Sport • 03 Mamyr, 2019

Máýlen Mamyrov: Bozkilemde «áttegen-aılar» da az bolǵan joq...

1111 ret kórsetildi

El sporty tarıhynda Máýlen Mamyrovtyń alar orny erekshe. Aıtýly azamattyń esimi Qazaqstannyń erkin kúres ónerin bıik belesterge kótergen balýan retinde sporttyq shejirege altyn áriptermen jazyldy. Sekseninshi jyldardyń ekinshi jartysynda jasóspirimder men jastar býyny arasynda asa iri halyqaralyq dodalarda daralanǵan qandasymyz keıinnen eresekter dýynda da orasan zor tabystarǵa qol jetkizdi. Atap aıtsaq, ol – KSRO kýbogynyń ıegeri, KSRO halyqtary spartakıadasynyń kúmis júldegeri, KSRO jáne TMD birinshiliginiń qola júldegeri, Azııa chempıony, Shyǵys Azııa jáne Ortalyq Azııa oıyndarynyń eki dúrkin jeńimpazy, Azııa kýbogynyń tórt dúrkin ıegeri, Azııa oıyndarynyń jeńimpazy, Olımpııa oıyndary men álem chempıonatynyń qola júldegeri. Jasyratyny joq, osy sport túrin serik etken birde-bir jerle­si­miz dál osyndaı orasan zor tabysymen maqtana almaıdy. Bul rette Mamyrovtyń tuǵyry ózge balýandardan áldeqaıda joǵary ekenin barsha jurt moıyndaıdy.

– Máýlen Satymbaıuly, ótken­­­ge zer salsaq, KSRO dáýi­rin­­de Qazaqstannyń namy­syn qor­ǵaǵan erkin kúres sheber­­leriniń jeteýi ǵana Odaq chempıony degen mártebeli ataqqa qol jetkizgen eken. Taǵy 20-dan asa jerlesimiz aıtýly jarysta júldegerler sanatyna qosyl­dy. Solardyń arasynda qan­dastarym sanaýly ǵana. 1945-1991 jyldar aralyǵynda aıtýly jarystyń jalaýy 47 márte jel­biregenin eskersek, bul kór­set­kish kóńilimizdi marqaıt­paı­ty­ny anyq. Bizdiń nesibemiz nege kem boldy?

– Keńes Odaǵy tu­­synda qan­das­­tarymyzdyń túr­­li keder­gi­lerge kezikkenin kóziqa­­raqty jankúıerler umy­ta qoı­ǵan joq. О́z basynda bı­li­­­­gi joq eldiń berekesi de bol­maı­­­­ty­ny belgili ǵoı. KSRO dáýi­­rin­de shynaıy sporttyq sa­­ıys­ta myqtylyǵyńdy san már­te dálel­deseń de, túbi bar­lyq má­sele Máskeý arqyly sheshi­le­tin. Áıtpegende odan da bıik beles­­terdi baǵyndyrýǵa aǵa­lary­myzdyń kúsh-qýaty da, qa­rym-qabileti de tolyqtaı je­te­tin edi. Máselen, Amankeldi Ǵab­sattarov, Ábilseıit Aıqanov, Amanjol Buǵybaevtyń qaı-qaı­sy­­­syn alsańyzdar da, óz dáýi­ri­niń dara tulǵalary ekeni esh kú­mán tý­ǵyzbaıdy. Olar qarsy kel­gen­der­di alyp ta urdy, shalyp ta jyqty. Úsheýiniń de KSRO chempıony degen dardaı ataqtary bar. Biraq sol sańlaqtarǵa Olımpııa oıyndary, álem jáne Eýropa chempıonattary sekildi baıraqty básekelerde baq synaý baqyty buıyrmady. Olardan bólek, Keńes Odaǵy birinshiliginde júl­de­­gerler qatarynan kóringen Seıit­jan Ábdikárimov, Ramazan Nur­manov, Málik Nádirbekov, Saılaý Muqashev jáne taǵy basqa dúldúlderdi qandaı alamanǵa qossaq ta, jerge qaratpaıtyn edi. Desek te sporttaǵy solaqaı saıasat olardyń da baǵyn baılady.

