Abaıdy tanýdyń aýyr joly

Al uly Abaıdyń saıasat tyıym sal­ǵan «kórinetin hám kórinbeıtin» tereńine boılap, sol tereńdi qorǵaý jolynda jeke basynyń múddesi muqalsa da, uly shyndyqqa jasýdaı jasandylyq jýyt­paǵan Mekemtas Myrzahmetulynyń eńbek­teri qazir qaıta-qaıta jaryq kórip, úlken bir arnaly ózenge aınaldy.

Sonda bul qandaı eńbekter? Abaı­tanýǵa, jalpy qazaq fılologııa ǵylymyna, qoǵamtanýǵa qosqan úlesi qanshalyqty? Endi shamamyz jetkenshe sony taratyp kó­reıik. Reti kelgen jerde ǵalymnyń otar­lyq saıasatqa beıimdelmeı qoıǵan «qısyq minezderi» týraly da aıtarmyz.

1961 jyly Abaı atyndaǵy QazPI-diń as­pırantýrasyna qabyldanǵan 31 jasar jigitke akademık Qajym Jumalıev Abaı mu­ralarynyń zerttelý jaıyn kandı­dat­tyq taqyryp etip bekitedi. Buǵan deıin pedınstıtýttarda dáris oqyp, maqalalar da jazyp kórinip júrgen Mekeń áýelgide esh­teńe bermeı biraz júrip alypty. Sóıtip bir kúni ol jetekshisiniń aldyna Abaı shyǵarmalarynyń jáne aqyn týraly jaryq kórgen barlyq eńbekterdiń hronologııalyq bıblıografııalyq kórset­kishin bir-aq qoıady. Qajekeń buǵan qatty qýanǵan. О́ıtkeni bul aspıranttyń tikeleı mindetine jatpasa da ǵylym úshin asa ke­rekti jáne saýaby mol jumys edi. Keıin ǵa­lym bul jumysyn odan ári jetildirip, taqy­ryptyq kórsetkish jasap shyǵady.

Kóptomdyqtyń 5-tomyna toptastyrǵan qazaq jáne orys tilderindegi bul eńbekteri arqyly ǵalym áý basta-aq qandaı isti qol­ǵa alsa da irgetasyn nyq qalap, tııanaq­ty bastaıtynyn kórsetken-di. Sóıtip ol ózi­nen keıingilerdiń abaıtanýǵa kiretin jo­lyn jeńildetip berdi. Bul kez kelgen ǵalym­nyń minezi kótere bermeıtin qasıet.

Ol osylaı abaıtanýǵa qatysty derek-ma­terıaldardy túgendep baryp kirisken-di óziniń negizgi jumysyna.

Bul materıaldardyń ishinde ne joq deı­siń? Abaıdy Tobyqtynyń aqyny retin­de ǵana kórgen tar sheńberdegi ta­nym­nan bastap, «qazaqtyń bas aqyny» dep baǵalaǵan (Á.Bókeıhanov) eńbekter de boldy olardyń arasynda. Olardan bó­lek Zeınelǵabıden ıbn Ámire, Káki­taı Ysqaquly, Samat Ábishuly, Sul­tan­mahmut Toraıǵyruly sekildi qazaq­tyń tóńkeriske deıin qalyptasqan zııaly­larynyń Abaı murasyn taratýǵa sińirgen eń­bekterin de atap ótip, bergen baǵasyn mon­shaq tizgendeı túzip shyqty. Al keńes­ter bıligi ornaǵannan keıin aqyn mu­ralaryn turpaıy sosıologııalyq, kom­poratıvıstik, formalıstik tanymdar turǵysynda taldaǵan soraqy syndardy da kóp ushyratty. Degenmen shyn asyldy ózi asyl ǵana tanıdy eken. Sonshama soraqy pikir­lerdiń ishinen sabannyń arasynda jyltyraǵan ınedeı bolyp M.Áýezov pen Q.Jubanovtyń sopylyq saryn jaıly pikirleri ottaı basyldy kózine. Biraq bir qıyny mynaý edi. Álgi «Sheshender, qara taqtaǵa jazylyp qalmańdar!» dep urda-jyq pikirlerdi urandatqandar da qazaqtyń asyly atanyp júrgender edi. Olardyń tegeýrinin stýdent kezinde-aq Qaıym Muhamedhanov kandıdattyq dıssertasııa qorǵaǵanyna qatysyp sezingen Mekemtas. Aqyry Qaıym sol dıssertasııasy úshin 25 jylǵa sottalyp ketken-di. Sol «asyldardyń» birazynyń ózi, endi birsypyrasynyń áli de kózi júrgen. Sondyqtan ǵalymdar ǵylymı eńbekterin solardyń qas-qabaǵyna qarap «qoı da aman, qasqyr da toq» etip jazatyn.

Biraq Mekemtas olaı etkisi kelmedi. Eshkimge týra tartpaı, eshteńeni burma­la­maı aǵyn aq, qarasyn qara etip kórsetýdi jón kórdi. Bul oıyna jetekshisi Qajym Ju­malıev te qarsy bolǵan joq. Sóıtip M.Myrzahmetulynyń «Abaı ádebı mura­synyń zerttelý jaıy» týraly dısserta­sııasy da qatty pikirtalas týdyryp, je­tek­shi­siniń úlken bedeliniń arqasynda áýpirim­men qorǵaldy (1965 j. 12 aqpan).

Sodan beri qansha jyldar ótse de bul jumysyn ǵalymnyń ózi jáne shákirtteri úz­beı tolyqtyryp, jetildirip keledi. So­nyń nátıjesinde sala eki arnaǵa tús­ti. Birin­shisi – «Abaıtaný» tarıhy da, ekin­shisi – «Abaı murasynyń zerttelý kezeń­deri». Sońǵysyn ǵalym Áýezovke deıingi jáne Áýezov kezeńi, sondaı-aq Áýezovten keıin­gi dep úshke bóledi. Biz jalpy baǵdar ber­­gen bul eńbekterdiń bári birinshi tomda jınaq­talǵan.

Abaıtanýdy jáne Abaı muralarynyń zert­teýin júıelep alǵannan keıin ǵalymǵa uly aqynnyń ıslam shyǵysymen baılanysyn tikeleı zertteýine jol ashylǵandaı bol­dy. Jalpy, bul arman oǵan stýdent ke­zinde Abaıdyń aınalasy týraly Qaıym Muhamedhanov dıssertasııa qorǵaǵanda-aq uıalaǵan edi. Biraq marqum Muqań kózi tiri­sinde «jolyń bolmaıdy» dep maquldaı qoı­mady. Al jetekshisi Qajym Jumalıev bol­sa, aldymen ózińe deıingilerdiń ne tyn­dyrǵanyn zerttep alsańshy dep taǵy basqa arnaǵa buryp jiberdi. Ol kez­de Mekemtas bul taqyryptyń asa qaýip­ti ekenin, ony qozǵaǵan Muhtar Áýezov­tiń ózi Máskeýdi saǵalap ketkenin, al Áýel­bek Qońyratbaevtyń Qyzylordaǵa jylys­taǵanyn bilgen joq-ty. Munyń bári 1949 jyly qabyldanǵan SOKP OK-niń kosmopolıtızm týraly qaýlysynyń lańy bolatyn. Ol qaýlyǵa salsań keńestik (is júzinde orystyq) mádenıetten aýytqyǵannyń bári kosmopolıt, ıaǵnı shyǵystyń nemese batystyń býrjýazııalyq mádenıetine tabynýshy, nasıhattaýshy bolyp shyǵa keledi. Atalmysh qujattyń ýyty áli de qaı­ta qoımasa da Áýezov mýzeı-úıine ǵy­lymı qyzmetker bolyp ornalasqan Mekem­tas bul taqyrypqa táýekel etýge be­kinedi. О́ıtkeni oǵan Abaı­dyń shyǵy­sy­na Áýezov arqyly ený múmkindigi tý­dy. Mine, onyń kabınetiniń qasyndaǵy ból­mede uly jazýshynyń 600 papka arhıvi ja­tyr. Qaýlyǵa, árkimniń qabaǵyna qarap jal­taq­tasań aldyrmaıdy ondaǵy altynǵa aıyrbastaı almas oılar. Al kirip, uly jazýshynyń Abaıdyń shyǵysy týraly qaǵazǵa túsirgenderiniń izine tússe, «táýe­kel túbi – jelqaıyq» óte shyǵar ózi­ne deıingilerdi qaıyrlatqan qıyn ótkelden.

