Álem • 17 Shilde, 2020

Jazýshynyń jańa jetistigi

91 ret kórsetildi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Q.Kósherbaevtyń atyna Amerıkadaǵy áıgili «Amazon Crossing» baspasynyń dırektory ári bas redaktory Gebrıella Peıdj-Forttan alǵys hat kelip tústi.

Munyń mánisi mynaý. Byltyr bedeli bes batpan osynaý amerıkalyq baspadan belgili qazaq jazýshysy Rollan Seı­senbaevtyń «Qum kezgen ólikter» atty ro­man-eposy jaryq kórgen bola­tyn. Jaı ǵana shyǵyp qoımaı, Frank­fýrt kitap-jármeńkesinen keıin bul shyǵarma aty­shýly PEN – Amerıka syı­ly­ǵyna usynylǵany taǵy bar.

«Qum kezgen ólikter» – HH ǵasyrdyń batyl jazylǵan romandarynyń biri. Bul erekshe qundy týyndy – Jer-Ananyń ekologııalyq eposy. Sonymen birge bú­gin­giniń ekologııalyq «Don Kıhoty».

Rollan Seısenbaevpen shyǵarmashy­lyq, adamı qarym-qatynasta bolý já­ne birge jumys isteý biz úshin úlken már­tebe-syı  bolǵanyn jasyrmaımyn. Ol – aty álemge áıgili jazýshy. «Amazon Crossing» osy shyǵarmashylyq jáne ada­mı dostyqty baǵalaıdy. Rollan Seı­senbaevtyń romanyn oqyǵannan keıin men Qazaqııany uly dástúrleri men rý­hy bıik keń-baıtaq el retinde eles­tet­tim», dep aǵynan jaryla aqta­ry­lady Geb­rıella Peıdj-Fort.

«Amazon Crossing» baspasynyń basshysy sondaı-aq Rollan Seısenbaevtyń shyǵarmalary Amerıkada, Eýropada jáne Azııada óte kóp oqylatynyn atap ótipti. Máselen, onyń «Qum kezgen ólik­­­­ter» roman-eposyna Djon Farn­don (Ulybrıtanııa), Georgıı Gachev, Ana­­­tolıı Kım (Reseı), Stıven Baý­man, Por­ter Andersen (AQSh) sekildi ataq-dańq­tary aspandaǵan qabyrǵa­ly qa­lam­gerler joǵary baǵalaryn bergen.

El rýhanııatyna eleýli eńbek sińir­gen eren tulǵamyzǵa erekshe qurmet kórsetilýi árıne súıinshi suraýǵa turar­lyqtaı qýanyshty jaǵdaı. О́ıtkeni ha­lyqaralyq qoǵamdastyq Qazaqstandy beıbitsúıgish saıasatymen, etek-jeńin jıǵan ekonomıkasymen, munaı-gazymen ǵana emes ádebı-mádenı jaýharlarymen de tanýǵa tıis.

Buǵan deıin «О́zimdi izdep júrmin», «Shaıtannyń taǵy», «Eshqaıda basta­maıtyn baspaldaqtar», «О́mir súrgiń kelse», «Qazybektiń oralýy», «Túngi dıalog» jáne taǵy basqa prozalyq, dra­matýrgııalyq týyndylarymen oqyr­man­ǵa olja salǵan Rollan Sháken­uly qoǵamdyq belsendi qareketshil qasıet­terimen de jurtshylyqqa keńi­nen tanymal. Oǵan dálel retinde aǵa­myz­dyń Londonda «Abaı úıin» ashqa­nyn, Semeıde Halyqara­lyq Abaı klý­­byn qurǵanyn, álemdik ádebıet­ti ás­pet­teı­tin «Amanat» jýrnalynyń tusa­ýyn kes­kenin, sondaı-aq baspager retin­de kó­kirek kózi ashyq kópshilikke arnap maz­mundy-maǵynaly kitaptar shyǵaryp júr­­genin aıtsaq ta jetkilikti. Sóz reti kelip turǵanda ultjandy aza­mat­tyń aıtýly datalarǵa arnap Ál-Fara­bıdiń – 15, Abaı­dyń 10 tomdyǵyn birneshe tilde basyp, ulylarymyzdyń mereıtoılaryna laıyqty tartý-taralǵy jasaǵanyn aıta ketkenimiz jón.

Jazýshyǵa aldaǵy ýaqyttarda da shal­­qar shabyt, jańa jetistikter tileımiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Sáresiniń berekesi

Rýhanııat • Keshe

Pandemııa sabaqtary

Bilim • Keshe

Koreı tolqyny

Kıno • Keshe

Ulttyń uly ustazy

Rýhanııat • Keshe

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Keshe

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar