Jumekenniń «Balaýsasy»

Jumeken shyǵarmashylyǵy týraly sóz aıtqandardyń ishinde jazýshy Ábish Kekilbaıulynyń ǵana áńgime barysynda «Balaýsaǵa» azdy-kem toqtalǵany bolmasa, aqynnyń shyǵarmashylyq áleminiń tabıǵaty men kúreskerlik rýhyn asha túsýge kóp septigin tıgizetin osy jınaqqa kóz qyrymyzdy salǵan kezimiz shamaly eken.

Kez kelgen uly aqynǵa halyqtyq Rýhtyń qubyly retin­de qaraı almaıtyn salǵyrttyǵymyzdan Jume­ken­deı iri talantymyzdyń murasyn áli kúnge deıin jurtqa durystap tanyta almaı kelemiz. О́ner ar­qyly jas býynnyń boıyndaǵy otanshyldyq sezimin oıatýǵa tamyzyq bolatyn osy máselede elimizdiń Reseı memleketiniń óz ádebıetin nasıhattaýdy jol­ǵa qoıyp, áreket etip jatqan isinen úlgi alatyn ónegesi kóp.

Mysaly, Reseıde ulttyq ádebıetiniń negizin qalaǵan Pýshkın tvorchestvosyn zerttegen qanshama kól-kósir jumystar jasalýda. «Pýshkıntaný pa­raq­tary» dep atalatyn monografııalyq eńbe­gin­d­e ádebıettanýshy Saýytbek Abdrahmanov «Bıb­lıografııa proızvedenıı A.S.Pýshkına ı lıteratýry o nem. 1937-1948» degen bir ǵana jınaqta uzyn sany 7012 kitaptyń, zertteýdiń, maqalanyń aty tirkelgenin mysalǵa keltiripti. Jarııalanǵan basy­lymy kórsetilgen 747 bettik bul kitap nebári on jylda, onyń ózinde elde baspa da kóbeıe qoı­maǵan, gazet-jýrnal da az shyǵatyn otyzynshy, qyry­qynshy jyldardaǵy on jyldy qamtyǵanyn, oǵan oblystyq, aýdandyq gazetterdegi jarııalanymdar enbeginiń, eń bastysy – shet tilderdegi Keńes Oda­ǵynyń ult tilderindegi dúnıelerdiń atymen syrt qalǵanyn eskersek, pýshkıntanýdyń alapat aýqymyn ózińiz de ańǵara alasyz.

О́kinishke qaraı, bizdiń ádebıetimizde klassık­terimiz jaıynda irgeli eńbekter jazý isi durys jolǵa qoıyl­maǵandyqtan, iri sýretkerlerimiz ben aqyn­da­rymyzdyń shyǵarmashylyq psıhologııa­syn (psıhologııa tvorchestvo) zertteýge synshylarymyzdyń áli tereńdeı almaı júrgeni jasyryn emes. Sondyq­tan Jumeken tvorchestvosyn tanýdaǵy ashqan jańa­lyǵymyzdyń qaıyrshyǵa tastaǵan kedeıdiń sadaqa­syndaı aıanyshty kúıde ekenin nesine jasyramyz.

Shyǵarmashylyq psıhologııasy zerttelmese de, poezııa álemindegi tarlanymyz Qadyr Myrzalıevtiń al­ǵash­qy jyr jınaǵynyń qazaq poezııasyna jańa­lyq ákelgeni áńgime barysynda azdy-kem aıtylyp qalady. Nege ekeni belgisiz, Jumeken jaıynda sóz bola qalsa, aqyndyq izdenisteriniń qalaı damy­ǵa­nyn bajaılap, shyǵarmashylyq kóńil-kúıiniń qalaı qubylǵanyn jan-jaqty saralaı túsýge mol múm­kindik beretin onyń tuńǵysh jınaǵy «Balaýsany» tars esimizden shyǵaryp, áńgimemizdi birden «Kúı kita­by» nemese «Meniń topyraǵymnan» bastaımyz. Ádebı synymyzdyń kesirli ádiletsizdiginen ult­tyq poezııamyzdaǵy qubylys bolǵan, órnegi ózgeshe toqylǵan Jumekenniń bul jınaǵy áli kúnge deıin ózine laıyq baǵasyn alǵan joq. Júregine salmaq túsirip, aýrýhanada emdelip jatyp, ómiriniń eń soń­ǵy kúnderinde jazǵan kúndeligin sholyp shyǵyp, osy bir ádiletsizdiktiń aqyn janyn da jabyr­qatqa­nyn ańǵar­dyq.

