Tarıh • 23 Aqpan, 2021

Álıhan Bókeıhannyń ǵylymı murasy jete zertteýdi qajet etedi

16 ret kórsetildi

Tarıhymyzǵa óshpes iz qaldyryp, halqymyzdyń aıryqsha qurmetine bólengen kórnekti tulǵalardyń biri – Álıhan Bókeıhan. Ol – Qazaqstan men Reseıdiń qoǵam jáne memleket qaıratkeri, «Alash» azattyq qozǵa­ly­sy­nyń jáne Alashorda avtonomııaly úkimetiniń basshysy, ǵalym, jýrnalıst jáne aýdarmashy.

Álıhan Bókeıhannyń esi­min máńgi este qaldyrý, ta­rı­­hı-mádenı murasyn saqtaý maq­­satynda Qazaqstannyń «Aq jol» demokratııalyq partııasy L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ult­­­tyq ýnıversıtetiniń «Alash» máde­nıet jáne rýhanı damý ıns­tıtýtymen  jáne «Aýyl sharýa­shylyǵy ardagerleriniń keńe­si» qoǵamdyq birlestigimen bir­le­se otyryp, birqatar is-sharany jú­zege asyrýda.

Atap aıtqanda, Á.Bókeıhannyń 155 jyldyq mereıtoıy qarsa­ńynda Bý­ra­baı kýrorttyq aıma­ǵynda orna­las­qan Qazaqstandaǵy jalǵyz orman sharýashylyǵy jáne agroorman sharýa­shylyǵy ǵy­­lymı-zertteý ıns­tıtýtyna al­­ǵashqy ulttyq ǵalym-or­man­shy­nyń esimi berildi.

Búgingi tańda burynǵy Impera­tor­lyq Orman ınstıtýtynyń bas oqý kor­pýsynyń – búgingi Sankt-Pe­ter­býrg memlekettik orman teh­nı­kalyq ýnı­versıteti ǵıma­raty­nyń qabyr­ǵa­syna onyń úzdik túlekteriniń biri – Álıhan Bókeı­hanǵa arnalǵan memo­rıaldyq taq­ta ornatý máselesi qolǵa alyndy.

Atalǵan joǵary oqý or­ny­nyń baı kitap­hanasyna Álıhan Bókeıhannyń 15 tomdyq shyǵar­malar jınaǵy syıǵa tartyldy. Ol «Áleýmettik mańyzdy ádebıet» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jaryq kórgen.

Sonymen qatar Álıhan Bó­keı­han­nyń tarıhı-mádenı mu­ra­syn saqtaýda aýqymdy ister at­qa­rylǵanymen, onyń ǵy­lymı mu­rasyn zertteý máselesi, qa­zirgi jetekshi aýyl sharýashylyǵy ǵa­lymdarynyń pikirinshe, jete es­ke­rilmeı otyr. О́ıtkeni kórnekti qaı­­­rat­­kerdiń qazaqtardyń egin jáne mal sharýashylyǵy boıynsha, onyń ishin­de qoı sharýashylyǵy men jyl­qy sharýashylyǵy týraly statıst-ǵa­lym­dar F.Sherbına (1897-1901 jj.) men S.Shvesovtyń (1902-1903 jj.) bas­shylyǵymen birqatar ǵylymı eks­­­pe­­dısııa quramynda júrgizgen ir­geli zertteýleri bar. Sondaı-aq 1926 jy­ly Qazaq ASSR-iniń Adaı aýdanyn (qazirgi Atyraý, Mańǵystaý, Batys Qa­zaq­stan jáne Aqtóbe oblystary) zert­tegen KSRO Ǵylym akademııa­sy­nyń Antropologııalyq ekspedısııasyna qatysqan.

Álıhan Bókeıhannyń keıingi ur­paq­qa qaldyrǵan baı murasy, ási­rese ir­geli zertteýleri Qazaq­stan Respýb­lı­kasynyń zııatkerlik menshigin quraı­ty­ny sózsiz. Son­dyqtan onyń ǵylymı eńbek­terin jan-jaqty taldaý egemen eli­miz­diń aýyl sharýashylyǵy salasyn da­mytý isinde paıdasy tııýi ábden múmkin.

О́ziniń búkil sanaly ómirin hal­qy­­myzdyń bostandyǵy, qazaq ult­tyq memleketiniń qaıta órkendeýi men­ táýel­sizdigi úshin kúreske ar­na­ǵan­ Álı­­han Bó­keı­hannyń baı mu­ra­syn el ıgi­ligine, óskeleń urpaqqa patrıot­tyq tár­bıe berý isinde barynsha paı­dalana bil­geni­miz jón.

 

Maıken AZENOV,

aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty                          

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar