Egemen Qazaqstan
14213 materıal tabyldy

Elbasy • 30 Qarasha, 2021

Tuńǵysh Prezıdent hám Táýelsizdik

Zamanymyzdyń iri reformator­la­rynyń biri Lı Kýan Iý elimiz Táýelsizdigin almaı turyp-aq, «Prezıdent Nazarbaev – ke­ńestik saıasattaǵy jaryq juldyz, túrli respýblıkalar arasyndaǵy iri tulǵa. Qazaq­stannyń 50 jastaǵy lıderi – belgili deńgeıde qatal, tájirıbeli, jedel sheshim qabyl­daı alatyn adam.

Elbasy • 30 Qarasha, 2021

Eldiktiń irgesin bekitken Elbasy

Talaı dúrbeleńdi bastan keship, azattyqty ańsaǵan ata-babalarymyz júrip ótken kóne súrleý bú­ginde Táýelsizdiktiń dańǵyl jolyna aınaldy. Elimizdiń ege­men­­digi búkil álemdegi qazaq­tar­dyń birligin bekemdegen berik irge­tasy, jańa negizi bolǵany daýsyz.

Suhbat • 30 Qarasha, 2021

CNPC korporasııasy Qazaqstanda: 24 jyldyq birlesken jumys

Táýelsizdiktiń 30 jyl­dy­ǵynan keıin eki apta ótken soń, 2022 jyldyń 3 qań­ta­rynda Qazaqstan taǵy bir mańyzdy mereıtoıdy – Qytaımen aradaǵy dıp­lomatııalyq qarym-qatynastyń 30 jyldyǵyn atap ótedi. Kórshiles derjava alǵashqylardyń biri bolyp azattyǵymyzdy moıyndady, mine, sodan beri ekijaqty dostyq qarym-qatynas jyl ótken saıyn nyǵaıyp keledi. Al Qytaı ulttyq munaı-gaz korporasııasy (China National Petroleum Corporation – CNPC) Qazaqstannyń eń iri strategııalyq seriktesteriniń birine aınalyp, kelesi jyly bizdiń eldegi qyzmetiniń 25 jyldyǵyn atap ótpek. Osyǵan oraı, búgin Qazaqstandaǵy CNPC keńsesiniń basshysy Lı Iýnhýn kópjyldyq jemisti ári ózara tıimdi yntymaqtastyqtyń qorytyndysy týraly aıtyp beredi.

Elbasy • 30 Qarasha, 2021

Tuńǵysh Prezıdent kúni – jalpyhalyqtyq mereke

Turaqtylyq pen tutastyqty mem­lekettiń myzǵymas mejesi etip belgilep, ornyqty damyp, álem­niń ozyq elderimen ıyq teńes­tirgen elimizdiń táýelsiz memleket atanǵanyna ordaly otyz jyl toldy. Osyndaı qysqa merzimge qaramastan egemendiktiń eleń-alańynyń ótpeli kezeńindegi áleý­mettik-ekonomıkalyq qıyn­shy­lyqtardy eńsere bilgen Qazaq eli dúnıe júzindegi keregesi keń, te­rezesi teń mártebeli memleketter qataryna qosyldy. Memlekettik shekaramyz shegendelip, eldiń tutastyǵy, jerdiń bútindigi, mem­lekettiń táýelsizdigi búkil álem qaýymdastyǵy tarapynan tolyq moıyndaldy. Osylaısha, ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıy arman-ańsaryna aınalǵan uly muraty HH ǵasyrdyń sońynda júzege asty.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 30 Qarasha, 2021

Atam aıtqan jaryq juldyz

Men jumystan kúndegiden kesh keldim. Ádettegideı «Áı, bul qaısyń?.. Dýman, Aıkon, Dáý» dep eki-úsh nemeresiniń atyn erkelete shubyrtyp aıtyp otyratyn atam búgin jym-jyrt, úndemeıdi. Men úıge kirdim de, aqyryn basyp tór úıge qaraı barsam, atam: «Táýbe – táýbe! Allaǵa myń da bir shúkir, qazaqtyń jaryq juldyzy týdy!» dep kúbir-sybyr bolyp ózimen-ózi sóılesip, kóziniń jasyn súrtip, «sen be ediń?» degendeı úńireıgen kózimen maǵan bir qarady. Men janyna taıap baryp jaqyn turǵan oryndyqqa jaıǵastym.

Elbasy • 30 Qarasha, 2021

Elbasy júzege asyrǵan bastama

XX ǵasyrdaǵy 80-jyldary­nyń sońy men 90-jyldar­dyń basyndaǵy syndarly oqıǵa­lar sol kezeńdegi halyqaralyq qa­rym-qatynastardyń bıpolıar­lyq júıesin quldyratty. Sóıtip, álemniń saıası kartasynda jańa táýelsiz memleketter paıda boldy. Ǵalamdyq geosaıasatta tek­tonıkalyq ózgeristermen qatar, Eýrazııa men Shyǵys Eýropa keńis­tiginde burynnan qordalanyp qalǵan jáne jańadan paıda bolǵan azamattyq jáne memleketara­lyq qaqtyǵystar shıelenise tústi. Sonymen birge uıymdasqan qylmys, separatızm, dinı ekstremızm, terrorızm, esirtkiniń zańsyz aınalymy sekildi jańa syn-tegeýrinder men qaýip-qaterler shyǵa bastady. Bul postkeńestik elderge ǵana emes, shartarapta ornyqqan áleýmettik-saıası jáne ekonomıkalyq turaqtylyqqa nuqsan keltirýi múmkin edi.

Egemen Qazaqstan • 29 Qarasha, 2021

«Egemenge» jazylyńyz – syılyq utyp alyńyz!

El tarıhyn ejelden tasqa basyp, ult uranshysyna aınalyp kele jatqan gazet-jýrnaldardyń, sonyń ishinde júz jyldan astam jasampaz tarıhy bar, otandyq aqparat keńistigindegi orny aıryqsha basylym «Egemen Qazaqstan»  men «Kazahstanskaıa pravda» gazetteriniń jóni turaqty oqyrmandary úshin tipten bólek. Osyny eskere otyryp, gazet redaksııasy 2022 jylǵa arnalǵan baspasózge jazylý naýqanynda óz oqyrmandary men janashyrlary úshin tartý-taralǵysyn ázirlep otyrǵanyn habarlaımyz.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 28 Qarasha, 2021

Táýelsiz el bolý – uly arman

Ár ult úshin táýelsiz el bolý – uly arman. Dúnıe júzinde alty myńǵa jýyq ult pen ulys bar eken. Solardyń ishin­de eki júzdeı ult qana táýelsiz mem­le­ket bolyp otyr. Táýelsizdik bizdiń de asyl armanymyz edi. Osy táýel­sizdik j­o­l­ynda myńdaǵan ata-babamyz sheıit boldy. Mine, sol ańsaǵan ege­men­dikke qolymyz jetti. Táýel­siz­dik­ti qabyldaǵan Qazaqstan Joǵarǵy Keńesi XII shaqyrylymynyń depýtaty boldym. 1991 jyldyń 16 jeltoqsany, saǵat 18:00-de táýelsizdik jarııalanǵan sátke kýámin.

Qazaqstan • 27 Qarasha, 2021

Kýrchatovta AES salynýy múmkin

Shyǵys Qazaqstandaǵy Kýrchatov qalasy is júzinde Qazaqstandaǵy atom ǵylymyn damytý ortalyǵy. Bul qala óziniń áleýetiniń arqasynda zamanaýı tehnologııalyq jobalardy engizý úshin mańyzdy alań bola almaq.

Pikir • 26 Qarasha, 2021

Urpaqqa amanat

Elbasy Nursultan Nazarbaev Nur Otan partııasy Saıası keńesiniń keńeıtilgen otyrysynda «Eldiktiń jeti tuǵyry» qaǵıdattar jıyntyǵyn usyndy. Elbasynyń jas urpaqqa joldaǵan úndeýi jastarǵa tyń qarqyn beretin mańyzdy qu­jat ekeni sózsiz. Úndeýde elimiz jetis­tikke jetý jolynda jastar qandaı qun­dylyqtarǵa basymdyq berý kerektigi  jóninde aıtyldy.