«Qazir jurt men týraly: «bu qaıdan shyqty?» degen saýaldan, soǵan jaýap izdeýden aýysa almaı júr. Voznesenskııdi aýdardy – sodan shyqty ma? Evtý­shenkony kóp oqýshy edi – sodan shyqty ma? Álde Muhtar men Qadyrdyń birinen shyqty ma? Nájimedenov qalaı ózinen-ózi shyǵa qalady? Áıteýir «shyǵýy» kerek edi ǵoı? Netken saýatsyz jurt! Men osy topyraqta óleń jazǵan qaı zamandasymnan bolsa da buryn shyqtym ǵoı. Men shyqqanda («Balaýsa» 1961 jyl) ádebıette Tólegen, Muhtar túgili Muqaǵalı, Qadyr da joq edi ǵoı?» (1983 jyly jazǵan aqyn kúndeliginen)

Aıtylǵan sózderdiń jany bar. Qazaq poezııa­sy­nyń asa kórnekti ókilderi bolyp tabylatyn aqyn­darymyz Tólegen Aıbergenovtiń alǵashqy jyr jınaǵy «Arman sapary» – 1965 jyly, Muhtar Shahanov­tyń tuńǵysh kitaby «Baqyt» – 1966 jyly, Qadyr Myrzalıevti qalyń jurtqa tanymal etken týyndysy «Oı ormany» 1966 jyly jaryq kóripti. Solaı bola tursa da, biz kúni búginge deıin al­pysynshy jyldar poezııasyndaǵy dúmpýler men jarylystardyń altyn bastaýynda Muqaǵalı da, Tólegen de, Qadyr da, Muhtar da emes, qazaq jyrynyń darabozdary Ǵafý Qaıyrbekov («Dala qońyraýy», 1956 jyl), Saǵı Jıenbaev («Syılyq», 1960 jyl), Tumanbaı Moldaǵalıev («Kámıla», 1960 jyl) pen Jumeken Nájimedenovterdiń («Balaýsa», 1961 jyl) turǵanyn aıtýdan qashqalaqtaımyz. Nege?

Oqyrman kóńilin jańasha serpiltken rýh samalyn qazaq poezııasyna ákelgen tamasha aqynymyz Qadyr Myrzalıevtiń «Oı ormany» jaryq kórgende, biz ol kitaptyń tabanyn jerge tıgizbeı, kókke kóte­rip maqtadyq. О́leń ólkesine tyńnan jol salǵan, sony týyndy ekenin aıtyp, baspasóz betinde oqyr­mannan súıinshi suraǵandaı, jarysa jazǵanbyz. Degen­men «Oı ormanyna» keńshilik jasaǵan ádebı syny­myzdyń Jumekenniń shyn maǵynasyndaǵy qu­bylys bolǵan «Balaýsasyn» elemeı qoıýynyń sebebi nede? Bizdiń aıtpaq oıymyzdyń tórkinin durys túsinýińizdi suraımyz, qymbatty oqyrman. Eshkim de sóz ónerinde óz bıigin mejelep ketken Qadyrdyń «Oı ormanyna» bergen ádebı qaýymnyń baǵasyn tómendetkisi kelip jatqan joq. О́nerge abyroı ápermeıtin ondaı nıetten atymen aýlaqpyz. Ult­tyq órisi tarylyp, jyrlaıtyn taqyryby ta­qyr­lanyp bara jatqan qazaq lırıkasynda oı aǵy­synyń tasqynyn týǵyzǵan «Oı ormany» rasynda da sol mezgildegi ulttyq poezııamyzdyń zor tabysy boldy. Biraq nege biz tıgizgen sharapaty odan kem bolmaǵan ádebıettiń basqa qubylystaryna ádilet­tiń kózimen qaraı almaımyz? Qadyrdaı iri aqyndarymyzǵa jasalyp jatqan qandaı da bolsa qurmetti kópsinýge bolmaıdy. Áıtkenmen, qazaq poezııasynyń tarlandary Syrbaı, Ǵafý, Jumeken, Tólegen, О́tejan, Meńdekesh, Zeınolla, Tumanbaı, Dúısenbek, Farıza, Saǵı, Keńshilik, Jarasqan, Jumataı, Dáýitáli, Tynyshbaılarǵa dál osyndaı itıfat tanyta almaı júrgenimizdiń sebebi nede? Nege kózi tirisinde bir-biriniń talantyn qurmettep ótken aqyn­darymyzdy ólgen soń alalaıtyn boldyq? Aty aýyzǵa alynbaǵandyqtan poezııamyzǵa lırıkalyq bııazylyq pen jylylyqtyń lebin alyp kelgen Saǵı Jıen­baevtaı aqynnyń bolǵanyn bul kúni halyq umy­ta da bastaǵandaı. Talantty aqyndarymyzdyń qaı-qaısysy da halqymyzdyń rýhyna qanatymen sý sep­kendeı bolǵan ádebıetimizdiń qarlyǵashtary emes pe edi.