– Balýandyq ónerde ataǵy al­ysqa jaıylǵan aǵa býyn ókil­deri: «Kezinde álemdik doda­lar­da júlde alǵannan góri Odaq kóle­mindegi jarystarda top jarý áldeqaıda qıyn bolatyn» degen pikirdi jıi aıtady. Osy­ǵan kelisesiz be?

– Jarys ataýlynyń ońaıy joq qoı. Tipten, qatardaǵy qara­paı­ym týrnırde ózdiginen eshkim seniń yǵyńa jyǵyla salmaıdy. О́ıtkeni ár adamnyń ózi­niń jeke múddesi men kózdegen ma­q­­saty bar. Sol jospardy júzege asyrý úshin olar aı­qas alańynda janyn salyp arpa­­lysady. Jarys deńgeıi joǵa­ry­laǵan saıyn qarsylastar da qarymdy keledi. Iá, Odaq tu­syn­­da eshkimge ońaı bolmaǵany anyq. 15 respýblıkanyń ókilderi bas qosqan dúbirli dodada oza shabý óte qıyn boldy. Oǵan KSRO aýmaǵynda turyp jatqan kópte­gen ult pen ulystardy qosy­ńyz. Olardyń da óz batyrlary men baǵlandary, beldi balýandary bar. Rasynda da, osyndaı dúrmekte daralaný sol kezderi er­lik­pen para-par is edi.

– Siz sol dúrmektiń bel orta­­synda júr­dińiz ǵoı...

– Bizdiki ber jaǵy ǵoı (kúl­di). De­sek te biraz alamanǵa qatys­qa­nymyz ras. 1987 jyly Alma­tydaǵy Qajymuqan atyn­da­ǵy sport mektep-ınternatynda oqyp júrgen kezimde Daǵystanda ótken «Dostyq» halyqaralyq týr­nır­inde 10 kezdesý ótkizip, bar­­lyǵynda aıqyn jeńiske qol jet­­­­kizdim. Bul – meniń úlken arena­­­daǵy aqjoltaı tabysym edi. Sodan keıin-aq jolym ashyldy. Ha­­lyqaralyq dodalarǵa qa­ty­­syp, ózimdi moıyndata bas­ta­­dym. 1987-1989 jyldar araly­ǵyn­da jasóspirimder men jas­tar býyny arasyndaǵy jarys­tar­da KSRO chempıony jáne júldegeri, KSRO-nyń mektep-ınter­­nattary birinshiliginiń je­ńim­­pazy, Búkilodaqtyq jastar oıyn­­darynyń kúmis júldegeri atan­­­dym. Jastardyń álem bi­rin­­­­shiligi men álem kýbogynda úshin­shi oryndy ıelendim. 1990 jyl­dan bastap eresekter dýy­na qo­syldym. KSRO kýbogyn jeńip aldym, KSRO halyqtary Sparta­kıa­dasynda kúmis jáne KSRO men TMD chempıonattarynda qola medaldy oljaladym.

– Sonda Barselona Olım­pıa­dasyna barýǵa esh múmkin­di­­gińiz bolmady ma?

– Joǵarydaǵy jeńisterden keıin KSRO-nyń bas komandasy­na qabyldandym. Ol kezde 52 kı­lo salmaq dárejesiniń tiz­ginin Seýl Olımpıadasy men álem chempıo­nattarynyń eki dúrkin júl­de­geri, Eýropa chem­pıony Vla­dımır Togýzov myq­tap ustap tur­ǵan. 1991 jyly Zaporojedegi KSRO halyqtary Sparta­kıadasy men 1992 jyly Máskeý­degi TMD chempıonatynda meni altynnan aıyrǵan dál sol bal­ýan edi. Sol sebepti de tańdaý Togýzovqa tústi.

