Egemen Qazaqstan
17533 materıal tabyldy

Pikir • Búgin, 07:45

Áleýmet zárýligine mán bergen jón

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 26 qarashada ótken ulyqtaý rásiminde aıtqan sózderi, kótergen máseleleri – jurtshylyqtyń jiti nazarynda júrgen mańyzdy suraqtar ekeni daýsyz. Saltanatty rásimde áýeli ózin qoldaǵan barsha qazaqstandyqtarǵa rızashylyǵyn bildirgen Prezıdent aldaǵy ýaqytta iske asyrylatyn basym baǵyttardy jiktep kórsetti. Ásirese Qasym-Jomart Kemelulynyń aýyldy órkendetýge qatysty pikirleri asa mańyzdy dep bilemin.

Pikir • Búgin, 07:43

Umytylmas tarıhı sát

Elorda tórinde Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevty ulyqtaý saltanatty rásimi ótti. Aıtýly is-sharada Memleket basshysy ant berip, prezıdenttik qyzmetine resmı kiristi. Biz de ulyqtaý rásimine qatysý qurmetine ıe bolyp, qasıetti Syr elinen Astanada ótken alqaly jıynǵa zor yqylaspen keldik.

Pikir • Búgin, 07:42

Batyl kózqaras, baıypty jol

Qaıta saılanǵan Memleket basshysy minberden málimdeme jasap, birqatar mindetti atap kórsetkenine barlyǵymyz kýá boldyq. Onyń biri – shetelge zańsyz ketken qarajatty elge qaıtarý máselesi. Bul halyq kútken, el nazarynda turǵan ózekti másele bolǵandyqtan, bul istiń júzege asý prosesteri de ashyq túrde júrgizilýi kerek.

Pikir • Búgin, 07:41

El senimin arttyrǵan

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ulyqtaý rásiminde sóılegen sózi eldiń aldaǵy saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik baǵdaryn aıqyndap berdi. Qazir elimiz qıyn-qystaý kezeńde tur deı kele Memleket basshysy qazaq­stan­dyqtardy ádiletti memleket, ádilet­ti ekonomıka, ádiletti qoǵam qurýǵa shaqyrdy. Ári saılaýaldy tu­ǵyrnamada erekshe toqtalǵan máse­lelerine jeke-jeke toqtalyp ótti.

Pikir • Búgin, 07:40

Qapysyz halyq qalaýy

Kúni keshe saılaý qorytyndysy shyǵyp, dana halqymyz óziniń konstıtýsııalyq quqyǵyn paıdalana otyryp, durys tańdaý jasaǵanyna qýanyp jatyrmyz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ózine degen halyqtyń senimi – eń qundy nárse ekenin aıtyp, alǵysyn bildirdi. Al esh daraqysyz, qarapaıym ótken ulyqtaý rásiminde Prezıdent saılaýaldy baǵdarlamasynda bergen ýádelerin oryndaý úshin birden jumysqa kirisý kerek ekenin aıtty.

Bıznes • Búgin, 07:39

Shaǵyn bıznestiń sharapaty

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ulyqtaý rásiminde qazir toı toılaıtyn ýaqyt emes, birden iske kóshý kerek ekenin aıtty. Birqatar bas­tamany da jurt nazaryna usyndy.

Qoǵam • Búgin, 07:38

Qoqys máselesi qalaı sheshiledi?

Bıyl elimizde zańsyz 5 723 qoqys orny anyq­tal­dy. Kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 21,9 paıyzǵa azaıǵan. Ári qaldyq úıindileriniń 3 500-den astamy joıylypty. Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń dereginshe, respýblıka boıynsha ruqsat etilgen 3 myńǵa jýyq qoqys polıgony bar. Dese de, onyń 21 paıyzy ǵana ekologııalyq jáne sanıtarlyq normalarǵa saı. Demek elimizde qoqys máselesi áli de ózekti kúıinde qalyp otyr.

Qazaqstan • Keshe

Aýyl sharýashylyǵy – memleketti damytatyn sala

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jýyrda ótken ulyqtaý rásiminde «aýyldaǵy jaǵdaıdy jaqsarta almasaq – bárimizge syn» degen syndarly sóz aıtty. Bul kóptiń kókeıinde júrgen oı edi. Sondyqtan jurtshylyq ta jyly qabyldady. Prezıdent sol kúni aýyldy damytý máselesi týraly Jarlyqqa qol qoıdy jáne osy qujat arqyly Úkimetke aýyldy damytýdyń 5 jylǵa arnalǵan naqty josparyn ázirleýdi tapsyrdy. Shyny kerek, bul bastamadan kúterimiz kóp jáne oǵan bárimiz atsalysýǵa tıispiz. Bul rette aýyl sharýashylyǵy mamany retinde osy salany damytýǵa qatysty oqyrmanmen oı bólisýdi jón kórdim.

Qoǵam • Keshe

Urpaq tárbıesi – ult bolashaǵy

Búginde qazaqqa jahandaný jat emes. Alaıda jahandaný álem aldynda jutylyp ketý degen sóz emes. Qazaqstanda 19 mln halyq bar bolsa, sonyń 12 mln-y – qazaq ulty. Tipti 19 mln halqy bar álemde qanshama qala bar!

Qazaqstan • Keshe

Akademık Álııa Beısenova: Ádildik – eldiń temirqazyǵy

Qalanyń taý jaq shetindegi eńseli úı. Bul – akademık Serik Qırabaevtyń qara shańyraǵy. Buryn bizdi qaqpa aldynda «Aý, sender kelip qaldyńdar ma?» dep, danalyǵy men qarapaıymdyǵy úılesken Serik Smaıylulynyń ózi qarsy alatyn. Ol kisi ótken jyly qońyr kúzde 95 qaraǵan shaǵynda baqıǵa ozdy. Áziz súıegi – Arqa tórindegi Ulttyq panteonda, endi arýaǵymen ádebıettaný men joǵary bilimniń jańa býynyn jelep-jebeıdi dep senemiz...