Arhıv aqtarý ústinde ol Muhańnyń da san túrli saıasatqa saılap aıtqan, jazǵan nemese emeýrin ǵana tanytyp qoıa salǵan tus­tary bar ekenin baıqady. Baıqady da bul kezde neni oqysa da jazylǵan dáýiriniń ıdeologııasy men saıasatyn zerttep baryp baǵalaýdy úırengen Mekemtas mátinniń astarly oıyn aınytpaı ańǵarýǵa tyrys­ty. Sodan da zertteýshiniń qalamynan arada saıasaty san qubylǵan qanshama jyl­dar ótse de ýaqyt synyna tótep berip, qazaq jáne orys tilderinde qaıta-qaıta jaryq kórgen «Muhtar Áýezov jáne abaıtaný prob­lemalary» atty irgeli eńbegi týdy (2,3,4,6 tomdar).

Bul monografııanyń qazaq fılologııa ǵy­lymyna salǵan oljasy mol boldy. Eń aldymen ol jazýshy Áýezovti ǵalym retinde ashty. Ǵalym bolǵanda Abaı ómir­baıanyn jasaýshy, murasyn jınaýshy, óleńderiniń tekstologi ekenin dáleldedi. Sonymen birge Áýezovtiń pikirin aldyǵa sala otyryp Abaı aqyndyǵynyń úsh qaı­nar kózi (ult mádenıeti, ıslam shyǵysy, ba­tys órkenıeti) ishinde osy ýaqytqa deıin tyıym salynyp kelgen ıslam shyǵy­synyń aqynǵa áserin bultartpas dálel­dermen batyl ashty bul eńbekte. Oǵan uly jazýshynyń Abaı Shyǵysqa arqasyn nyq tirep baryp betin batysqa burǵan degen pi­kiri tirek boldy.

Biraq Abaı orys jáne orys ákelgen batys mádenıetiniń jemisi dep shegelenip qal­ǵan shetin uǵymdy Hrýshevtiń «jyly­myǵy» men Brejnevtiń Qazaqstanǵa búı­rek burýy da buza alǵan joq edi ol kezde. Doktorlyq dıssertasııa úshin jazylǵan bul eńbek aldymen kafedrada, ıaǵnı kishi ǵylymı keńeste talqylandy. Ondaǵylar ıs­lam shyǵysyna qatysty taraýlary dıs­sertasııanyń eń osal jeri, avtory dinge, fılosofııaǵa beker kirgen degen pikirler aıtyp, eńbektiń bul taraýlaryn alyp tas­taýyn talap etti. Biraq Mekemtas Abaı­dyń ulylyǵyn ashatyn taraýlardan bas tart­qansha ǵylym doktory bolmaı-aq qoıaıyn, dep ol usynysty qabyldamady.

Sóıtip bul qorǵaý otarlyq júıe tár­bıelegen keńestik qazaq fılologııasy­nyń ǵalymdary bul kezde Abaıdy túsine ala­tyn deńgeıde emes ekendigin kórsetti. Osy eńbegin jazýǵa shaǵataı, bizden góri dinge jaqyn qazirgi ózbek, túrik, ázer­baı­jan, tatar tilderin, sondaı-aq arab gra­fıkasyn úırenip, Quran Kárim men onyń tápsirlerin áldeneshe ret oqyǵan Mekem­tas Abaı iliminiń aqyldan góri júrekke basymdyq beretin meshaıýın mektebinen taraǵanyn indetip, onyń shyǵystyń basqa oıshyldarymen de úndestigin kóre alǵan kezi bolatyn.

Sondyqtan ǵalym Abaı eńbekterinde kezdesetin ǵulamalar men ǵylymı jáne dinı termınderge túsinik jazyp, aldymen osy múıizi qaraǵaıdaı ǵalymdardyń ózin Abaıǵa daıyndap alý qajettigin túsindi. Áıtpese, haýas jáýanmártlik, ımanıgúl, mýtakalımın, mantıkın tárizdi Abaı ilimine aparar aǵymdardyń ózinen habarsyz qudaısyz qoǵamnyń jemisi edi olar. «Abaı jáne shyǵys» (4 t), «Abaı jáne sopylyq ilim» (4 t), «Júregimniń túbine tereń boıla...» (8 t), «Abaı luǵaty» (10 t) tárizdi eńbekter sodan keıin paıda boldy.