– Sol jarqyn jeńisterden keıin biraz ýaqyt kópshiliktiń kózi­­nen tasa qaldyńyz. Sol kez­de­ri baǵyńyz janbady ma, álde ba­byńyz kelispedi me?

– KSRO-nyń irgesi sógilgennen keıin burynnan qalyptasqan júıe buzyldy. Elishilik jarys­tar men oqý-jattyǵý jıyndary sı­rek ótetin boldy. Sheteldegi bá­se­kelerge qatysýǵa qarajat tap­shy. Kóptegen sportshylar son­­daı qıyn­dyqtarǵa shydamaı, ózge ká­sipke ketip jatty. Men bozkilem­nen alystaǵan joqpyn. Kóp eńbek­tendim, kóp izdendim. Alaıda biraz­ǵa deıin jolym ońǵarylmaı-aq qoıdy. Sondaı qıyn shaqta keı­­bir bapkerlerdiń menen te­ris aınalǵany janyma batty. «Mamy­rov osymen toqtady. Endi onyń ońdy nátıje kórsetýi eki­ta­laı» degen qańqý sózderdi de san márte qulaǵym shaldy. Biraq men moıymadym. Jatpaı-turmaı daıarlanyp, muratyma jetý jolynda jankeshtilik tanyttym. Aqyry eren eńbegim aqtaldy. 1994 jyly Japonııanyń Hıro­sı­ma qalasynda alaýy tutan­ǵan Azııa oıyndarynda bas júldeni ol­ja­ladym. Bul jeńis maǵan erek­­she rýh berdi. Ká­dim­gi­deı eńse tiktedim. Eń bastysy, úsh jylǵa sozylǵan sátsiz­diktiń shyr­ma­ýy­ǵy­nan shyq­qa­ny­ma qýandym.

– Hırosımadaǵy ónerińiz kú­ni búgin­­gideı kóz aldymyzda. Bir ókinishtisi, sodan beri taba­ny kú­rekteı 25 jyl ótse de, Qa­zaq­­stannyń birde-bir erkin kú­res sheberi Kúnshyǵys elin­degi sizdiń sol jetistigińizdi qaı­ta­laı almaı júr...

– Iá, bul ókinetindeı-aq jaǵ­daı. Sol kezden beri shırek ǵasyr ýaqyt ótse de, bizdiń balýan­dar­dyń sol belesti baǵyn­dy­ra almaı júrgeni meniń de janyma batady. Birqatar sportshylardyń Azıadanyń altynyn alýǵa jaqsy múm­kindigi bolǵanyna dúıim jurt kýá. Máselen, 2014 jyly Inchhon­da­­ǵy doda­da Rasýl Qalıev, Esbolat Nur­jumbaev jáne Dáýlet Shaban­­baı syndy qazaq jigitteri fı­nal­ǵa shyq­ty. Barsha jankúıer sol qandas­tarymyzdyń keminde bi­reýi bas júldeni oljalaıtyn shyǵar dep úmittendi. Biraq she­shý­­shi tusta úsheýi de utyldy. Byltyr Jakartada Danııar Qaı­sa­­nov aqtyq synǵa joldama aldy. Alaıda onyń da joly bol­ma­dy. Árıne, bul jaǵdaı balýan­dardyń áli de bir qaınaýy kem ekenin ańǵartady. Al osy máse­le­­niń sheshimin tabý – ulttyq qu­rama bapkerleri men olardyń jeke jat­tyqtyrýshylarynyń quzy­ryn­daǵy sharýa.

