Baıan QÝANDYQQYZY«Egemen Qazaqstan»
219 materıal tabyldy

Aımaqtar • 04 Sáýir, 2022

Erigen qar sýy eldiń esin shyǵardy

Naýryzdyń sońǵy kúni Aqtóbe oblysynda kúnniń kúrt jylynýynan qar birden erip, Aqtóbe qalasynyń Batys, Áýeqalashyq, Selmash aýdandary, Aqtóbe hrom qosyndylary zaýytyna qarasty baý-baqsha ujymdaryndaǵy turǵyn úılerdi, Qurashasaı eldi mekeni men Qanaǵat, Baýyrlastar turǵyn úı alabyn sý basyp qaldy.

Bıznes • 03 Sáýir, 2022

Áleýmettik kásipkerliktiń júgi aýyr

«Áleýmettik kásipkerlik: qoǵam men bıznes úshin jańa múmkindikter» atty Aqtóbede ótken jıynǵa Atyraý, Mańǵystaý, Qyzylorda, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan oblystary men elorda kásipkerleri, áleýmettik kásipkerlikti damytý baǵdarlamasynyń qatysýshylary, úkimettik emes uıymdar, sarapshylar qatysty.

Aımaqtar • 28 Naýryz, 2022

Orman alqaby kóbeıtiledi

Aqtóbe oblysy – elimizdegi jasyl jelegi az óńirlerdiń biri. Aımaqta memlekettik orman qorynyń jalpy aýmaǵy 500 myń gektardan sál-aq asady. О́ńirde jeti orman sharýashylyǵy mekemesi bar. Aldaǵy bes jylda elimizde 2 mlrd túp aǵash otyrǵyzý jónindegi Prezıdent tapsyrmasyn oryndaý úshin byltyr óńirlik jospar quryldy. Keshendi josparǵa sáıkes, Aqtóbe oblysynda aldaǵy bes jylda 30 744 gektar alqapqa 61 mln túp aǵash otyrǵyzý kerek. О́tken jyly 1 200 gektar jerge 2 mln túp kóshet otyrǵyzyldy. Bıyl osy jumys taǵy da jalǵasyn tabady.

Qazaqstan • 15 Naýryz, 2022

О́ndiriske – jabyq, maınıngke – ashyq

Qarjy monıtorıngi agent­tigi elimizdiń ár óńi­rinde zańsyz túrde jumys istegen 13 maınıng fermasyn anyqtady. Bul Prezıdent Q.Toqaevtyń el aýmaǵyndaǵy barlyq maınıng fermalarynyń salyqtyq jáne kedendik tólemderin tekserip, keli­simsharttary men teh­nıkalyq negizdemelerin 15 naýryzǵa deıin anyq­taý tapsyrmasynan keıin ǵana múmkin bol­dy. Krıptovalıýta bız­ne­­simen aınalysýshy maı­­nerler qyzmetiniń zań­­dylyǵyn tekserýge qarjy monıtorıngi agent­tigimen birge prokýra­týra qyzmetkerleri de kiristi.

Bıznes • 10 Naýryz, 2022

Kásipkerlik damymasa, aýyl túzelmeıdi

Byltyr Aqtóbe oblysynyń 15 eldi mekeni kógildir otynmen qamtylsa, bıyl sáýirden bastap 500-ge deıingi turǵyny bar on shaqty aýylǵa qubyr tartý jumystary bastalmaq.

Aımaqtar • 01 Naýryz, 2022

Sý qoımalarynda qardyń kólemi az

Kóktemgi sý tasqynyna daıyndyqqa Aqtóbe oblysynda 250 mln teńge bólindi. Qazir eldi mekenderden 171 myń tonna qar shyǵarylyp, 70 tonna janar-jaǵarmaı qory jınaqtaldy, sý basý qaýpi bar jerlerge 400 tehnıka jumyldyryldy. Bul týraly óńirlik kommýnıkasııalar qyzmetinde Aqtóbe oblystyq TJD basqarma basshysynyń orynbasary Qaırat Qasym baıandady.

Teatr • 23 Aqpan, 2022

«Er Edige» – sahna tórinde

Aqtóbe oblystyq drama teatrynda aqyn Svetqalı Nurjannyń avtorlyǵymen jazylǵan «Er Edige» tarıhı dramasynyń alǵashqy qoıylymy boldy. Rejısseri – Danııar Bazarqulov. Kúlli Deshti Qypshaq dalasyna ortaq batyrǵa arnalǵan etno-folklorlyq tarıhı drama Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyna arnalǵan.

Qoǵam • 18 Aqpan, 2022

Qalta urlyǵy men alaıaqtyq kóbeıgen

О́tken jyly Aqtóbe oblysynda tirkelgen árbir qylmystyń tórtinshisi – alaıaqtyqqa qatysty qylmystar. Bul týraly Polısııa departamenti bastyǵynyń orynbasary Murat Seıtalın óńirlik kommýnıkasııalar qyzmetinde ótken brıfıngte málimdedi. Sońǵy ýaqytta adamdardyń ańqaýlyǵyn paı­dalanyp, senimine kirip, telefon arqyly jeke málimetterin paı­dalanyp, taqyrǵa otyrǵyzyp ketip jatqandar tipti kóbeıip ba­rady.

Tarıh • 16 Aqpan, 2022

Qaraǵashta qalǵan izder

Ahmet Baıtursynovtyń qoǵamdyq-saıası jáne aǵartýshylyq qyzmetiniń izderi Aqtóbe óńirinde qalsa da, sol kezeń kýágerleriniń estelikteri der kezinde jınaqtalmaı qalǵan. Ult ustazynyń mektebinen oqyp, tárbıe alǵan qarııalar Muǵaljar, Alǵa, Temir aýdandarynda kóp ushyrasatyn. Bulaı deıtinimiz, 1895 jyly Orynbor muǵalimder semınarııa­syn bitirgen 23 jastaǵy jas ustaz Aqtóbe ýeziniń Qaraǵash bolysyndaǵy Batpaqty aýylynda ashylǵan 4 basqyshtyq mektepte eki jyl sabaq berip, osy tóńirektegi talaı balanyń saýatyn ashty. 

Aımaqtar • 15 Aqpan, 2022

Damý bıýdjeti men daǵdarys bıýdjetiniń arasy

Alǵa aýdanynyń máselesi kóp. Birinshiden, óndirisi joq, dotasııada otyrǵan aýdan. 29 eldi mekeni bar. Byltyr 1 mlrd 455 mln teńge salyq jınalsa, bıyl salyq bazasyn 1 mlrd 600 mln teńgege ulǵaıtqan. Oblystyq, respýblıkalyq bıýdjetten aýdarylatyn sýbvensııamen qosqanda, aýdan bıýdjeti 9 mlrd 400 mln teńgege tolyqqan.