Bashqurtstan Respýblıkasynyń Ýfa qalasynan ákelingen Bókeı ordasy boıynsha toltyrylǵan 1871 jylǵy metirkelik kitapta: «Er bala Seıitkereı 25-saratanda dúnıege keldi. Ákesi tóre rýynyń Nuraly han taıpasynan Azamatkereı Dáýletkereıuly, anasy Márııa. Torǵaı kóliniń shyǵys jaǵynda týdy» dep jazylǵan. Dáýletkereı urpaqtary týraly derekterden Seıitkereı esimin keziktirmedik. 

Qaramoladaǵy qorymda Salamatkereıdiń qul­py­tasy bar. Ony burynyraq baryp kórgender Sa­laýatkereıdiń qulpytasy dep kórsetken. Qul­pytasta:

Joǵarǵy jaǵyn aınaldyra:

Abý-bakr Lá ıláha ılá Allah

Ortasynda:

Mýhamad rasýl Allah

1-jol: bul qabir marqum

2-jol: Shyńǵys násilinen Nur-

3-jol: aly han taıpasynan Salama-

4-jol: tkereı Dáýletkereı uly o-

5-jol: pat boldy 1919-ynshy jylynda

6-jol: 69 jasynda muny qoıǵan

7-jol: balasy Hasan. Ǵafar

8-jol: Allah zanýbýhama

Tómende tóre tańbasy qoıylǵan.

 

Osy qulpytasty buryn oqyǵan kezde: muny qoı­ǵan balalary Hasan Ǵafar dep atap ótedi, negizi «ǵafar Allah zanýbýha» degen tirkes «Alla onyń kúnálaryn keshirsin» degen maǵynany bildiredi. Demek, bul qulpytas Dáýletkereıdiń Salamatkereı esimdi ulyna qoıylǵan, qulpytasty qoıǵan balasy Hasan (Qasen).

Qorymdaǵy taǵy bir qulpytasta:

1-jol: Ashtarqan (Astrahan) jerinde

2-jol: sultan Salaýatkereı

3-jol: Dáýletkereı ulynyń zaýjasy (áıeli)

4-jol: Dos-Álmuhamedjan qyzy Núrı-

5-jol: jamal opat boldy 36

6-jol: jasynda 1887-nshide

Qulpytas jandaryna, artyna: Qabirine zııarat et, Rýhyna Fatıha qyl, dep jazylǵan. Bul Salaýatkereıdiń jubaıy Nurjamaldyń qulpytasy bolyp shyqty.

Jalpy, qorymdaǵy 4-5 qulpytas jaqsy kúıde saqtalǵan, qalǵan qulpytastar sol jerlerde júrgizilgen synaq saldarynan synyp, bólshektenip shashylyp jatyr.

Bútin qulpytastyń birinde:

  1. «Onyń [Jer] betindeginiń ər biri fanı»

2.bul qabir Qalmaq qısymy 7-nshi bóliminiń

3.tóre rýǵylyq qarabaı taıfylyq

4.Ǵaıdmuhamed Súıinisháli uǵly 66

5.jasynda ofat 8-inshi súnbile 1912-nshi jylda

6.buny qoıdy balasy Ǵabdolrahman (tóre tańbasy) dep jazylypty.

Maqalany jazýdaǵy maqsat kúıshiniń 200 jyl­dyǵyna oraı izdeý, zertteý barysynda tapqan tyń derektermen bólisý.

Qaq tórinen oryn alar tarıhtyń,

Esimderin erender men alyptyń

Jazbaý kerek qaǵazǵa da, basqaǵa,

Jazbaý kerek, tipti qara tasqa da,

Jazý kerek, júregine halyqtyń! – dep Jarasqan Ábdirashev jyrlaǵandaı, Dáýletkereı Shyǵaıulynyń esimi men kúmbir kúıleri halyq jadynan óshpeıdi.

 

Gúlmárý MYRZAǴALIEVA,

Batys Qazaqstan oblystyq Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵynyń ǵylymı hatshysy

Sońǵy jańalyqtar

«Barys» utylyp qaldy

Sport • 06 Naýryz, 2021

Almatynyń ortasyndaǵy kóshe opyrylyp qaldy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Taraz qalasynda 135 otbasy baspanaly boldy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Jansaı Smaǵulov júldege talasady

Sport • 06 Naýryz, 2021

Eldos Smetov kúmis aldy

Sport • 06 Naýryz, 2021

Oraldyq magıstranttar qazaq ádebıetin oqıdy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

«Qaırat» – qola júldeger

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Teńiz kenishinde 5 avtobýs otqa orandy

Aımaqtar • 06 Naýryz, 2021

Kóktemdegi UBT 10-naýryzda bastalady

Bilim • 05 Naýryz, 2021

Almatyda «Jyl qusy-2021» kórmesi bastaldy

О́ner • 05 Naýryz, 2021

Ár sala úzdikterine qurmet tanytty

Aımaqtar • 05 Naýryz, 2021

Almaty taýlarynda qar kóshkini júredi

Ekologııa • 05 Naýryz, 2021

Baǵdat Mýsın Shymkentke bardy

Aımaqtar • 05 Naýryz, 2021

Uqsas jańalyqtar