– 1996 jyly sizdiń esimińiz erkin kúresti serik etken qan­das­­­­­­tarymyzdyń arasynan al­ǵash­­qy bolyp Olımpııa oıyn­­­da­­rynda jeńis tuǵyryna kóte­­­ril­gen balýan retinde ta­rıh­ta al­tyn áriptermen ja­zyl­­dy. Sol jarys­ty jadymyz­da taǵy bir jań­ǵyrtsaq...

– Atlanta Olımpıadasy me­niń eń bir kemeldengen kezim­men tuspa-tus keldi. Ja­lyndap tur­ǵan 25 jastamyn. Jarystyń alǵashqy aınalymynda kanadalyq Greg Výdkrofty 10:0 esebimen tas-talqanyn shyǵardym. Kelesi kez­desýde KSRO halyqtary Spar­ta­kıadasy men TMD chempıonatynda meni altynnan aıyrǵan Ýkraınanyń ókili Vladımır Togýzovtan «kegimdi» aldym – 3:1. Odan keıin tórtkúl dúnıeniń teńdessiz balýany, bolgarııalyq Valentın Iordanovtan utyp jatyp, qatelikke boı aldyrdym – 3:7. Sol qatelik meni Olımpıadanyń altyny úshin aıqasý múmkindiginen aıyrdy. Odan keıin túrkııalyq Metın Topaqtany ońaı uttym – 5:0. Al sheshýshi básekede reseılik Sheshenol Mongýshtan 3:2 ese­bi­men basym túsip, qola medaldy moınyma ildim.

– Máýlen Mamyrov pen Valentın Iordanovtyń Atlan­ta­­­daǵy aıqasy Birlesken kúres ále­mi­­niń (United World Wres­tling) altyn qorynda saq­taý­­ly. Ata­­ǵynan at úrketin bal­­­ýandy alǵa­shynda biraz sastyr­­dyńyz ǵoı...

– Negizi Iordanovty da jeńý­ge bola­tyn edi. Tóreshi belgi bergen bet­te birden shabýyldaǵan men onyń aıaǵynan ilip aldym da, jerge alyp urdym. Úsh upaıǵa tatı­tyn ádis edi, tóreshiler bir ǵana upaı berý­men shekteldi. Jerde aýna­typ aldym da, taǵy eki upaı olja­la­dym. Sálden keıin qolyn «kisen­de­dim» de, qos jaýyrynyn jerge tı­gizbek boldym. Ol typyrshyp kórdi. Bul áreketinen eshteńe shyq­paǵannan keıin bolgarııalyq bal­ýan aıla­ǵa júgindi. «Qolym synyp ketti» degendeı syńaı tany­­typ, aıǵaıǵa basty. Jeti dúr­kin álem chempıony degen ataǵy bar dańqty balýannyń jan daýysy shyq­qanda, tóreshiniń «únsiz» qalýǵa dáti shydamady-aý deımin. Kilem­degi qazy básekeni dereý toq­ta­typ, ortaǵa dárigerdi shaqyr­t­ty. Iordanovtyń qolyn ustap kórgen ol eshteńe bolma­ǵa­­nyna kóz jetkizgen soń qaıta ki­lemge shy­ǵardy. Bul rette tó­­re­­shilerden aǵattyq ketti. Ondaı jaǵdaıda aı­laǵa júgingen bal­ýan jazalaný kerek. Maǵan eki upaı berilip, qar­sy­lasym tórttaǵandaýǵa tıis edi. Biraq tóreshi eshteńe bolmaǵandaı ekeý­mizdi tik turǵyzyp, qaıta kú­res­­tirdi. Kóp uzamaı men qate­likke boı aldyryp, onyń qaqpanyna túsip qaldym. О́z kezeginde qarsy­lasym óz múmkin­di­gin qalt jiber­gen joq.

– Sol kezge deıin bolga­rııa­­­­lyq balýanmen jolyńyz qıys­­pa­ǵan ba edi?

