Tarıh • 27 Shilde, 2020

Alash-arman

647 ret kórsetildi

Tuńǵysh ret óziniń halyqtyq ataýymen XV ǵasyrdyń ortasynan óte bere eldik týyn kótergen Qazaq Ordasy tórt ǵasyr derbes ómirden soń samoderjavıelik qýatty ımperııanyń otaryna aınaldy. Sodan XX ǵasyrdyń basyndaǵy tegeýirindi revolıýsııalyq qozǵalystar nátıjesinde qaıta túledi. Tarıh qoınaýyna tastalǵan Qazaq Ordasy ataýy monarhııa qulatylǵannan soń týǵan bostandyq tańy araıymen, órkenıetke laıyq saıası kúres týyndysy retinde Alash Ordasy atalyp, qazaqtyń memlekettiligin jańǵyrtty.

e-history.kz

Biraq ǵumyry qysqa boldy. Keńes ókimetiniń Qazaq jerin basqarý jónindegi revolıýsııalyq komıteti Alashordanyń qyzmetin resmı toqtatyp, joıylǵanyn rásimdegenine bıyl bir ǵasyr tolady. Osy dataǵa baılanysty Alashtyń Or­da­sy ótken jolǵa qysqasha sholý jasaıyq.

1917 jylǵy 5–13 (18–26) jeltoq­san­da Orynborda bolǵan Ekinshi Jalpy­qazaq sezi tarıhı qaýly qabyldady. Bókeı ordasy, Oral, Torǵaı, Aqmola, Semeı, Jetisý, Syrdarııa oblys­tary, Kaspıı syrty (Zakaspıı) oblysyn­daǵy Mańǵystaý úıezi, Ferǵana, Samar­qan oblystarynyń, Amýdarııa bóli­miniń qazaq úıezderi hám Altaı gýbernııasyndaǵy irgeles qazaq bolystary (keıin, 1918 jylǵy 3 sáýirde Reseı Halkomkeńesine Alashorda tarapynan naqtylanyp habarlanǵan Altaı gýbernııasyndaǵy Bıısk, Barnaýyl, Zmeınogor úıezderiniń, sondaı-aq Samarqan oblysyndaǵy Jızaq úıeziniń qazaqtary) tegi bir, mádenıeti men tarıhy bir jáne bir tildi («qany, turmysy, tili bir») irgeli qazaq halqy turatyn birtutas aýmaq («jeri biryńǵaı») bolǵandyqtan, ulttyq-terrıtorııalyq («óz aldyna ulttyq, jerli») avtonomııa qurdy. Qazaq oblystarynyń avtonomııasyna «Alash» degen at berdi. Alash avtonomııasynyń konstıtýsııasyn («nızamyn») búkilreseılik Quryltaıshy jınalys bekitedi dep belgiledi. Avto­nomııanyń úkimetin – «Alashorda» ýaqyt­sha Halyq keńesin («Ult keńesin») qu­ryp, ony halyq mılısııasyn qurýǵa, jaqyn ýaqytta Alash avtonomııasynyń Quryltaıshy jınalysyn shaqyrýǵa, basqa da tıisti sharalardy júzege asy­rýǵa mindettedi. Tórt ǵasyr derbes ómir súrip, kórshi kúshti memlekettiń ota­­ryna aınalǵan Qazaq Ordasy zaman yńǵaıymen óristegen ult-azattyq qoz­ǵalys nátıjesinde shaqyrylǵan tarıhı quryltaıda Alash Ordasy bop tú­ledi. Onyń úkimetiniń – «Alashorda» Halyq Keńesiniń turatyn oryny retinde Semeı qalasy tańdap alyndy. Hattamaǵa quryltaı tóraǵasy Qulmanov, onyń orynbasarlary Bókeıhanov, Qarashev, Dosmuhamedov, Kenesarın, Dýlatov, hat­shylary Qadyrbaev, Kúsepqalıev qol qoıǵan.