Ádebı synymyzdyń «Jumeken qandaı aqyn?» degen suraqqa mardymdy jaýap tappaı «tereń aqyn» degen sózge jelimshe jabysyp qalǵanyna da mine otyz jyldyń júzi taqap qaldy. Basqalar túgil, Jumeken tvorchestvosy jóninde jaqsy jazǵan aqyn Temirhan Medetbek te osy sózge qaıta-qaıta qada­lyp, ony aınalsoqtap, tereń degen sózge erekshe kóılek kıgizgisi kelip, birin-biri tolyqtyra túsetin uǵym­dardy, qalaı qarsy qoıyp alǵanyn baıqamaı qalady.

«...ár uly aqynnyń ólshemi bolady. Olaı bolsa, Jumeken Nájimedenovtiń ólshemi – tereńdik. Sóz joq bıikte turý men keńistikte júrý de qıyn. Al biraq tereńdikte jumys isteý qıyn ǵana emes, asa aýyr da. Keńistikti ıgerýge de, bıiktikti meńgerýge de bolady. Eshqandaı asqandyq dep oılamaı-aq qoıaıyq, rýhanı keńistigimiz ben bıiktigimiz birshama ıgerilgen de...»

Talantyna zor qurmetpen qaraıtyn Temirhan aǵamnyń osy aıtqan pikirleriniń eshqaısysymen de óz basym kelispeımin. Eger biz bıiktik degen uǵymdy as­pan dep oılasaq, kosmos korablderimiz de jete almaı júrgen mıllıondaǵan juldyzdar bar ol álemde. Eger biz keńistik uǵymyn dalaǵa telisek, biz áli kúnge deıin túsine almaı júrgen qanshama syr jatyr onda.

О́ner álemine parasat taýynyń bıiginen qarap, shyǵarmashylyq qushaǵyn keńge jaıa biletin aqyn júreginen ǵana tereń oıdyń bulaǵy aǵylady. Eger siz Jumekenniń «Balaýsasyn» oqyǵan bolsańyz, aqyn janynyń darhan daladaı keńdigine qyzyǵyp, japy­raǵy bıiktep, tamyry tereńdep ketken óleńderine rıza bolyp, topyraqpen emes, taspen tistesip jatqan rýhynyń qaısarlyǵyna súısine túsesiz ǵoı.

Sózimizge dálel kerek deseńiz, aqynnyń jalt-jult etken gaýhar tastaı kóz jaýyńdy alatyn óleńderden tura­tyn «Balaýsa» jınaǵynyń kez-kelgen betiniń dámdi jerinen mysal keltire keteıin.

 * * *

Bal balaýsa baıtaq ólke keń meken,

Bala gúldi kim oıatty jel me eken?

Sen ketpeshi shyńdy tastap, aqsha bult,

Ketý kerek bolsa túbi – men ketem...

* * *

Aıaz, aıaz!

Bozardy bet shymyrlap,

úlpek qarda izim qaldy qybyrlap.

Qys kelgenin, muz basqanyn dalanyń,

Sýyq jel tur qulaǵyma sybyrlap.

 * * *

Ushqyr bolsań qara bult,

shyń qabaǵyn baspas eń?

Kók tósinde jaralyp

qalaı qondyń tasqa sen?

 * * *

Júrip kelem qara jolda asyǵyp,

(Osy joldyń aıaǵy – arman, basy –úmit)

Men daıynmyn

Taýyq bolyp terýge

óz taǵdyrym tary bolsa shashylyp.

* * *

Anaý taýdyń basyna

Qarashy bult tııýin.

Bulttar, bulttar jasyrma

Tabıǵattyń bıigin.

* * *

Shomylyp móldir ózenge,

sergip te qap em oıanyp.

jaýapty bir kezeńge,

 Kelip te qappyn taıanyp.

* * *

 Anaý kelgen kim boldy eken, bilip kelshi kim eken

 Batyrlyq pa? – О́z tórimde kútip alam, túnetem.

 Baılyq bolsa qýlaý bolar, týra qara kózine.

 Kim de bolsa aldamasyn, aldanbasyn ózi de.

 Qaıǵy bolsa artynda onyń qýanyshy bar shyǵar,

biri kirlep, biri jýyp keýdem meniń arshylar.

Baqyt bolsa, denem álsiz kótere alman (óz oıym)

arman bolsa ómir-baqı arqalaıyn, tózeıin...

Adalym bop arnap kelse – barym ázir, kóńil hosh,

túsir jyldam, atyn baıla, qyraýyn qaq, tonyn shesh.

Shyndyq bolsa kilem tóse, dastarqanym jaıamyn,

jalǵandyq pa – týlaq tasta, súrip shyqsyn aıaǵyn.

«Balaýsadaǵy» kózimiz túsken jerden marjandaı qylyp terip alǵan jyr shýmaqtarynda aspandaǵy jul­dyzdarǵa qolyn sozǵan asqaq arman da, darhan dala­myzdaı keńdik te, teńizdiń túbindeı tereńdik te bar. Asyly aqyn qolyna qalam alyp, kóńil teńizin daýyl­daı tolqytyp, janyna tynyshtyq bermegen mazasyz oılaryn qaǵaz betine túsiretin kezde qandaı da bir tereń oıdy aıtamyn degen maqsat qoımasa kerek. Aldyna ondaı maqsat qoıǵan aqyn mindetti túrde jasandylyqqa urynady.

 Ádebıet álemine oı qydyrtyp, ataqty Gomerdiń «Illıada», «Odısseıa», Vergılıdiń «Eneıda», Shyǵys shaıyrlary Fırdoýsıdiń «Shahnama», Nıza­mıdiń «Eskendir-nama», Rýmıdiń «Másnávı» dastandaryn, Batys poezııasynyń alyptary Petrarkanyń «Laýra», Shekspırdiń «Romeo men Djý­letta», Baıronnyń «Korsar».., bolmasa tipti tól topyraǵymyzdaǵy mysaldarǵa júginip, Ilııas­tyń «Qulager», Maǵjannyń «Batyr Baıan», Muqaǵa­lıdyń «Raıymbek», Jarasqannyń «Dala seniń ulyńmyn», Keńshiliktiń «Imanjúsip», Esenǵalı Raýshanovtyń «Kelintóbe» poemalaryn esimizge túsi­rip kóreıikshi. Osy atalǵan shyǵarmalarda epıka­lyq saryn, mahabbattyń názik sáýlesi, ımandylyqtyń qaǵıdalary, tarıhı oqıǵalardyń tizbegi, óner adam­darynyń jan qaıǵysy, dalamyzdyń keńdigi men rýhy bar, biraq tereńdik joq dep aıta alamyz ba? Joq. Ár talantty aqyn óziniń shyǵarmashylyq tabıǵatyna tán tásil men boıaýlar arqyly tereńdiktiń syryn asha­dy. Júz jerden uly bolsa da, jurttyń bári sóz pat­shalyǵyndaǵy tereńdikti izdeýde Gete men Abaılar salǵan jolmen júre berse poezııa baıaǵyda-aq eshkimge qyzyq bolmaı qalar edi. Jumekenniń «Balaýsasyndaǵy» myna bir óleń joldaryna nazar aýdaryńyzshy.