– Másele sonda ǵoı. Atlantaǵa deıin Iordanovpen birde-bir ret bel­desken joqpyn. Ekeýmizdiń joly­myz eń bolmaǵanda bir márte qıysqanda ondaı qate­lik­ke boı aldyrmas edim. Ol kópti kór­gen kókjal ǵoı. Bolga­rııa­nyń bet­ke­­ustary álem chempıo­na­tyn­da­­ǵy árbir jeńi­sinen keıin boz ki­lem­di qushtarlana súıip: «Bul – meniń sońǵy jarysym. Endi úlken sportpen qosh aıtysamyn», – dep jer-jahanǵa jar salady. Bizder soǵan ılandyq. Endi onymen jolyqpaıtyn shyǵarmyn dep oıladym. Al ol bolsa, kelesi chem­pıo­natqa taǵy keledi de, bá­rin taqyrǵa otyrǵyzyp ketedi. Desek te Valentın Iordanovtyń, shyn máninde, uly balýan ekenin mo­ıyn­damasqa laj joq. Ol 1983-1995 jyl­dar aralyǵynda álem chempıona­tynda 10 márte jeńis tuǵy­ryna kóterildi. Sol júlde­ler­diń jeteýi altyn. Taǵy jeti ret Eýropa birinshiliginde qarsylas shaq keltirmedi. Onyń sporttyq bıografııasynyń sál ǵana sánin ketirip turǵany – Olımpıada chempıony degen ataqtyń joqtyǵy edi. Bolgarııalyq balýan 1988 jyly Seýlde utyldy, 1992 jyly Barse­lonada qola medaldy qanaǵat tut­ty. Aqyry Atlantada aıdarynan jel esip, 36 jasynda ómir boıy ańsaǵan armanyna qol jetkizdi.

– Qola medal úshin tartys­ta siz­ben beldesken Sheshenol Mon­­­gýsh ústine maı jaǵyp jyq­­ty deı­di. Sol ras pa?

– Ol ras. Reseı balýany dene­­sin maılap shyqqanyn men birden ańǵardym. Ustasa ketsek, ol sý­daǵy balyqtaı ýysym­nan shy­ǵyp kete beredi. Osy jaǵ­daı­dy tóreshilerge men de aıttym, bapkerim de aıtty. Alaıda olar jum­ǵan aýyzdaryn ashpady. Amal joq, «táýekelge» barý­ǵa týra keldi. Mongýshty bir sybap aldym da, qaıta shabýyl­da­dym. Aqyry ne kerek, osal tusyn taýyp, qarsylasymdy qapy qal­dyr­­­dym.

– Máýlen Mamyrovtyń taǵy bir erligi – álem chempıo­natynyń qola júldegeri atanýy. Sizge deıin osy sport túrin serik etken qazaq­tyń eshbir balýany bul ataq­qa qol jetkize almady emes pe?

– Jalpy qazaqstandyq balýandar jaıynda aıtar bolsaq, maǵan deıin 1976 jyly Olımpııa oıyndarynda Aleksandr Ivanov jáne 1995 jyly álem chempıonatynda Elmádı Jabyraıylov qana júlde aldy. Al qandastarymyzdyń arasynan aıtýly qos jarystyń jeńis tuǵyryna kóterilý baqyty maǵan buıyrǵan eken.

– Alaıda olardyń ekeýi de legıoner ǵoı...

– Iá, onyńyz ras. Aleksandr Ivanov – Iаkýtııanyń, al Elmádı Ja­byraıylov – Daǵystannyń tý­masy.

– Legıoner degennen shyǵyp otyr. Osydan talaı jyl buryn óz suh­batyńyzdyń birinde siz «Men ózimdi Reseı quramasynda júr­­­gendeı sezinemin» dep ashyna aıtqan edińiz. Rasynda da toq­sanynshy jyldary ulttyq ko­man­­damyzdyń sapynda óner kórset­­­kenderdiń deni ózge ult ókil­­deri edi ǵoı..

