Egemen Qazaqstan
17533 materıal tabyldy

Tarıh • Keshe

Mońǵoldy moıyndatqan Turar

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Turar Rysqulov týraly – Muhtar Áýezovtiń «Qarash-Qarash oqıǵasy» hıkaıaty, Sherhan Murtazanyń «Qyzyl jebe» roman-epopeıasy, belgili tarıhshylar Ordaly Qońyratbaevtyń «Álıhan men Turar», Manash Qozybaevtyń «Ǵasyr taýqymetin arqalaǵan arystar» atty zertteýi, Zardyhan Qınaıatulynyń «Jylaǵan jyldar shejiresi» monografııasy, Qaıdar Aldajumanovtyń «Turar Rysqulov: ómiri men qyzmeti» jáne Gúlnár Qozǵanbaevanyń «Mońǵolııadaǵy qazaq dıasporasynyń tarıhy: ótkeni men búgini» syndy jazylǵan qyrýar eńbekti atap ótýge bolady. Alaıda osy tulǵanyń ómir jo­lyndaǵy asa bir kúrdeli kezeń – Komıntern ókili retinde Mońǵolııaǵa barýy.

Qoǵam • Keshe

Aq tósti tuqan – Almaty zoobaǵynyń jańa turǵyny

Almaty zoobaǵyna áke­­­lingen aq tósti tu­qan­dardyń (týkan) vıdeosy zoobaqtyń áleý­mettik je­lidegi paraq­shasynda jarııalandy.

Qoǵam • Keshe

Qomaqty qarjy anyqtaldy

Atyraý oblysy boıynsha Memlekettik kirister departa­mentiniń «Áýejaı Atyraý» keden beketi men Atyraý oblysy boıynsha tergep-tekserý departamentiniń qyzmetkerleri jaqynda 28 mıllıon teńgeden astam aqshany Grýzııaǵa zańsyz alyp ótpek bolǵan kúdiktini qolǵa túsirdi.

Ǵylym • Keshe

Injenerlik akademııanyń ıgi bastamasy

Jaqynda Almaty qalasynda Parlament Senatynyń depýtaty, Ulttyq ınjenerlik akademııasynyń prezıdenti Baqytjan Jumaǵulovtyń tóraǵalyǵymen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ınjenerlik akademııasynyń jıyny ótti.

Ǵylym • Keshe

Zertteý jumystaryn AQSh-ta jalǵastyrady

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Dárilik ósimdikterdi ǵylymı-zertteý ortalyǵy AQSh-taǵy Mıssısıpı ýnıversıteti ǵalymdarymen birlesip jumys isteýge kiristi.

Pikir • Keshe

Kóp birikse – kúsh

Qazir álemde jahandyq joıqyn jańǵyrýlar bolyp jatqany jasy­ryn emes. Shyntýaıtynda, úshinshi dúnıejúzilik soǵystyń salqy­ny da, yzǵary da seziledi. Ýkraına aspanyn ydyraý men ymyra­syzdyq­tyń qara bulty torlap tur. Júz myńdaǵan bosqyndar úmitsizdikten Reseıdi tastaı qashyp, shartarapqa shashyrap, údere kóshýde.

Pikir • Keshe

El erteńi – bilikti maman

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń saltanatty ulyqtaý rásiminde sóılegen sózin Astana tórindegi Táýelsizdik saraıynda otyryp tyńdadym. Tarıhı sátten túıgenderim kóp. Sonyń ishinde, el Prezıdentiniń kadrlyq saıasat tóńireginde aıtqandary kóńilge qondy.

Pikir • Keshe

Bolashaqqa nyq qadam

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevty ulyqtaý rásimine qatysý baqyty buıyrdy. Is-sharada elimizdi damytýdyń basym baǵyttary aıtyldy. Prezıdent eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq hal-ahýalyn jaqsartýǵa baılanysty bastamalarymen bólisti.

Pikir • Keshe

Halyq aldyndaǵy jaýapkershilik

Prezıdent aýyldy damytýdyń naqty josparyn ázirleýdi Úkimetke tapsyrdy. Elimizden zańsyz shyǵarylǵan kapıtaldy qaıtarý máselesin shegelep berip, shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa qatysty naqty usynystaryn da jetkizdi. Bul máselelerdi Qasym-Jomart Toqaev ulyqtaý rásiminde de aıtty. Memleket basshysynyń ustanymy – halyq, tarıh, ar-ojdan aldyndaǵy jaýapkershilik ekenin eskersek, el aldynda kóterilgen bul suraqtardyń árqaısysynyń óz máni, júgi men jaýapkershiligi bar.

Pikir • Keshe

Aýyl qarjy ınstıtýtynsyz damı almaıdy

Biz búginge deıin bir shyndyqty halyqtan jasyryp keldik. 1930-jyldary halyq májbúrli túrde ujymdastyrylsa, 1990-jyldardyń ekinshi jartysynda májbúrli túrde jekeshelendirýdiń obektisine aınaldy. Aýyl, qazaq o bastan bir-birine arqa súıep, ujymdasyp ómir súrýge beıimdelgen.