II Jalpyqazaq seziniń jumysy Pet­ro­gradtaǵy bolshevıkterdiń qarýly tóń­kerisinen qyryq kún ótkennen keıin bastalǵan-dy. Áıgili Qazan tóńkerisin Bú­kilreseılik musylmandar odaǵy Atqarý komıteti (Ispolnıtelnyı komıtet mýsýlman, Ikomýs) tóraǵasynyń orynbasary retinde Petrogradta qyzmet istep júrgen shaǵynda Jansha Dosmuhamedov kózimen kórgen edi. Ol astanadaǵy túrli saıası jáne qoǵamdyq uıymdardyń tóń­­ke­risti qoldamaǵanyna kýá bolǵan. Jańa úkimetpen Musylman atkomy aty­­nan al­ǵashqy kelissózder júrgizýge áre­­kettengen. Túrkistan ólkesiniń general-gýberatory fon-Kaýfman 1869 jyly Samarqannan Sankt-Peterbýrgke jóneltken orasan zor Quran Kárim kita­byn – ár betiniń mólsheri 68h53 sm, qalyń, myqty 353 pergament paraqqa VII ǵasyrda túzilgen, ǵylymda «Osman jıǵyzǵan Quran», «Samarqandyq kýfa Quran» dep atalatyn bastapqy, tolyq nusqany qaıtaryp alý jaıyndaǵy musylman qaýymynyń tilegin sovet úki­metine – Hal­komkeńeske Musatkom atynan jetkizgen. Sodan, taǵatsyzdana kútip júrgen qazaq quryltaıy shaqyrylýyna baılanysty, alyp-ushyp elge oralǵan bolatyn.

Orynbordaǵy II Jalpyqazaq sezinde Jansha Dosmuhamedov ózindik kózqaras ustandy. Ol ortalyqtan bermen lyqsyǵan anarhııadan qazaq elin senimdilikpen qorǵaý úshin shuǵyl avtonomııa jarııalaý qajet degen usynys kótergen-tin. Alaıda ult-azattyq qozǵalystyń tanymal serkesi Álıhan Bókeıhanov avtonomııany qazaq ishindegi basqa jurttardyń pikirin bilgennen keıin, mılısııa quryp alyp baryp jarııalaýdy durys dep bildi. Eki túrli kózqarastyń shıryqqany sondaı, másele delegattardyń attaryn atap (poımennoe) daýys berýi jolymen sheshiletin boldy. Avtonomııany shu­ǵyl jarııalaýǵa qarsy jaq toǵyz kisiniń daýsyn artyq alyp, jeńdi. Biraq jeńilgender óz kózqarasynan qaıt­pa­ǵandyqtan, delegattar eki jaqty da qana­ǵattandyratyn ymyra qararǵa toq­tas­ty. Jalpyqazaqtyq «Alashorda» Ult keńesi bir aıdyń ishinde Túrkistan qazaq­tarynyń avtonomııaǵa qosylý múmkindigin anyqtaýǵa mindettendi. Olar Alash avtonomııasyna qosylǵan jaǵdaıda, sezd avtonomııany múmkindik týǵan bette ja­rııa etý quqyn Ult keńesine berdi. «Alashorda» Ult keńesiniń tóraǵasy Álıhan Bókeıhanov pen «Alashorda» Ult keńesiniń múshesi, Túrkistan avtonomııasy (muhtarııaty) úkimetiniń Syrtqy ister mınıstri Mustafa Shoqaev Syrdarııa oblysy qazaqtarynyń sezinde qaralmaq osy taǵdyrsheshti máselege baılanysty túrkistandyq qaıratkerlerge arnaıy jedelhat joldady.