– Men boz kilemde óner kór­set­ken kezderi Qazaqstan quramasy sapynda qazaqtar sanaýly ǵana boldy. Táýelsizdik alǵannan keıin tek Murat Mámbetov, Berik Deńgel­ba­ev, Madııar Quramysov syndy bal­ýan­dar asa iri dodalarda baq synaý múmkindigine ıe boldy. Keıinnen olar sporttan qol úzip ketti. Sol ortada men jalǵyz qaldym. Keıde álem chempıonaty men Olım­pııa oıyndarynda men ózimdi Reseı quramasynyń sapynda júr­gen­deı sezingenim ras. О́ıtkeni, koman­dada kileń ózge ulttyń ókil­deri. Jalǵyz qazaq men ǵana. Ja­sy­ra­tyn nesi bar, sol tusta meni de shet­tetkisi kel­gen bapkerler ta­byldy. Olar Ázerbaıjannan Ábil Ibra­gı­mov­ty, О́zbekstannan Dilshot Man­surovty shaqyrtyp álek boldy. Biraq olardyń maǵan álderi jetpeı, ekeýi de eńseleri túsken kúıde elderine oraldy. 2001 jyly Sofııada ótken álem chempıonatynda ózbekstandyq Man­surovpen jolymyz qıysyp, ony 11:1 esebimen tize búktirdim. Keıin­­nen ol jigit eki dúrkin álem chem­pıony, úsh dúrkin Azııa oıyn­­da­rynyń jeńimpazy atandy. Al jastar arasyndaǵy álem chem­pıo­­ny Ibragımovty jattyǵý za­­lynda talaı ıledim. Negizi men legıonerlerdiń Qazaqstanǵa kel­ge­nine túbegeıli qarsymyn. Ol úrdisti toqtatý kerek. Muny men búgingi kúnmen ǵana ómir súrýge beıim bapkerlerdiń tirligi dep túsi­nemin. Olar el keleshegin oıla­­maıdy. Eger oılasa, óz óren­­­derin nege alǵa súıremeıdi? So­­­lar­dy jaqsylap tárbıelep, du­­­rys­tap baptamaı ma? Qyrýar qa­ra­jatty sheteldikterge shash­qan­nan góri, Qazaqstandaǵy talantty jastardyń ıgiligi úshin jumsaǵan jón.

– Ǵasyrlar toǵysynda Sıd­neı­­­de alaýy tutanǵan Olım­pııa oı­yn­darynda óner kórsettińiz. Sol jarys qarsańyndaǵy ná­tı­­­­je­lerge úńil­sek, jasyl qur­­lyq­­ta da jeńis tuǵyryna kóte­­ri­­letindeı jónińiz bar edi-aý de­­gen oı keledi...

– Sol kezderi de babym óte jaqsy edi. 1998 jyly Ban­gkok­ta Azııa oıyndarynyń qola júlde­g­eri jáne 1999 jyly Tashkentte Azııa chempıony atandym. Basqa da asa iri halyqaralyq jarystarda biraz tabysqa qolym jetti. Olım­pıadaǵa da kóterińki kóńil kúı­men keldim. Alǵashqy eki aına­­lymda qos qarsylasymdy aı­qyn basymdyqpen jeńdim. Alaı­­da úshinshi kezeńde Belarýs eli­niń namysyn qorǵap júr­gen ıakýt balýany German Kontoevqa qo­­symsha ýaqytta utyl­dym. Osy­laı­sha, Atlanta Olım­pıa­­da­syn­da jeńip alǵan qola meda­lim­di Sıdneıdegi dodada altynǵa almastyrsam degen asqaq armanym jelge ushty.

– 2004 jyly ótken Afıny Olımpıadasyna da daıarlanyp jatyr degendi estigen edik. Biraq baıraqty báseke jaqyn­da­­ǵan tusta úlken sporttan qol úz­genińiz jaıynda qulaǵdar boldyq...