Bul eńbekter jalǵyz ádebıetshilerdi ǵana emes, gýmanıtarlyq ǵylymdardyń kóp­tegen salanyń jastaryn qyzyq­tyr­dy. О́tken ǵasyrdyń sekseninshi-toq­­sanynshy jyldary jastardyń qa­tar­­daǵy ǵylym kandıdatynyń tóńire­gine úıirsekteýiniń taǵy bir syry – Myrzah­metulynyń otarlyq saıasattyń zardaptaryn ashyp kórsetetin ótkir maqalalar jaza bas­taýynan da edi. О́kinishtisi, keńestik kezeńde ol eńbekteriniń ilýde bireýi ǵana jaryq kórdi. Ári sol jarııalaǵan azamattar da M.Myrzahmetulynyń ózimen birdeı, bálkim tipti artyq táýekelge bardy. Máselen, «M.Áýezov jáne abaıtaný problemalary» atty atyshýly monografııasyn Ǵylym akademııasynyń ǵalym-hat­shysy Zákı Ahmetov «ózim redaktory bolamyn, jóndeımin, qysqartamyn» dep ýáde berip, «Ǵylym» baspasynyń redaksııalyq kollegııasynan ótkizip ji­berdi. Biraq qysqartpaı jarııalady.
(1983 j.). Al «Vannovka ataýynyń syry nede?» degen maqalasyn («Ońtústik Qazaq­stan» 11 qańtar 1983 j.) jazýshy Marhabat Baıǵut bar jaýapkershilikti moınyna alyp jarııalapty. Ǵalymnyń «Qazaq qalaı orystandyryldy?» degen kólemdi eńbegin eshqandaı redaktor qabyldamaı qoıǵan. Tek, «Qazaq ádebıetiniń» bas redak­torlyǵyna jazýshy Tólen Ábdikov kel­­gen soń ǵana taqyryby ózgertilip, bó­lip-bólip jarııalanypty (7, 8, 9 t).

Alaıda mundaı redaktorlar da sanaýly edi ol kezde. Máselen, qanshama urpaq halqymyzdy ushpaqqa shyǵarǵysy kelgen aǵartýshy dep oqyp kelgen Ilmınskıı, Alektorov, Ostroýmovtardyń qazaq jerin otarlap, elin odan ári shoqyndyrýdy maqsat etken otarlyq joba-josparlardyń avtory ári júzege asyrýshy mıssıonerler bolǵanyn bultartpas arhıv derekteri arqyly dáleldep bergenimen baspasózde jarııa­laý múmkin bolmaı tek stýdentterge aýyzsha aıtyp berýmen shektelgen kezderi de boldy.

Bul eńbekterinde de Mekemtasqa tán ta­­ǵy bir minez jatyr. Ol Abaıdy zert­te­­gende fılosofııaǵa, dinge kirip kete­tini sııaqty otarlaýdyń zardabyn ashý máse­lesinde de meniki-seniki dep turmaı tarıh jáne til ǵylymdarynyń da órisine enip ketip otyrdy. Sonyń arqasynda qazaq je­rinde bolǵan barlyq basqynshylyq soǵys­tardy taldap, olardyń tilimizde jáne sanamyzda qalǵan izderin aıqyndady. Hal­qymyz úsh alapat ıirimge jutylmaı aman qalǵan eken. Olar: qytaı, arab-parsy jáne orys-eýropa ıirimderi. Sondaı-aq sol bas­qyn­shylyqtardan tilimizde jeti qatpar qa­lyp­ty. Olar: qytaılyq, parsylyq, grek­tik, arabtyq, mońǵoldyq, qalmaqtyq, orystyq (eýropalyq) qabattar.

Ǵalymnyń bul eńbekteriniń  (7, 8, 9 tt.) ult aldyndaǵy mańyzy orasan zor. О́ıt­keni ol sonaý sekseninshi jyldary egemen­dikke umtylǵan halqymyzdyń tarıhı jadyn qalpyna keltirip, ulttyń rýhyn kóterýge qyzmet etti. Áli de qyzmet ete bermek.

Sol jyldary baspasóz M.Myrzahmet­ulynan birneshe suhbat aldy, ózi de úz­beı maqalalar jazdy (7, 8 t). Olardyń basty taqyryby Abaı jáne el taǵdyry deýge bolady. Ǵalym ózimen qatar júrgen kóptegen áriptesi men aqyn-jazýshy týraly da oılaryn ortaǵa salypty. Solardyń biri «Haqańmen syrlasý» dep atalady. (7 t.147-2005 b.). Bul maqaladan ult úshin basyn báıgege tikken Qaıym Muhamedhanovpen ishki úndestikterin, syrlastyqtaryn ǵana emes, sonaý keńes zamanynyń ózinde-aq túbi bir aqtalady degen senimmen Alash arystarynyń eńbek­terin astyrtyn baspaǵa ázirleý jónindegi áreket­terin de kórýge bolady.

Mekemtas aǵaǵa únemi osyndaı uly maq­sat­tar maza bermeı júretinine tanys-bilis bolǵan jıyrma jyl ábden kózim­di jetkizdi. Túrkistan, Taraz ýnıver­sıtet­terinde jumys istep júrgeninde Ál-Fara­bı, Iаsaýı, Júsip Balasaǵun, Dýlatı, Baýyr­jan Momyshuly muralaryn zert­teý­ge den qoıdy ol. Sonymen qatar shá­kirt­­terimen birge Túrik halyqtary áde­­bıetiniń tarıhyn, hrestomatııasyn, baǵ­dar­­lamasy men bıblıografııalyq kór­setkishine deıin jasap shyqty. Qazaq ádebıetiniń tarıhyn bir myń jeti júz jylǵa tereńdetip, ony qaıta dáýirledi. Kırı­llısanyń túbi aýysatynyn boljap, túrkiniń ejelgi syna jáne latyn jazýlaryn zerttetti shákirtterine. Munyń bári túptep kelgende abaıtanýǵa da qyz­met etti. О́ıtkeni bul zertteýler Abaı hal­qy­myzdyń oǵan deıingi aqyl-oıynyń jıyntyǵy, sıntezi, al Abaıdan keıingi aqyl-oı uly aqynnan bastaý alatynyn odan ári dáleldeı tústi. Ony dáleldegen saıyn  ǵalym Abaı aqyl-oıynyń shyńyna bir taban jaqyndaı berdi.

Ol aqynnyń tolyq adam ilimin osylaı ashty. Qyryq bir jasynda jazǵan «Inter­nat­ta oqyp júr» (1886 j.) óleńindegi adam­nyń bes dushpanynan jáne bes asyq isinen syzdyqtap shyǵatyn sanaly jaraty­lystyń uly mıssııasy týraly oı­lary «Áýelde bir sýyq muz – aqyl zerek» (1888 j.), «Laı sýǵa maı bitpes qoı ótkenge» (1895 j.), «О́lse óler tabıǵat, adam ólmes» (1895 j.), «Alla degen sóz jeńil» (1897 j.), «Júrekte qaırat bolmasa» (1898 j.), «Allanyń ózi ras, sózi de ras» (1902 j.) jáne basqa óleńderi men qa­ra sózderindegi oılaryn qýalaı otyryp, ǵalym munyń bári jaı aqyndyq sezimder emes, sanaǵa sińimdi, júrekke qonymdy bolýy úshin sezimmen jyrlanǵan belgili bir ilim ekenin júlgelep shyǵardy. Tolyq adam iliminiń úsh tuǵyry bar eken. Olar ıslam shyǵysynyń Haýas (Abaıda úsh túrli maǵynada qoldanylady: birinshisi – adam­nyń syrtqy bes, ishki bes sezimderi, ekinshisi – Allanyń on sıpaty, úshinshisi – Alla taǵala maǵynasynda), Imanıgúl (úsh súıý: Allany, adamzatty jáne ádiletti súıý) jáne jáýánmártlik (izgilikti úsh qasıet: aqyl, rahym, ádilet) uǵymdary.

Osy úsh taǵandy janynyń azyǵy etken jumyr basty pende kemeldene kele adamger­shiliktiń eń bıik kórinisi bolyp tabylatyn izgilik pen qaıyrymdylyqty óziniń basty qasıeti ete alady eken. Túrli termınderge toly Abaı óleńderi men qara sózderinen kemeldenýdiń kóp satyly jolyn qarapaıym oqyrmanǵa ańǵarý qıyn, árıne. Al Mekemtas Myrzahmetulynyń bul eńbegi aqyn óleńderiniń sizdiń kókire­gińizde shyraqtaı janýyna úlken septigin tıgi­zetin birden-bir qural.

