Morozov oramyndaǵy oılar

Keńes odaǵynyń barlyq pıonerine úlgi bolǵan Pavlık Morozovty 1931 jyly 13-14 jasynda óz atasy pyshaqtap óltirgen. Ormanǵa jıdek tere barǵan Pavlık pen inisi Fedor sol kúıi qaıtqan joq. Kádimgi sharýa pyshaǵymen qarýlanǵan qylmyskerler, ıaǵnı, atasy Sergeı Morozov men ákesiniń inisi Danıla Morozov eki jasóspirimdi óltiredi. Bul qylmysqa áje­si Ksenııanyń da qa­ty­sy bolǵany úshin seksendegi atasy men ájesi túrmege qamalyp, al, Danıla men «tapsyrys berýshi» Arsenıı Kýlýkanov atý jazasyna kesilgen. Seksendegi qaltyldaǵan shal nege et jaqynyn óltirdi? О́ıtkeni 13 jastaǵy pıoner bala sotta óz ákesine qarsy kýá bolǵan. Sol zamanda selsovettiń tóraǵasy bolǵan Trofım Moro­zovtyń baı-qulaq­tar­men sybaılas­tyǵyn, olardy salyqtan bosat­qa­nyn, úkimetke tıe­si­li astyqty tyǵyp qoıǵanyn, qysqasy, ákesiniń úkimetke qarsy isterin sot zalynda jaıyp salǵan. Sodan sottyń úkimimen Trofım Morozov on jylǵa sottalyp ketedi. Tobyl gýbernııasyna qarasty Gerasımovka derevnıasynda bolǵan sumdyq oqıǵanyń qysqasha mán-jaıy osy. Keńes úkimeti bul balany elý jyl boıy dáriptep keldi. «Qoǵamda ádilettiń , shyndyqtyń saltanat qurýy úshin týǵan ákesin de aıaǵan joq». Tek qaıta qurý zamanynda áıgili pıonerge degen kózqaras ózgerip, «týǵan ákesin satty» degen jaqqa qaraı salmaq alyp ketti. Biraq qalaı qubyltyp aıtsań da týǵan ákesin satqany, sosyn atasy men týys aǵasynyń qolynan mert bolǵany fakti kúıinde qalady. Selsovettiń tóraǵasy bol­ǵan ákeniń tórt bala­sy men áıelin tastap, basqa áıelge ketip qalǵany, sheshesi Tatıananyń balalardy óz týystaryna jat etip ósirgeni balanyń sotta óz ákesine qarsy kýálik berýine jetkiliksiz argý­ment sııaqty. Jalpy, Pavlık Morozovtyń beıbaq taǵdyryna qyzyqqan jurt­qa onyń ómirinde qym-qıǵash nárseler óte kóp. Biraq menińshe sonyń ishin­de­gi eń eleýlisi – áke men balanyń kózqarasynyń da, turmystyq jaǵ­daıynyń da úı­les­peýi. Áke báribir eskilikti jaqtaıdy. Jańa úki­met­tiń qolshoqpary bolyp júrse de, oǵan qarsy áreketter jasaıdy. Jas bala jańanyń jarshysy. О́zi otaǵasy joq oshaqtyń bas kótereri. Tórt uldyń ishindegi tuńǵyshy. Qolynda dymy joq kedeı. Áke – baı, bala – kedeı. Tragedııanyń basy osy jerde.

Tarıhty syzyp tas­taı almaısyń. Sondaı da bolǵan. Biraq, bul tegi jat, qany bólek basqa halyqtyń tarıhy. Baıtaq qazaq eliniń as­ta­nasyndaǵy Abaı Qu­nan­­­baıuly atyndaǵy mek­­tep-gımnazııaǵa, onda bilim alyp jatqan jas jet­kin­shekterge balań sanasy jaraqatqa ushy­rap, sońyn­da taǵdyry tragedııa­men aıaqtalǵan Pavlık Moro­zovtyń qatysy bar ma? Olar nege kúndelikti sol esimge kózaıym bolýy tıis? Eleýsiz oramda tursa da, qaıta-qaıta kózimizge túsken soń, amalsyz jazdyq. Arǵy jaǵy onomastıkalyq komıssııaǵa amanat.

Aıgúl SEIIL,
«Egemen Qazaqstan»