Egemen Qazaqstan
13101 materıal tabyldy

Tarıh • Keshe

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tóbeden jaı túskendeı bolyp bastalǵan 1941 jylǵy soǵys elimizdiń qıyr soltústigindegi Maıbalyq aýylynyń da beıbit ómiriniń tas-talqanyn shyǵarǵan. Júz shaqty shańyraǵy bar shaǵyn aýyl tórt jyl ishinde maıdanǵa 150-den artyq jigit jiberipti. Olardyń jetpisten astamy qazaǵa ushyraǵan, al elge tiri oralǵandardyń shıregi – múgedekter. Eki-úsh ulynan aıyrylǵan, jalǵyzyn joǵaltqan ata-analar, jetim qalǵan balalar – sol kezdegi aýyldyń úırenshikti jaǵdaıy edi. Al qan maıdanda ot keshken jaýyngerlerdiń qıly taǵdyry kimge bolsyn oı salyp, taǵylym alǵyzary anyq.

Rýhanııat • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qanshama bozdaqty qyr­shynynan qıyp, qanshama taǵdyrdy tálkek etti deseńizshi. Sol aýmaly-tókpeli kezeńniń aýyr azabyn qara nardaı kóterip, azamattyq aryna kir shaldyrmaı ótken asyl aǵalardyń biri – Aıtjan Ahmadıuly.

Tarıh • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Soǵysty ádette «er adamnyń isi» dep jatady. Biraq Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta maıdanǵa tartylǵan áıel sany boıynsha KSRO aldyńǵy orynda turdy. Derekterde 800 myń keńestik qyz-kelinshek Uly Otan soǵysyna qatys­qany jazylǵan. Olardyń arasynda qarakóz qazaq qyzdary da az emes edi.

Rýhanııat • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Tarıhtaǵy Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qarsy barlaýshy-maıdangerler mańyzdy ról atqardy. Maıdanǵa olardyń 400-den astamy qatysty. 1941-1945 jyldar aralyǵynda qazaqstandyq chekıster 43 nemis tyńshysyn ustady, barlaý organdarynyń 620 qyzmetkeri jáne 1 103 agenti týraly tolyq aqparat alynyp, onyń 273-i qamaýǵa alyndy. Taǵy bir jeńis – jaýdyń barlaý mektepterine 57 chekıst endirildi.

Rýhanııat • Keshe

Qazaqstan halqy Assambleıasy Jeńis kúnimen quttyqtady

Qurmetti otandastar! Sizderdi qasıetti jáne óshpeıtin erlik merekesi – Jeńis kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyz!

Tanym • Keshe

Eskerýsiz ketken esil er

Alystan kelgen hat Uly Jeńistiń 22 jyldyǵyn toılaýǵa qyzý daıyndalyp jatqanbyz. Osy merekege «Lenınshil jas» («Jas Alash») gazeti búkil nómirdi arnamaq. 

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Soǵys oty kóptegen adamnyń ómirin qıdy. Maıdangerlerimiz Otan aldyndaǵy boryshyn ótep, búgingi azat kúnniń aq tańyn atyrý jolynda qany men terin tókti. Qan keship, qııankeski shaı­qas­ta jaýyn jeńip, artynda qalǵan urpaǵyna Jeńis týyn alyp bergen ákelerimizdiń óshpes beınesi máńgilik el jadynda qalady.

Tarıh • Keshe

Rjev shaıqasynyń qaharmany

Búgingi kúni egemen eli­mizdiń tarıhyna «Ekinshi dú­nıejúzilik soǵys» degen ataýmen engizilgen keshegi Keńes zamanyndaǵy Uly Otan so­ǵysynyń ashy shyndyǵy áli tolyq ashylmaǵandyǵy málim.

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Toqseıit áýletiniń ómiri men taǵdyry halqymyzdyń taǵdyrymen baılanysty. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta shaıqalmaǵan shańyraq qaldy ma? Solardyń biri – meniń atam Qazezdiń shańyraǵy. Úsh balasynyń úsheýin de maıdanǵa attandyryp, ustaranyń júzinde otyrǵandaı kúı keshkenin anam Marqaba aıtyp otyratyn. Qaırolla, Baızolla, Mahmet Qazezuldary – úsh aǵaıyndynyń úsheýi de soǵys ardagerleri.

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Esse Áýeli aty-jóni tańǵaldyrǵan. Qys kezinde Máskeý «Momysh­uly» degen atty estipti: Voloko­lam shossesi, 1941 jyl.