1918 jylǵy 4–9 qańtarda Túrkistan qalasynda ótken sezge Alashorda ókil­deri Baqtygereı Qulmanov, Turaǵul Qu­nanbaev, Mirjaqyp Dýlatov arnaıy baryp qatysty. Sezd máseleni qyzý tal­­qylap, túrkistandyq qazaq aımaǵy Alash avtonomııasyna muhtarııat úkimeti pen Alash Orda arasynda odaqtastyq shart jasalǵannan keıin kiredi degen she­shim qabyldady. (Alaıda Tashkenttegi so­vettik bılik kelesi aıda-aq, 1918 jyl­ǵy 19–22 aqpanda Qoqan qalasyna qy­zyl­áskerler men dashnaktardyń qarý­ly kúshimen surapyl shabýyl jasady, qala talqandaldy, halyq aıaýsyz qyr­ǵyn­ǵa ushyratyldy. Bar bolǵany 64 kún ómir súrgen Túrkistan muhtarııaty qula­dy, avtonomııanyń úkimeti qýyldy. Alǵash­qy premer-mınıstri Muhamedjan Ty­nysh­baev boı tasalap, Semeıge keldi, Alash­ordada qyzmet etti, al odan keıingi pre­mer Mustafa Shoqaev Tashkentten poıyz­ben jaraly soldat keıpinde qupııa atta­nyp, Alash avtonomııasynyń batys jaǵyna bardy, odan alashordashy qaı­­rat­kerler qatarynda Quryltaıshy jı­nalys múshe­leri komıteti shaqyrǵan jıyn­darǵa qatysty, aqyry bolshevızm­men kúresin alys shetelge ketip jalǵas­tyrdy).

II Jalpyqazaqtyq sezd jumysyn aıaq­­ta­ǵannan keıin ile-shala, Torǵaı ob­ly­­­­­synyń sovettik Tótenshe soǵys ko­mıs­­­sary bolyp taǵaıyndalǵan Álibı Jan­geldın Orynborǵa qyzyláskermen kele jatty. Álıhan Bókeıhanov Ýaqytsha úki­mettiń Torǵaı oblysyndaǵy komıssary qyzmetin doǵardy. Sondaı-aq II sez­diń sheshimimen kindik qala retinde belgilengen Semeıge Qazaq (Alash) avtonomııasy «Alashorda» Halyq Keńesiniń tóraǵasy mindetin atqarý úshin attanar aldynda, Orynbor qalalyq dýmasynyń glasnyıy (depýtaty) retinde, 1918 jylǵy 12 qańtarda: «Qazaq-qyrǵyz jalpy sıezi qazaq-qyrǵyz ultynyń kindik komıtetine predsedatel saılap, Orynbordan ketpek bolǵanym sebepti, Orynbor gorodskoı dýmasynyń glasnyılyǵyn tastaýǵa týra keledi» degen málimdeme jasap, dýmanyń jáne dýmadaǵy musylman fraksııasy­nyń tóraǵalaryna, barlyq úzeńgiles depýtat joldastaryna oń tilegin bildirip qosh­tasty («Qazaq», 1918 j., № 259). Se­­meı ob­lystyq Qazaq komıtetiniń tór­aǵa­sy Raıym­jan Mársekov 1918 jylǵy 15 qań­tarda oblys komıssarymen jáne sharýa­lar keńesiniń tóraǵasymen birge qol qoıyp, jergilikti bılik organdaryna taıaý arada Qazaq ólkesiniń avtonomııasy jarııalanatyny jaıynda jedelhat joldady. Orynbordaǵy jalpyqazaq seziniń sheshimderin, avtonomııa týraly shynaıy uǵymdy eshqandaı burmalaýǵa, arandatýǵa, qısynsyz ósekke jol bermeı, túsindirý sharalaryn qolǵa alýdy tapsyrdy. Alaıda aqpan aıynda qa­­lada keńes ókimeti ornady da, saıası jaǵ­daı ózgerip ketti. Orynbordan kelgen Alash avtonomııasy úkimetiniń músheleri Se­meıde bılik qurǵan keńes ókimeti organymen tikeleı iskerlik qarym-qatynas ornata almady, tıisinshe soǵan baılanysty jumysqa da birden kirise almady. Sonda Alashordanyń Petrogradtan Máskeýge kóship barǵan Ortalyq keńes úkimetimen – Reseı respýblıkasynyń Ha­lyq Komıssarlary Keńesimen – kelis­sóz júrgizýine qajettilik týdy.

