Tatýlyq – tabys kepili

Beısenbi, 26 sáýir 2012 7:21

Meniń jasym 82-de. О́mir boıy Qazaqstanda turyp, jarty ǵasyr boıy D.Serikbaev atyndaǵy Shyǵys Qazaq­stan memlekettik tehnıkalyq ýnıver­sı­tetinde ustazdyq etip kelemin. Dok­torlyq dıssertasııa qorǵadym, professor atandym. Qazaq dosy, kórshisi dese bir japyraq nanyn bólip beretin jomart halyq ekenin bala kezimnen bilemin. Qazaq tilin táp-táýir meńgerip aldym. Maǵan, ásirese, Abaıdyń fı­lo­sofııalyq oı-tujyrymdary, tereń maǵynaly óleńderi úlken oı saldy. Uzaq jyldar izdenip, «Uly dalanyń Prometeıi», «Adam bol», «Abaı jáne Alash qozǵalysy» degen kitaptardy jaryqqa shyǵardym. Bul jınaqtardy shyǵarýǵa ózim eńbek etetin ShQTMÝ kóp kómek kórsetti.

Beısenbi, 26 sáýir 2012 7:21

Meniń jasym 82-de. О́mir boıy Qazaqstanda turyp, jarty ǵasyr boıy D.Serikbaev atyndaǵy Shyǵys Qazaq­stan memlekettik tehnıkalyq ýnıver­sı­tetinde ustazdyq etip kelemin. Dok­torlyq dıssertasııa qorǵadym, professor atandym. Qazaq dosy, kórshisi dese bir japyraq nanyn bólip beretin jomart halyq ekenin bala kezimnen bilemin. Qazaq tilin táp-táýir meńgerip aldym. Maǵan, ásirese, Abaıdyń fı­lo­sofııalyq oı-tujyrymdary, tereń maǵynaly óleńderi úlken oı saldy. Uzaq jyldar izdenip, «Uly dalanyń Prometeıi», «Adam bol», «Abaı jáne Alash qozǵalysy» degen kitaptardy jaryqqa shyǵardym. Bul jınaqtardy shyǵarýǵa ózim eńbek etetin ShQTMÝ kóp kómek kórsetti.

Abaıdyń óleńderin oqyp, kóńilge túıgende uly aqynnyń qazaq halqy­nyń óz aldyna derbes memleket bolýyn qalaǵanyn túsiný qıyn emes. Mine, sol armanǵa jettik. Táýelsizdiktiń aq tańy atqanyna da 20 jyldan asyp barady. Táýelsizdik – uly baqyt. Babalar ańsaǵan táýelsizdikti saqtap qalý úshin ne isteý kerek? Eń aldymen, eldi mekendegen júzden astam ult pen ulystyń dostyǵy men tatýlyǵy baıandy bolsa, beıbitshilik nyǵaıa bermek. Áli esimde, 1995 jyly túrli etnos­tar­dyń basyn qosyp, elimizde tatýlyq pen beıbitshiliktiń saltanat qurýyn maqsat tutqan Elbasy N.Nazarbaev Qa­zaq­stan halqy Assambleıasyn qurý jó­ninde bastama kóterdi. Ony barlyq etnos ókilderi qyzý qoldap áketti. Sóı­tip, basqa memleketterde joq qo­ǵam­dyq ınstıtýt bizde birinshi bolyp dúnıege keldi.

Tańnyń shyǵystan atatyny belgili. Demek, nendeı bir ıgi bastamalardyń shyǵysta týyndap jatatyny zańdy­lyq bolsa kerek. Elimizdegi tuńǵysh Dostyq úıi О́skemende 1992 jyly qu­rylyp, onyń saltanatty ashylýyna Elbasy  N.Nazarbaevtyń ózi kelip qatysty. Men de ol kezde jıyrmadan astam etnostyń basyn qosyp, tatýlyq pen dostyqqa uıytyp otyrǵan Dostyq úıiniń jumysyna belsene aralasqan edim.

Tuńǵysh Dostyq úıiniń ashylýynda Nursultan Ábishuly aqjarma tilegin aıtty, shyraıly shyǵystan bastaý al­ǵan qundy tájirıbeni elimizdiń barlyq oblystarynda qoldaný qajettigine toq­taldy. Artynsha Kendi Altaıdyń tá­jirıbesin Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiligi zerttep, ony barlyq oblystarǵa taratty. Bul kún­deri óńirde segiz Dostyq úıi bar, olarda 82 etnomádenı birlestik jumys is­teýde.

Oblystyq Dostyq úıiniń maqsaty – ultaralyq kelisim men turaq­ty­lyqty nyǵaıtý, ulttar mádenıetin, ana tilin, salt-dástúrin jańǵyrtý, má­denı murany saqtaý jáne Qazaqstan jastaryn patrıottyq sezimde tár­bıeleý bolyp tabylady.

Endi ózim kýá bolǵan birneshe jaıdy aıta keteıin. 2001 jyldyń jeltoq­sa­nynda oblystyq fılıaldyń bastamasymen ultaralyq qarym-qatynasty tereńdetý jáne onyń tásilderin zertteý degen taqyrypta respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferensııa bolyp ótti. ShQO Qazaqstan halqy As­sam­bleıasynyń tóraǵasy, óńir basshysy B.Saparbaevtyń bastamasymen de sońǵy úsh jylda halyqtar dostyǵyn tereńdetý maqsatynda otyzdan astam ıgi sharalar ótkenin aıta ketken oryndy. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ǵa­lym­dary da Assambleıa jumysyn jan­dandyrýǵa laıyqty úles qosyp keledi.

Endi birer kúnnen keıin Astanada Qazaqstan halqy Assambleıasynyń H1H sessııasy ótedi. Oǵan bizdiń ob­lys­tan da delegasııa qatysyp, aldaǵy ýaqytta atqaratyn jumystaryn saralap, jańa shepter men mindetter qabyldamaq. Tatýlyq pen turaqtylyq mekeni – Qazaqstan basqa memleketterge aldaǵy ýaqytta da úlgi-ónege kórsete bermek.

Evgenıı GRIGOREV, professor.

О́skemen.