Qandaı úmit artar ediń, jańa kún,

kóktemde búr jarsam men ashylyp.

Bir ǵajaıyp báıterek bop talabym,

butaǵyńa uıa salar jas úmit.

Jolaýshy edim, úmitimdi qýǵan em,

meni senim, senimdi men áldılep.

Sharsharmyn men, sonda-daǵy týǵan el,

bir butańa súıenermin qalǵı kep.

Jortarmyn men kún-tún qatyp sabylyp,

qalar alys buıra tozań buldyrap.

Tynystarmyn aspan bultyn jamylyp,

Aı astynda aq bulaq bop syldyrap.

Alǵash oqyǵanda aqyndyq janardan bir tamshy jas­taı bolyp úzilip túsken lırıkalyq shyǵarmada tamyl­jyǵan tabıǵattyń sulý kórinisi ǵana bar sııaqty bolyp kórinedi. Sheberlik turǵysynan nazar salsańyz, áli on ekide bir gúli de ashylmaǵan jas jigit­tiń shaǵyn mınıatıýralyq óleńniń qaýyzyna búrshik atqan sezimin de, taýdaı bıik talabyn da, aı astynda tolqyǵan asqaq armandaryn da qalaı syıǵyzyp jibergenine qaıran qalasyń. Taza da shynaıy qalpynda júrek qoınaýynan shyǵyp, aqyn­nyń jan álemimen garmonııalyq úılesim tap­qan tabıǵattyń qas-qaǵym sáttik qubylysyn súgirettegen óleńde maqsatty oı aıtylmasa da, jyr­dyń ár jolynda adamdy tylsym tuńǵıyǵyna tarta túsetin qanshama tereń syr jatyr.

Kúıshilikti de tereń meńgerip, óleńde de esh­kimge des bermeı, eki ónerdiń tizginin qatar usta­ǵan Jumeken Nájimedenov segiz qyrly, bir syrly – tań­ǵajaıyp talant. Ol sýretkerlikti de, syrshyl­dyqty da, bııazylyqty da, keńdikti de, bıik­tikti de, tereńdikti de, sulýlyqty da shyǵarmashy­lyq sheber­ligimen ushtastyra bilgen uly aqyn. Qamshy­nyń sa­byndaı qysqa ǵumyrynda kúni-túni tynymsyz eńbek etip, artyna jeti tom ólmes mura qaldyrǵan jyr súleıiniń qolyna kúrek pen qaıla alyp, tonna-tonna topyraqty qazyp, altyn izdegendeı bolǵan eńbekqorlyǵy men ónerge bergen adal sertinen aınymaǵan rýhynyń qaısarlyǵyna jyr jınaqtaryn paraqtaǵan saıyn, súısingen ústine súısine túsesiń.

Búgin «Balaýsany» qaıta oqyp shyqqanymda, Jumekendi azattyq jaıly qalyń oıdyń shyńyra­ýyna batyryp, shyǵarmashylyq áleminiń alqabyna bos­tandyq týraly oıdyń alǵashqy dánin tastaǵan aqyn­nyń kim ekenin tapqandaı boldym. Ol – Pýsh­kınder men Lermontovtardyń ózderi azattyqtyń aqyny retinde tabynǵan – Baıron.

Pyshaqtyń qyryndaı ǵana jyr kitabynda aqyn qaıta-qaıta Baıron shyǵarmashylyǵyna qyzyǵyp, oǵan qatarynan eki óleń arnaıdy. Jáne eki óleń de Baıronnyń emes, táýelsizdikti ańsaǵan Jumekenniń jan shyńyraýynan jetken daýysyndaı bolyp esti­lip, kóńilińniń besigin terbetedi.

Bolashaqqa degen izgi bir tilek,

Arman, úmit kún keship el bos qańǵyp.

Sóz alǵanda sen ańsaǵan bostandyq,

О́z arnańda óleń aqty kúrkirep.

Qaıran, Baıron! Ol ómir boıy qaıǵy men qasi­retten kóz asha almaı dúnıeden ótti. Ádilettilik izdep, bostandyqty ańsaǵan shaıyr týǵan jerinen de qýyldy. Baıron týyndylarynan azattyq rýhy­nyń lebi esedi. Jany qaısar, minezi asaý aqyn jyrlaryndaǵy bostandyq taqyrybynyń jaryǵy orys poezııasynyń tulpar­lary Pýshkın men Lermonovtyń, nemistiń tamasha shaıyry Gete­niń de tanym kókjıegin aqyl-para­saty­nyń shýaǵy­men aımalap, oılaryn kórik­ten­dirip jibergeni ádebıet tarıhynan belgili mysaldar. Qazaq aqyny Jumeken Nájimedenov te quldardyń qolyn qysýdan jıirkenip:

Sýdba! vozmı nazad shedroty!

I tıtýl, chto v vekah zvýchıt!

Jıt mej rabov – mne net ohoty,

Ih rýkı pojımat – mne styd! – degen Baıron­nyń kesek minezine tamsanyp, júregin ottaı jan­dyr­ǵan mahabbatyn jasyra almaı tebirenip ketip, qaı­sar aqyndy tabıǵat jaratqan ór rýhtyń qubyly­syna teńeıdi.

«Balaýsa» jınaǵyndaǵy Baıronǵa arnalǵan ekin­shi óleńmen tanysqanda, Jumekenniń aqyndyq rýhy­nyń azattyq ıdeıasymen jaralanyp qalǵanyna anyq kózińiz jetedi.

Ýa, keremet!

Býyrqana týdy óleń

Sol ǵasyrda ósek-ǵaıbat gýlegen.

«Azamattar» azap atty, tas atty

atqan tastan Baıron býket jasapty.

Jumeken aǵylshyn aqynynyń tákapparlyǵy men aza­mattyq úniniń asqaqtyǵyna bas ıip, birte-birte, qoǵamdaǵy ádiletsizdikterge qarsy shyndyqtyń qynabynan sýyrylyp, semserdeı sermelgen jalyndy jyr­larynan qýat alyp, rýhtana túsedi. Otarlyq ezgide jany janshylyp, ystyq tabada shyjǵyrylǵan taǵ­dyry esine túsken shaıyr Baıronmen rýhtas ekenin túsinip, ony jaqyn týysyndaı jaqsy kórip, kóńil kózesine syımaǵan sezimin tógip alyp:

Osy eken ǵoı, osy eken ǵoı oı degen,

Osy eken ǵoı, aqyn bolyp sóılegen!

Kóz aldymda ot kúregen alaqan...

Oı-hoı meniń brıtandyq dana atam! – dep qatty tolqyp ketedi.

Nege aqyn, súıegi baıaǵyda qýrap qalǵan, qazaqqa úsh qaı­nasa sor­pasy qosylmaıtyn aǵylshyn Baıron­ǵa «brıtan­dyq dana atam» degen óleń joldaryn ar­naǵan? О́ıt­keni ol azattyqqa jetý jolyndaǵy tir­shilik sapary aýyr bolǵan Baıronnyń ómiri men bodan­dyqta júrip, shermende kúı keshken óz taǵ­dyry­nyń úndestigin sezip otyr.

Bul taqyryp Jumekenge táýelsizdik ıdeıasyn halqynyń sanasyna synalap sińirý úshin kerek bolyp tur. Baıronnyń azamattyq ónegesi osy ıdeıany júrekterge jetkizý jolyndaǵy tańdap alynǵan – sımvoldyq belgi.