– Afıny Olımpıadasyna qat­ys­sam degen oı boldy. Biraz ýaqyt boıy aıtýly dodaǵa erekshe qulshynyspen daıarlandym. 2002 jyly Pýsanda ótken Azııa oıyn­darynda tórtinshi oryndy qanaǵat tuttym. Basqa da baı­raq­ty jarystarǵa qatystym. Birde – utamyn, birde – uty­la­myn. Alaıda Olımpııa oıyn­dary jaqyndaǵan saıyn eski jara­qatym jıi mazalaı bastady. Sek­seninshi jyldardyń aıaǵynda bi­lek­tiń súıegin syndyryp alǵan edim. Der kezinde emdetpeı, ózi bitip ketkenshe, esh mán bermeı júre berdim. Sonyń saldarynan qolymdy jerge kóp tirep tura almaıtyndaı jaǵdaıǵa jettim. О́ıt­keni, bilegim ıkemge kel­meı­di. Ábden mazam ketkennen keıin teksertsem, durys bitpegen eken. Operasııa jasatyp edim, dárigerler ony basqa súıekke jalǵap jiberipti. Keıin taǵy bir qaratsam, aq halattylar endi bul jaraqattyń emdelmeıtinin aıtty. Sóıtip, dárigerlerdiń qateligi jáne ózimniń salǵyrttyǵymnyń kesirinen úlken sportpen qosh aıtysýǵa týra keldi.

– Qalaı bolǵanda da sizdiń el sportyna sińirgen eńbe­giń­iz­diń eren ekeni esh daý tý­ǵyz­­­baıdy. Olımpıada men álem chempıonatynda júlde al­dy­ńyz. Azııa oıyndarynda da halqyńyz­ǵa altyn medaldyń syń­­­ǵy­ryn estirttińiz. Osyndaı bıik beles­terdi baǵyndyrǵan adam­­nyń armany joq shyǵar?

– Meniń sporttyq jolymda «áttegen-aı» deıtin sátter de az bolǵan joq. Máselen, Olımpıada altynyna qolym jetpedi, álem chempıony atana almadym. Osy kúnge deıin soǵan kúıinemin. Eger deńgeıim jetpeı, babym kem bolsa, bir sári. Biraq kezinde eshkimnen kem bolǵan joqpyn. Kúsh-jigerim boıymda, namys oty keýdeni kernep turdy. Biraq ondaı baq maǵan buıyrmady. Senseńiz, Olımpıada jaıynda oılasam, esime qola medaldy keýdeme taqqan sát emes, Iordanovtan jeńilip qalǵan kez jıi oralady. «Nege bulaı boldy? Sol básekede men utýym kerek edi ǵoı?», – degen sansyz saýal sanamdy sharlaıdy. Jalpy, meniń jolymda kedergiler kóp boldy. Bir ǵana mysal: kezekti bir dúbirli dodaǵa naǵyz babymda keldim. Jalyndap turǵan shaǵym. Alaıda tóreshiler bura tartyp, meni qalaı da súrindirýdi kózdedi. Kópe-kórneý qııanat jasaǵannan soń men óz narazylyǵymdy bil­dir­dim. Ol kezde halyqaralyq fede­rasııanyń talaby boıyn­sha resmı túrde protest jazý úshin 500 AQSh dollary kóleminde qara­jat tóleý qajet bolatyn. Sol aqshanyń ózin taba al­maı, shyr-pyr bolǵanym esimde. Jıǵan-tergenimiz 400 dollarǵa ázer jetti. Bul somaǵa qana­ǵat­tanbaǵan qazylar jeńisti qarsy­lasymnyń ýysyna ustatyp ji­ber­di. Al biz jer sıpap qaldyq. Mine, osyndaı da jaǵdaı basymnan ótken...

– Áńgimeńizge rahmet.


Áńgimelesken Ǵalym SÚLEIMEN,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar