Baıan QÝANDYQQYZY«Egemen Qazaqstan»
231 materıal tabyldy

Aımaqtar • 28 Maýsym, 2022

Halyqaralyq startap baıqaýynda úzdik shyqty

Aqtóbedegi Zııatkerlik mektep oqý­shysy Arman Jalǵasbaev Caspian Startup-2022 halyq­aralyq startap baıqaýynda jeńimpaz atandy.

Qazaqstan • 27 Maýsym, 2022

Gazetter «sóılegen» kún

Oblystyq tarıhı-ólketaný mý­zeıinde «Aqtóbeniń aqparat álemi» atty kórme ótti.

Qoǵam • 26 Maýsym, 2022

Jazda lager jetispeıdi

Jaz bastalǵanda mektep oqýshylary úshin qala syrtyndaǵy jazǵy lagerlerdiń tapshylyǵy aıryqsha sezildi. Aqtóbe oblysynda 153 myń mektep oqýshysy bolsa, búginde olardyń 28 paıyzy ǵana kanıkýl kúnderin tabıǵat aıasyndaǵy lagerlerde demalýǵa múmkindigi bar. Mamyrdaǵy oblystyq máslıhat sessııasynda jergilikti bıýdjetten balalardyń jazǵy demalysyn uıymdastyrýǵa 325 mln teńge qarjy bólindi. Oǵan óńirdegi 15 myń mektep oqýshysyn mektep janyndaǵy jáne tabıǵat aıasyndaǵy lagerlermen qamtý kózdeldi. Sonyń ishinde áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasy balalary, ata-anasy joq, qamqorshylyqtaǵy jáne múgedektigi bar 3 myń oqýshy qala syrtyndaǵy jáne mektep janyndaǵy lagerde demalatyn boldy.

Qoǵam • 21 Maýsym, 2022

Sheteldegi qazaq balalary atajurtta demalady

Aqtóbedegi Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń alańynda «Ana tili álemi» halyqaralyq tildik lageriniń saltanatty ashylý rásimi ótti. Maýsymnyń sońǵy onkún­di­ginen bastap, shildeniń ortasyna deıin osy oqý orny qabyrǵasynda uıymdastyrylǵan jazǵy lagerde Reseı Federasııasynyń Altaı, Tatarstan Res­pýblıkasy, Sankt-Peterbýrg qalasy men Orynbor, Or, Saratov, Omby, Chelıabi oblystarynda turatyn qazaq otbasylarynyń balalary demalady.

Saıasat • 15 Maýsym, 2022

Áleýmettik ınfraqurylym turmysty jeńildetedi

Aqtóbe oblysy turǵyndarynyń 97,2 %-y taza aýyz sýmen qamta­masyz etilgen. Byltyr 10 aýylǵa aýyz sý qubyry, 16 eldi mekenge gaz qubyry tartylsa, bıyl 11 eldi mekenge ortalyq­tan­dy­rylǵan sý, 9 aýylǵa gaz qubyry tartylady. Bul týraly Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde ótken brıfıngte Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın baıandady.

Qoǵam • 13 Maýsym, 2022

On eki jastaǵy balany ıt talap, jazym etti

9 maýsym kúni Aqtóbe qalasyndaǵy Eset batyr turǵyn úı alabyndaǵy salynyp jatqan qurylys alańynan túngi saǵat 12-de balanyń máıitin tapqan osy aýmaqtyń kúzetshisi polısııaǵa qońyraý shalǵan. Oblystyq polısııa departamenti jergilikti polısııa qyzmetiniń basshysy Ardana Saımaǵambetovtyń aıtýynsha, balanyń «kóp qan joǵaltyp, basy, denesi, qoly men aıaǵynda julynǵan jaraqattary túrinde zorlyqpen ólý deregi bar» ekendigi anyqtalǵan. Bylaısha aıtqanda, denesiniń saý-tamtyǵy qalmaǵan, ıt talaǵan. Saraptamalar taǵaıyndalyp, qylmystyq is qozǵaldy.

Qazaqstan • 12 Maýsym, 2022

Adamdar aqbókendi túsinbeıdi

Sońǵy sanaq boıynsha, el aýmaǵynda 1 mln 318 myń bas kıik bar eken. Qazaq jerin ejelden meken­deıtin osy janýar jaz jaılaýy men qys qystaýy ereksheligine baılanysty Betpaqdala, Ústirt, Oral tobyna bólinedi. Qazirgi tańda dalamyzdy meken­deıtin Ústirt kıikteriniń sany – 28 myń, Betpaqdala toby – 489 myń, Oral toby 801 myń basty quraıdy.

Referendým-2022 • 05 Maýsym, 2022

Aqtóbelikterdiń belsendiligi joǵary

Aqtóbe oblysynda 517 saılaý ýchaskesi bolsa, óńirde daýys berý quqyǵy bar 560 myń adam tirkelgen. El Konstıtýsııasyna engiziletin ózgerister boıynsha ótkizilip jatqan jalpyhalyqtyq referendýmda  aqtóbelikter belsendilik tanytýda, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Referendým-2022 • 02 Maýsym, 2022

Halyq pen bıliktiń dıalogy

Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetinde konstıtýsııalyq reformalardy túsindirý máselelerine arnalǵan «Qazaqstanda referendým ótkizilýiniń maqsattary men mindetteri» atty dóńgelek ústel ótti. Ýnıversıtet ustazdary men stýdentteri elimiz saıası ózgeristerdi bastan keshirip jatqan qazirgi ýaqytta árbir turǵynnyń daýysy mańyzdy ekendigin basa aıtty.

Aımaqtar • 30 Mamyr, 2022

Yrǵyzdyń yryzdyǵyn kóre almaı otyr

Yrǵyz aýdanynyń damý qarqyny, jyl sońyna deıin aıaqtalýǵa tıis áleýmettik jobalar óńir basshysy Ońdasyn Orazalın men oblystyq máslıhat, qoǵamdyq keńes músheleriniń aýdannyń birneshe eldi mekenin aralaý saparynda pysyqtaldy. Byltyrdan beri aýdanda áleýmettik ınfraqurylym júrgizý erekshe qarqyn aldy. Sonyń nátıjesinde aýdannyń 18 eldi mekeniniń 16-sy sapaly aýyz sýmen, 5 eldi mekeni kógildir otynmen qamtamasyz etildi.