Ǵalym eńbeginiń halqymyz úshin asa ma­ńyzdy taǵy bir ǵylymı tujyrymy bar. Onyń mánisi mynada. Keńestik-kom­mýnıstik júıe bizdiń sanamyzǵa Abaıdy orys mádenıetiniń jemisi dep sińirip kel­di. Al táýelsizdik alǵannan keıin «Abaı­laryń qundy bolsa, qazaqqa ǵana qundy, ol álemdik deńgeıde eshkim emes» degen pikir­ler aıtylyp qalyp júr. Mekemtas Myrzah­metuly osyndaı «japtym jala, jaq­tym kúıe» pikirlerdiń bárin joqqa shyǵa­ryp, Abaıdyń álem oıshyldary arasynda ózindik orny bar ekenin ornyqty dáleldermen kórsetip berdi. Qalaı deısiz ǵoı, aıtaıyq. Tolyq adam ilimi aspannan túse salǵan batpan quıryq emes, árıne. Ol, Jaratýshynyń sanaly jaratylysqa bergen qasıeti retinde uryq shashyp, damyp jetildi. Mine, sol túp-tamyrdy izdegen ǵalym izgilik pen qaıyrymdylyq týraly ilimniń qytaılyq Konfýsııden (b.z.d. 551-449 j.) «Jen», ıaǵnı, «adamdy súıý» túrinde, al Turannyń Uly bı­leý­shisi Alyp Er Tońadan (b.z.d. VII ǵ.) «Aqı nemese jomarttyq» túrinde bas­taý alatynyn anyqtady. Sodan keıin ál-­Farabıdiń «Parasatty adam» (H ǵ.), Jú­sip Balasaǵunıdiń jáýánmártlik (HI ǵ.),­ Iаsaýıdiń «Hál» (HII ǵ.), Abaıdyń «To­lyq adam» (HIH ǵ. sońy), Shákárimniń «Ar»
(HH ǵ. basy) ilimi túrinde terbelipti bul ilim uly Turan dalasynda.

Biraq Abaı bul ilimderdi eshqandaı da kóshirýshi, qaıtalaýshy emes. Qaıta odan ári damytyp, jetildirip óz ilimin jasaýshy ekenin dáleldep berdi Myrzahmetuly. Máselen, Allanyń segiz sıpatynyń ishi­nen «ǵylym» men «qudiretti» birikti­rip «aqyl» dep alypty Abaı. Osy biriktirýi­niń arqasynda aqyn «aqyldy» óte bıik satyǵa qoıady. Degenmen dúnıeniń «kórin­beı­tin bóligine» kelgende sezimniń jóni bólek eken. «Aqylmen Haýas bar­lyǵyn, bil­meıdúr, júrek sezedúr» degen aqynnyń jan­taný ilimin kvanttyq fızıka ashqan jańa dúnıetanym arqyly ǵana tanyp-bi­lýge bolady deıdi ǵalym.

Abaı jáýánmártlik ilimin de sol qal­pyn­da qabyldamaǵan.

Úsh-aq nárse adamnyń qasıeti:

Ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek, – dep rahym men ádiletti júrekke syıdy­ryp, oǵan qaıratty qosady. Ári olarǵa «Ystyq», «Nurly», «Jyly» degen anyqtamalar beredi.

Sóıtip týǵannan paıda bolatyn eki qumarlyqtyń ishsem, jesem degenin emes, bilsem, kórsem degenin damytyp­ ba­­ryp joǵarydaǵy qasıetterge ıe bol­ǵan jumyr basty pende tolyq adam deń­geıine kóteriledi eken. Ol deńgeı­ler­­diń de pálenbaı satylary bar. Mekem­tas Myrzahmetulynyń eńbekterin bas­shy­lyqqa alǵan adam olardy aqyn shyǵar­malarynan ońaı tabady.

Bir sózben aıtqanda, M.Myrzahmet­uly­nyń «Abaıtanýy» uly aqyn jumba­ǵyn asha­tyn kilt.