1918 jylǵy naýryzda «Alashorda» Ult keńesiniń múshesi Jansha (Jahanshah, Jahansha) Dosmuhamedov Alash Orda­synyń delegasııasyn basqaryp, Oraldan Máskeýge attandy. Delegasııa saparǵa Oral oblysy qazaqtary seziniń sheshimi boıynsha shyqqan. Quramynda Ult ke­ńesiniń taǵy bir múshesi, Oral oblystyq zemstvo basqarmasynyń tóraǵasy Halel Dosmuhamedov pen birneshe múshesi boldy. Olar Halyq Komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy Vladımır Lenınniń aldynda baıandama jasap, Qazaq avtonomııasyn qurǵan Ekinshi Jalpyqazaq seziniń qujattaryn tapsyrdy, zamanaýı ózgeris­terge oraı týyndaǵan ózekti talaptardy sol shaqta bolshevıkterdiń bıleýindegi Semeıde is júzinde jumysyna kirise almaı turǵan Ortalyq Alash Orda atynan alǵa tartty. Qabyldaý sátti ótti. Dosmuhamedovter Predsovnarkom Le­nın­men jáne Narkomnas (Ult isteri jónindegi halyq komıssary) Stalınmen utymdy kelissózder júrgizdi. Kishi Sov­nar­komda (Halkomkeńeste) jumys istep, Alash avtonomııasy qurylymyn keńestik relske úılestirý jobasyn jasady. Osy tusta Lenın men Stalın Semeıdegi Alash avtonomııasy úkimetiniń basshyla­ry Bókeıhanov pen Ǵabbasovty tóte je­lige shaqyrǵan jedelhat joldady. Er­teńine, 1918 jylǵy 2 sáýirde, Iosıf Sta­lın tóte jeli arqyly Alashorda tóraǵasynyń orynbasary Halel Ǵabbasovpen sóılesti. Stalınniń Keńes úkimeti atynan aıtqan túıindi sózin «Abaı» jýrnaly shyqqaly jatqan 3-shi nómiriniń muqabasyna «Qýanysh qutty bolsyn!» dep súıinshiletken taqyryppen basyp, dúıim jurtqa jarııa etti. Onda Narkomnas Stalın Predsovnarkom Lenın ekeýi 1917 jylǵy 2 qarashada qol qoı­ǵan «Reseı halyqtary quqtarynyń deklarasııasynda» jarııa etilgen ult saıa­saty prınsıpteri kúshinde ekeni aıta kele, «Sizderdiń ókilderińiz bizge ákelip tapsyrǵan jalpyqazaq sıeziniń qaýlysyn túgelimen qabyl alamyz» dep, osy oraıda Alashordanyń Keńes bıligin tanýy jónindegi Halkomkeńestiń sharttary men tilekterin bildirgen. Stalınnen estigen osynaý mańyzdy habardyń sońyna jýrnaldy shyǵarýshylar: «Aq túıeniń qarny jaryldy. О́miri qazaq – qazaq bolǵaly kórmegen qýanysh basyńa keldi, kórdiń. ...Alashtyń balasy, kóter basyńdy! Qýanyshyń qutty bolsyn! Toıyń toıǵa ulassyn! Tiril, Alash! Silkin, Alash! Qýan, Alash! Jasa, Alash!» – degen shattyq lepes bildirdi. Oǵan qosa: «...Bókeıhanov, Ǵabbasov, Ermekov, Mársekov atyna Máskeýden taǵy telegram aldyq. «Halyq komıssarlarymen sóılesip jatyrmyz, Alashtyń avtonomııasyna qarsylyǵy joq. Búgin-erteń Alashorda ókilderimen Stalın aýyzba-aýyz sóılesedi», – dep. Ja­hansha, Halel Dosmuhamedovter, joǵa­rydaǵy ókilder osy sabazdar eken», – dedi.