Kip-kishkentaı Brıtanııa aralyn,

tarsyndyń sen, jer sharyna qaradyń.

Arystandaı aǵylshyndyq júrekpen

asyndyń sen grek qarý-jaraǵyn.

Sóz joq, Jumeken azattyq taqyrybyn túrlendirý úshin jan-jaqty izdenip, Baıronnyń ómiri men shyǵar­mashylyǵyn qazymyrlanyp zerttegen. Ásire­se, aqynnyń «Chaıld Garoldtyń qajylyǵy» poe­ma­sy­nyń Jumekenge qatty áser etkeni anyq baı­qalady. Fran­sýz jazýshysy Andre Morýanyń, orys ádebıet­taný­shysy Anatolıı Vınogradovtyń aqyn jaıyn­da jaz­­ǵan tanymdyq kitaptaryn Jumeken paraq­taǵan bo­lýǵa tıis, sebebi Baıron týraly óte kóp biletini óleń­derinen boıaýy qanyq, aıshyǵy anyq bolyp kórinip tur.

Tolqyn bolyp quladyń sen bir kerim,

Shalshyq boldy teńizim dep júrgeniń.

Alys jaǵa kórinbek ed, kórinbek..

Bitti aqyry dańqty bir ólim bop, – dep Jumeken­niń aqyndyq júreginen óleń bolyp tógilgen oı­dyń tasqyny, aıtylǵan pikirimizdiń shyndyq eke­nin rastaı túskendeı.

Lordtardyń palatasynda jumysshylardy qor­ǵap, ádilet­tilikti jaqtap sóılegen jalyndy sózderi Baıron­­nyń atyn bir-aq kúnde aspanǵa shyǵarǵan-tyn. Bılik basyndaǵy atqaminerlerdiń záresin ushyryp, eldi dúr­liktirgen oqıǵadan soń 23 jasar Baıronnyń ataǵy aspandap ketti. Arystan aqynnyń jańa ǵana ja­ryq kórip, áli sııasy da keýip úlgermegen «Chaıld Garold» poemasynyń alǵashqy eki bólimin jurt talap áketti.

Aǵylshyn úkimetiniń otarlyq saıasatyn áshkere­lep sóılegen jalyndy sózderi bıliktiń óshpendiligin týǵyz­dy. Baıronnyń zamandasy, fransýz jazýshysy Sten­dal bıliktiń aqynǵa degen ashý-yzasyn «saıası ashý-yza» retinde baǵalady. (Qarańyz: Stendal. 15 tom­dyq shyǵarmalar jınaǵy. – M., Pravda, 1959. 7-tom – 297 bet).

1816 jyly aqynǵa qarsy uıymdastyrylǵan naý­qan Baırondy birjolata Otanyn tastap ketýge májbúr etti. Qýǵynda júrip ol Italııa men Grekııa­nyń táýelsizdigi úshin kúresken qozǵalystarǵa qoldaý bildirdi. Baıron poezııaǵa azattyqtyń rýhyn alyp keldi. Aqyn qaıtys bolǵanda jazýshy Valter Skott ór ulanyn joqtap, qabyrǵasy qaıysqan halqynyń qaıǵysyn bylaı jetkizdi: «Ádiletti betke aıtqan daýystyń da, ony jamandaǵan sózderdiń de úni bir sátte óship, bizdiń boıymyzdy aıaq astynan aspannyń jaryǵy joǵalyp ketkendeı sezim bılep aldy».

«Balaýsany» oqyǵanda Jumeken Nájimedenov poe­zııasyndaǵy ottaı janǵan azattyq jalynynyń kenet­ten paıda bolýyna Baıron shyǵarmashylyǵynan ush­qyndaǵan oılardyń áser etkenin baıqaısyń. Táýel­sizdikti jyrlaýdaǵy eki el ádebıetindegi uly aqyn­­dardyń rýhanı úndestigine kóziń jete túsedi. Azat­­tyq taqyrybynyń birte-birte Jumeken shyǵar­ma­shy­lyǵynyń kúretamyryna aınala bastaǵanyn kóresiń....

Amangeldi Keńshilikuly