Egemen Qazaqstan
11359 materıal tabyldy

Pikir • 14 Qyrkúıek, 2020

Memleket – tıimsiz sharýager

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda: «Memleket – tıimsiz sharýager degen qaǵıda aksıomaǵa aınaldy», degen bolatyn.

Oqıǵa • 14 Qyrkúıek, 2020

Izdestirý jumysy jalǵasyp jatyr

«Atamnyn Amanaty» qoǵamdyq birlestigi Keńes Odaǵynyń Batyry Mánshúk Mámetova atyndaǵy izdeý tobymen birlese otyryp Batys Qazaqstan oblysy aýmaǵynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldary qaza bolǵan Tynyq muhıty flotynyń teńiz jaıaý áskeri men beıbit turǵyndardyń súıekterin izdeýge baǵyttalǵan arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizýde.

Rýhanııat • 14 Qyrkúıek, 2020

Elin súıgen er edi...

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev­tyń bıyl Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashar­shylyq qur­bandaryn eske alý kúnine oraı ar­­­naıy úndeý ja­rııalaǵany málim. Ún­deýinde Prezı­dent Q.Toqaev tá­ýel­siz­diktiń al­ǵash­­­qy jyl­da­ry­nan bastalǵan tarıhı ádildikti qalpyna keltirý jumystaryn aıaqtap, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý úshin arnaıy memlekettik komıssııa qurýdy tapsyrǵanyn aıtty.

Tarıh • 14 Qyrkúıek, 2020

Zulmat jyldar zobalańy tolyqqandy baǵa berýdi qajet etedi

HH ǵasyrdaǵy qazaqtyń kórgen quqaıy az emes. Ǵasyr basyndaǵy Ult-azattyq kóterilisi, Oktıabr tóńkerisi, qaıtalap soqqan ashtyq, saıası qýǵyn-súrgin, soǵys teńiz tolqynyndaı qýalaı kelip, qazaqty júdetip ǵana emes, jer betinen ysyryp tastaı jazdady. Saıası qýǵyn-súrgin men bas-aıaǵy on shaqty jyldyń ishinde eki ret qaıtalanǵan alapat ashtyqtan halyq qynadaı qyryldy.

Qoǵam • 14 Qyrkúıek, 2020

Múgedektikke járdemaqy tólemi – 243 mlrd teńge

Qazaqstandyqtarǵa múgedektikke baılanysty jáne asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıy boıynsha járdemaqylar túrinde 243 mlrd teńgeden astam qarajat tólendi.

Abaı • 14 Qyrkúıek, 2020

«Qutty bilik» jáne Abaı týraly

О́túken jazırasynda baǵzy ǵasyr­dan tábarak bolyp jetip, túrki órke­nıetiniń tuma bastaýynda turǵan Bil­ge qaǵan, Kúltegin, Tonykók jyry túr­ki eliniń tý kóterip tuǵyrly mem­le­ket ornatyp, ulystyń irgesin beki­tip, baýyrlastardyń basyn qosyp, yn­tymaǵyn uıystyryp, syrtqy jaýlarǵa joryq jasaǵan erligin jyr etse, Qa­­ra­­handar dáýirinde hatqa túsken «Qutadǵý bilik» dastanynda ıslam máde­nıetin ıgerip, symbat túzegen hal­qymyzdyń qoǵamdyq-oı sanasynda oryn alǵan rýhanı eleýli qubylystar memlekettik júıeniń múddesi men talaby turǵysynan saralanyp, áleýmettik-saıası, dıdaktıkalyq-moraldyq asa baı mazmunda shynshyl da syrshyl sýretkerlikpen bederlenedi. Orhon jyrlarynda joryq dúbiri, epıkalyq qaharmandyq tynys meılinshe basym bolsa, Júsip Balasaǵun dastanynda adamnyń ishki jan dúnıesi, rýhanı kemeldený joldary, etıkalyq qundylyqtar, adam men memlekettiń, patsha men halyq­tyń qarym-qatynasy, qoǵamdaǵy túrli toptardyń minez-qulqy, oı-tanymy bilgirlikpen jyrlanady.

Qoǵam • 14 Qyrkúıek, 2020

Memlekettik qyzmetke mán beretin kez keldi

Memlekettik qyzmet kórsetý salasynda 100 myńnan astam buzýshylyq anyqtalyp otyr. Bul týraly ótken aptada Memlekettik qyzmet isteri agenttiginde kórsetiletin mem­le­­kettik qyzmetter sapasynyń mańyzdy má­se­lelerine arnalǵan beınekonferensııada baıan­daldy.

Rýhanııat • 14 Qyrkúıek, 2020

Biregeı eńbek

Qazaq – Juban aqyn aıtqandaı, shynymen-aq, «myń ólip, myń tirilgen» halyq. О́lgen emeı nemene, «basy bardy eńkeıtken, tizesi bardy búgiltken» arǵyqazaq zamanyndaǵy uly babalardyń búginge deıin jer-jahannyń aıtýly ǵulamalaryn tań-tamasha qaldyrýmen kele jatqan mol murasynan kóz jazyp qala jazdadyq.

Qoǵam • 14 Qyrkúıek, 2020

Jaqsy áıel – ómirdegi yrysyń

Qazir qosylǵan jastar arasynda kóp uzamaı-aq: «bir-birimizdi kezinde tereń uqpappyz, bilip-túsinbeppiz» jáne de basqa s­e­bep­terdi alǵa tartyp, ushy­­­ras­­­qan qıyndyqtardy jeleý etip ajyrasý úrdisi keń qanat jaıyp keledi. Tipti, oǵan ola­r esh qı­nalmaıtyn, sóket kórmeıtin, ar­l­an­baıtyn, na­­mys­­­tan­baıtyn dá­re­jege jetken sııaqty. Son­dyqtan bolar qoǵa­­my­myz­da balasy bar jalǵyz bas­ty áıelder, áıelsiz júrgen jas­tar jyldan-jyl­ǵa kóbeıip bara­dy. Ol qazirgi demografııa­ny qaterli kórsetkishterge jetkizip otyr.

Pikir • 11 Qyrkúıek, 2020

Qoldaýǵa úmit artady

Memleket basshysy Q.Toqaev ha­lyqqa Joldaýynda elimizdiń al­daǵy damýynyń naqty ba­ǵyt­taryn kórsetip berdi. Eń bastysy, bul qujat naqtylyq pen dál­dikke ıe, elimizdegi barlyq má­sele aýqymdy túrde qam­tylǵan.