Al «Saryarqa» gazetiniń 1918 jylǵy 35-shi sanynda Keńes ókimetiniń ult má­se­lesin sheshý josparlary jaıynda Stalınniń aıtqandary jáne Halkom­keńestiń qazaq sezi sheshimderin qabyl ala otyryp, qoıǵan sharttarymen birge, oǵan «Alashorda» Ult keńesiniń bergen jaýa­by qosa jarııalandy. Jaýapta: «...Ult jumysyn basqarýshy Halyq Komıssary Stalınniń Alash avtonomııasy týraly aıtqan sózin teksergennen keıin, Sovet hukimeti Rossııadaǵy barlyq avtonomııa­ly halyqtardyń Kindik Hukimeti deýge qaýly qylyp», on bir babqa Alashorda sharttary tujyrymdaldy. Arnaıy babta: «Qazaq-qyrǵyz (sol zamanda qazaq-orys jáne qazaq-qyrǵyz termınderi kazak pen qazaq uǵymdaryna sınonım ispetti qoldanylǵan, ıaǵnı qazaq-qyrǵyz – qazaq pen qyrǵyz degendi emes, tek qazaq atalymyn bildiredi) isteri týraly elshi Ha­lel hám Jahansha Dosmuhamedovterdi ókil ettik. Olar qazir Máskeýde avtonomııa týraly Alashorda atynan sóılesip jatyr», – dep kórsetildi. «Alashorda» Halyq Keńesiniń músheleri Ult isteri bo­ıynsha halyq komıssary Stalınniń tóte jeli arqyly aıtqan «II Jalpyqazaq sezi qaýlylary tolyǵymen Sovnarkomnyń av­tonomııa týraly dekretine sáıkes» de­gen málimdemesin talqylaı kele, Fede­ratıvtik Keńestik Respýblıkanyń ortalyq bıligin tanyǵanyn, sóıtip Alash ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııasyn toqtaýsyz jarııalaý qajet ekenin habarlaǵan jedelhat Halkomkeńeske 1918 jylǵy 3 sáýirde salyndy.