Aıtylýǵa tıis endi bir másele bar. Men sózimdi áýelde otarlyq saıasat pen ıdeo­logııa jalǵan ǵylym jasaýǵa da májbúr­legeninen bastaǵan edim. Al sol zor­lyqqa kónbeı jasalǵan shynaıy ǵy­lym – qunarly topyraq sııaqty bolady eken. Oǵan túsken dán tez ónip, mol jemis beredi. Demek, shynaıy ǵylymnan ǵana ǵy­lymı mektep týady. Abaıtanýdaǵy Mekemtas Myrzahmetulynyń mektebi bul kúnde shynynda máýeli baqqa aınaldy. Uly Turan dalasynda terbelgen adamgershilik iliminiń Abaıǵa kelip jınaqtalyp, qorytylyp, odan bergisi uly aqynnan bastaý alyp jatqanyn ǵa­lymnyń shákirtteri tereńdete zertteý ús­tinde. Al Mekemtas Myrzahmetulynyń ózin bir ǵana qazaqtyń ulttyq Abaı atyn­daǵy pedagogıkalyq ýnıversıtetinde ju­mys isteıdi deı qoıý qıyn. Qaı jerde uly ıdeıalardy júzege asyrýǵa múm­kin­dik bar, Myrzahmetuly sol jerde. Ulttyq akademııamyzdyń Ádebıet jáne О́ner ınstıtýtynda, Shymkenttegi Áýe­zov atyndaǵy, Tarazdaǵy Dýlatı atyn­daǵy ýnıversıtetterde de Mekemtas Myr­­zahmetulynyń ǵylymı jobalarymen kóptegen shákirti jumys istep jatyr. Uly aqynnyń Otany Semeı ýnıver­sıtetine, basqa óńirlerge de at basyn buryp turady. О́ıtkeni bárinde de onyń shákirtteri, olar aınalysyp jatqan jumys­tar bar.

Sol shákirtteriniń alǵashqylary eli­mizge belgili qalamger ǵalymdar Qoı­shyǵara Salǵarın men Tursyn Jurtbaı áldeqashan «saqaly shyǵyp, jat bolyp» ketti. Qoıshyǵara tarıhtan, Tursyn bolsa «Abaı jáne álem oıshyldary», «Abaı jáne Alash arystary» degen taqyryptardy ári alyp áketti. Odan beridegi Dýlatıdiń «Tarıh-ı-Rashıdıi» men ısi qazaqqa, ásirese Tarazǵa qatysty kóptegen ádebıet­ti parsy tilinen qazaqshalap, Abaı jáne parsy, arab aqyndary týraly ǵyly­mı monografııa­lar jazǵan Islam Jeme­neı, Shyǵys Túrkistan halyqtary áde­bıetinen (qazaq jáne uıǵyr) dıssertasııa, qytaı arhıvteri negizinde Túrkesh qaǵa­naty týraly monografııa jazǵan Álim­ǵazy Dáýlethan, «Abaı qarasóziniń janr­lyq, stıldik erekshelikterin» ashqan Jabal Shoıymbet, Abaı men Júsip Bala­saǵun baılanystary, sondaı-aq «Adam­gershilik ilimi jáne hakim Abaı» sııaqty irgeli eńbekter bergen Maqsat Álip­han, «Abaıtanýdyń Áýezovten keıingi keze­ńin» jazyp shyqqan Rahat Salamatova, «Abaı jáne Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý» atty eńbekti eńsergen Talǵat Erbaı, «Ulystyq ádebıetten ult­tyq ádebıetke deıin» sholyp shyqqan Iman­ǵazy Nurahmetuly bastaǵan tizimdi odan ári jal­ǵastyra berýge bolady.

Buryn ǵalym keńestik fılosoftardy Abaıdy materıalıst etkeni jáne eýrosentrızmnen aryla almaı júrgeni úshin synaıtyn. Al osy on tomdyqta tuńǵysh ret fılosof Ǵarıfolla Esim­niń eńbekterinen úzindiler alyp, óz pikir­lerine tirek etipti. Demek, bul salada da seń júrdi degen sóz.

Bul mysaldardyń bári abaıtanýda Mekem­tas Myrzahmetuly mektebi áldeqa­shan qalyptasqanyn, mynaý on tomdyq sol mekteptiń negizgi máıegi, qunary, al sol qunar­dan nár alǵan shákirtteriniń san taraý­l­y eńbekteri Myrzahmetuly mektebi­niń jemisteri ekenin ábden dáleldeıdi. Ǵalym­nyń aýyr joly osylaı sara jolǵa aınaldy.

Elen ÁLIMJAN,

jazýshy

Taraz