Jahansha men Halel Dosmuhamedovter Kishi Sovnarkomda (sol ýaqytta Reseı úkimetiniń janyndaǵy turaqty komıssııa­ny osylaı ataǵan, ol Halkomkeńestiń – Úlken Sovnarkomnyń – qaraýyna jatatyn máselelerdi aldyn ala qaraý úshin qurylǵan bolatyn) Keńes úkimetiniń she­­shýine qoıyp otyrǵan usynystaryn bolshevıktik bılik talaptarymen ush­tas­tyra pysyqtaýmen shuǵyldanyp, tıis­ti qujattar jobasyn biliktilikpen da­ıyndaǵan edi. Sovnarkom (Halkomkeńes) qorytylǵan usynystardy maquldap, Oral oblysyndaǵy zemstvo mekemeleriniń jumysyn jalǵastyra berýine kelisti. 1918 jyldyń 1 sáýirinde ótken májili­siniń № 335 Qaýlysy boıynsha, Zaýrale­niń (Jaıyq syrtyndaǵy) zemstvo mekeme­leri ózderiniń ádettegi mindetterin bu­ryn­­ǵysynsha atqara beretin boldy. Son­­­daı-aq Halkomkeńes sol óńirdegi qa­zaq (alash) uıymdaryn sovet relsine aýda­rýǵa qajetti aqshalaı qarjy bólip, de­legasııanyń qolyna berip jiberýge qaý­ly aldy. Alashorda men Keńes úkimeti arasyndaǵy alǵashqy tarıhı kelissózdi tabysty júrgizip, úlken saıası jeńispen Oralǵa oralyp kele jatqan delegasııany Saratov qalasyndaǵy Depýtattar keńesi (Sovdep) Atqarý komıtetiniń músheleri toqtatty. Olarǵa Oral sovdepin qulatyp, múshelerin tutqynǵa alǵan Áskerı úki­mettiń qamaýynan qashyp kelgender Dos­muhamedov delegasııasy ústinen shaǵym túsirgen bolatyn. Máskeýge Áskerı úki­mettiń tapsyrmasymen ketti degen joramalmen. Delegasııa músheleri Saratov sovdepshileriniń talqysynda ózderin már­tebelerine saı, óte laıyqty dárejede ustady. Kózqarastary men ustanymdaryn dáleldi túrde qorǵady. Ortalyqpen keli­simderin júzege asyrýǵa Saratov sovdep­shileriniń járdem bergeni durys bolmaǵyn dáıektedi. Oral delegasııasy týraly má­sele qaraǵan Saratov Atkomynyń 1918 jylǵy 17 sáýirdegi sońǵy májilisinde Jansha Dosmuhamedov taǵy da Máskeýge sapardyń maqsaty men qol jetkizgen nátıjesin tilge tıek ete kele, Oral sov­depiniń qulatylǵany delegasııaǵa Hal­komkeńes qabyrǵasynda ǵana málim bol­ǵany jóninde aıtyp, Saratov sovdepi­men birlesip jumys istegendi jón kó­re­tinin áńgimeledi. Oral óńiriniń turǵyn­daryna úndeý jazǵanyn, ony ushaqpen elge jetkizip, jurtqa taratýǵa Saratov sovdepinen kómek suraıtynyn aıtty. Jansha Dosmuhamedovtiń aqtar qol­as­tyndaǵy óńirge ushaqpen jetkizilip, aýyl­dar men qalalarǵa aparyp tastalǵan «Oral oblysynyń Jaıyq syrtyndaǵy bútkil qazaq zemstvolyq jáne qoǵamdyq uıymdaryna, laýazymdy tulǵalarǵa jáne barlyq azamattarǵa» arnaǵan sondaǵy úndeýinde: «Jalpyqazaqtyq «Alash Or­da» Halyq Keńesi Reseı Federatıvtik Res­pýblıkasynyń keńestik bıligin moıyndady da, Halyq Komıssarlary Keńesimen qarym-qatynas ornatty», delinip, kelis­sózderdiń jaqsy nátıjesi retinde: «Halyq Komıssarlary Keńesiniń janynan jaqyn kúnderde Qazaq isteri jóninde komıssa­rıat qurylady da, eń qysqa merzim ishinde qazaq ólkesiniń avtonomııasy jaıynda dekret jarııalanady», – degen habar jáne Halkomkeńestiń zemstvo jónindegi qaýlysy aıtylǵan-dy. Solardy habarlaı otyryp, úndeýde: «Oral oblysynyń Jaıyq syrty bóligindegi qazaqtyń bar­lyq zemstvolyq jáne qoǵamdyq uıym­dary men laýazymdy tulǵalaryn, bar­sha qazaqtardy keńes ókimetine qar­sy baǵyttalǵan qozǵalystardyń eshqaı­sy­syna da qatyspaýǵa, sondaı qarsylyq qoz­ǵalystarǵa aralasy bar adamdarǵa eshqandaı kómek kórsetpeýge» shaqyrǵan jáne keńestik bıliktiń qazaq úshin tıimdi­ligine nazar aýdarǵan. «Esterińizde bolsyn, qandas qazaq baýyrlar, sizderdiń ulttyq taǵdyrdy óz qoldaryńyzǵa alý, ulttyń ózin-ózi bıleý quqyǵyna ıe bolý jónindegi tabıǵı tilekterińizge tuńǵysh ret eńbekshilerdiń Keńes ókimeti resmı túrde qulaq asty, Keńes ókimeti qazaq ultynyń ulttyq múddesin jáne ózin ózi bıleý quqyǵyn moıyndap otyr. Orys proletarıatynyń osynaý saıası tektilik-márttigin baǵalaı bilińizder!» degen jú­rekjardy sózdermen úndeýin aıaqtap, «Jalpyqazaqtyq «Alash Orda» Halyq Keńesiniń Múshesi Dos-Muhamedov» dep qol qoıǵan.

Alaıda Keńes ókimetimen yntymaq­tastyq osymen aıaqtaldy. Semeıdegi Or­ta­lyq Alashordanyń Stalınmen tóte jeli­degi suhbatqa baılanysty óz sharttaryn usynǵan jaýabyn Halkomkeńes alǵan, bul jaıynda Dosmuhamedovterdiń 1918 jylǵy 5 sáýirde Máskeýden Semeıge, Halel Ǵabbasovtyń atyna jibergen jedelhatynda: «Alashordanyń usynǵan sharttaryna Keńes úkimeti jaqyn arada jaýap bermek boldy», delingen-di. Sondaı-aq kelissózderdiń taǵy da mynandaı shúbásiz jetistikterin aıtqan: «Keńes úkimetiniń basynda Qazaq Komıssarıaty ashylatyn boldy. Bul komıssarıatqa kiretin adamdardy Alashorda ózi saılap jiberedi» jáne «Keńes ókimeti ár ob­lystaǵy Sovetterge «qazaqtyń tutqynǵa alynǵan azamattaryn tegis bosatyńdar» dep ámir qyldy». Osy jedelhat mátinin redaksııa «Saryarqa» gazetiniń 37-shi nómirine asqan rızashylyqpen basa otyryp, Keńes úkimeti «jýyq arada Alashorda avtonomııasyn jarııa qylar, qazaqqa da jaryq sáýle, kún týar degen oıymyz mol, ımanymyz zor» dep jazǵan bolatyn. Biraq bul oı aqtalmady. Halkomkeńes pen Ult isteri jónindegi komıssarıat jer-jerdegi ókilderi arqyly túrli áleýmettik toptar arasyndaǵy oı-pikirge, ulttyq «Alash» jáne sosıalıstik «Úsh júz» par­tııalarynyń ustanymdaryna tez-aq qanyqqan. Nátıjesinde, keńestik úkimet (predsovnarkom Lenın men narkomnas Stalın) taptyq múdde turǵanda ulttyq «býrjýazııalyq» qurylymǵa jol berýge bolmaıtynyn paryqtap, Dosmuhamedov delegasııasy Máskeýden attanysymen, onymen jasalǵan kelisimderdi de, Semeıge tóte jeli arqyly aıtylǵan ýaǵ­dany da birden umyt qaldyrdy. Eshqaı­sysyna da jaýap bermesten, jer-jerdegi ókilderine «býrýazııalyq avtonomııany eńbekshilerdiń moınynan túsirip tastaý» baǵytymen júrýge nusqaý berdi.

Keńes úkimetinen osylaı beti qaıt­­qan Alashorda qyzmetin aqtarǵa sú­ıe­nip júrgizýge kóshti. Oral oblysy qazaqtarynyń Jympıtyda ótken ke­­zek­ti sezi 1918 jylǵy 18 mamyrda Oral oblysynyń Jaıyq syrtyn «Oıyl ýálaıaty» degen atpen, bes úıez kire­tin erekshe derbes aýmaqqa bólip, ýaqytsha úkimet qurdy. «Oıyl ýálaıaty» mem­le­kettik-avtonomııalyq birligi Alash avto­­nomııasynyń quramynda sanaldy. Úkimetiniń tóraǵalyǵyna Jansha Dosmu­hamedov saılandy, úkimet ýálaıattyń respýblıkalyq rejimde jumys isteıtin ákimshilik-aýmaqtyq qurylymyn túzip, qyzmetin uıymdastyrýmen, ıýnkerler (ofıserler) daıarlaıtyn mektep ashyp, halyq mılısııasyn jasaqtaýmen shu­ǵyldandy. Álıhan Bókeıhanovtyń «Qazaq» gazetiniń 262-shi nómirinde jarııa­lanǵan jedelhatynda Alashordanyń 1918 jylǵy 24 maýsymda Alash (Zarechnaıa slobodka) qalasynda iske kiriskeni aıtyldy. Alashorda tóraǵasy Álıhan Bókeıhanov, músheleri Muhamedjan Tynyshbaev, Halel Ǵabbasov qol qoıǵan birqatar zańdar men erejeler jarııalandy, aldaǵy mindetterdi qalaı oryndaý kerektigi jaıynda tapsyrmalar berildi. Semeı, Aqmola oblystarynda mılısııa jasaqtalyp, aq gvardııamen birge bolshevıktermen soǵysýǵa attanǵany aıtyldy. Qazaq uıymdaryna «el qorǵaýshylardy jınaý isin ...úsh juma­nyń ishinde» aıaqtaý usynyldy.

 

Beıbit QOIShYBAEV,

jazýshy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

 

(Jalǵasy bar)

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar