Qazaqstan • 24 Naýryz, 2022

Úmitti úkilegen úderis

13856 ret kórsetildi

«Jańa Qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» atty baǵdarlamalyq qujat­ta Memleket basshysy Q.Toqaev aǵym­daǵy ishki jáne syrtqy saıası ahýalǵa tereń, egjeı-tegjeıli taldaý jasaý arqyly qoǵamda túbegeıli ózgeristerdiń qajettiligine basa nazar aýdardy.

Bul teńdesi joq saıası bastamalar saıa­sat­taǵy monopolııadan bas tartý, sýper­pre­zı­denttik basqarý formasynan Parlamenti myqty prezıdenttik respýblıka tásiline túbegeıli ótý, Prezıdent ókilettiligin shekteý, oǵan shamadan tys ústemdik berýden bas tartý, saılaý prosesi men sot júıesin jetildirý, azamattyq qoǵam ınstıtýttary men BAQ ókilderiniń rólin arttyrýdan bastap, Ulttyq quryltaı qurý, Táýelsiz Qazaqstannyń kartasynda Ulytaý, Jetisý, Abaı oblystary men Almaty oblysynyń ortalyǵy retinde Qapshaǵaı qalasynyń oryn alýyna deıingi máselelerdi qamtyp otyr. Kórip otyrǵanymyzdaı, Prezıdent aı­qyn­daǵan basymdyqtary memlekettiń saıa­sı júıesi men eldiń ákimshilik-aýmaqtyq qurylymyna mańyzdy ózgerister engizip, aımaqtardy damytýdyń jańa baǵyttaryn belgileýdi qarastyrady. Bular qoǵamdyq damý úderisterin jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan óte mańyzdy jáne ózekti suraqtardyń qataryna jatady. Sondyqtan qabyldanatyn taǵy da basqa keshendi sharalardyń ózara tyǵyz baılanysta júzege asyrylatyndyǵy kúmánsiz.

Bul saıası reformalardyń elimizde urpaq­tar almasýy, «Qasiretti qańtar», álemdegi geosaıası turaqsyzdyq pen sanksııalyq beı-berekettiktiń kúsheıýine qaramastan ótkizilip otyrǵany, árıne, biraz qıyndyqtar týdyrary anyq. Sondyqtan Q.Toqaevtyń halyqqa Joldaýyn batyl qadam deýge ábden negiz bar. Endeshe, atalǵan sharalar memlekettiń osy reformalardy júzege asyrý arqyly týyndaǵan geosaıası ahýal men qaýip-qaterlerdiń aldyn alýǵa yntalylyǵyn tanytyp, jaýapkershilikti de óz moınyna alýǵa daıyn ekendigin halyq túsinip, oǵan senim artsa, quba-qup bolar edi. Ol úshin bılik organdarynyń jumys tásili múldem ózgerýi shart. Saıası saladaǵy eńbek bólinisi ispettes osy sharalar qoǵamdaǵy qordalanyp qalǵan qasań úrdister men úderisterden arylyp, «qorshaǵan áleýmettik ortany» tazartyp, onyń áleýetine órkenıettik sıpat berip, kúıregen rýhty qaıta kóterip, ony baıandy etýge baǵyttalmaq. Al ol óz kezeginde bıliktiń bedelin kóterip, halyqtyń oǵan degen senimin qaıtarýǵa jaǵdaı jasary anyq. Ol úshin saıası reformalardy aqparattyq súıemeldeý barysynda adamdardyń boıyn bılegen belgisizdik pen úreı sezimin, olardyń narazylyq áleýetin tómendetýge mán berilgeni durys. О́ıtkeni dúnıedegi eń qaterli kesapat – úırenshikti daǵdynyń degeninen asa almaý. Endeshe, azamattardyń jaýapkershiligin arttyryp, olardy eńbekqorlyqqa baýlý, turǵyndardyń zańsyz áreketterge boı urýyna jol bermeý basty maqsattardyń biri bolmaq.

Joldaýda ashyq áńgimeniń oryn alýy men Memleket basshysynyń Prezıdenttik jáne onyń jeke tulǵa retindegi memleketshil­dik, ádilettilik, jaýapkershiliktik, muratshyl­dyq, múddeshildik pen senimdilik sııaqty us­tanymdarynyń aıqyn kórinis tabýy qoǵam­da Qazaqstan memlekettiligin qurýdyń jańa jolyna suranystyń bar ekenin kórsetse kerek. Endeshe, Prezıdent Q.Toqaevtyń «Halyqqa qajetti reformalardy júzege asyrý – meniń Memleket basshysy retindegi basty mindetim. Saıası jańǵyrý bolmasa, elimizdi ornyqty damytý, aýqymdy áleýmettik-ekonomıkalyq ózgeris jasaý múmkin emes», deýiniń astarynda úlken mán jatyr. Mine, sondyqtan Joldaý jan-jaqty tekserilgen ǵylymı-saraptamalyq negizdegi naqty sandyq jáne sapalyq bastamalardan turady. Sonymen birge onyń baıypty jáne tereń qoǵamdyq-saraptamalyq talqydan ótkeni halyq arasynda saıası reformaǵa degen oń kózqarastyń qalyptasýyna óz septigin tıgizeri de túsinikti. Sol sııaqty bul Joldaýǵa keshendilik jáne júıelilik tásili men sabaqtastyq prınsıpi tán.

Qoryta aıtar bolsaq, Memleket basshysy­nyń saıası bastamalaryn – revolıýsııa­lyq qadam emes, ol tereń oılastyrylǵan, tarıhı turǵyda negizdelgen jáne qazirgi kezeń talaptaryna saı keletin tıimdi de ońtaıly evolıýsııalyq ózgeristerdiń alǵysharty dep túsingen jón jáne muny alǵashqy qadam dep qarastyrǵan durys. Bul saıası reformalar ári tereńdetilip, naqtylanyp jáne tolyqtyrylyp óz jalǵasyn tabady. О́ıtkeni Jańa Qazaqstandy qurý úshin túsinikti ári ádil memlekettik saıasat júrgizilýi kerek. Bul barlyq azamatqa birdeı múmkindik jasaıtyn saıasat bolýy qajet. Osy rette Q.Toqaev jaýapkershiliktiń bárin óz moınyna alyp, «osy jolda, áleýmet, taısalar bolsam – maǵan sert, taıqyp ketseń – saǵan sert, eremisiń, áleýmet?» degen suraqty qoǵamǵa arnaıy joldap otyrǵandaı. Endeshe, el bolyp atqa qonyp, «sertke sert» deselik, aǵaıyn!

Sońǵy jańalyqtar

Shekaranyń shebi berik

Qazaqstan • Keshe

1,1 mln gektar jer qaıtaryldy

Qazaqstan • Keshe

Kúre jolda kóp ózgeris bar

Aımaqtar • Keshe

Baqyt mınıstrligi

Qoǵam • Keshe

Elektr jelileri tozyp tur

Ekonomıka • Keshe

Shyǵyn kóbeıse, tarıf ósedi

Ekonomıka • Keshe

Ult ustazynyń ulaǵaty

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

«Qylmysker» qalam

О́ner • Keshe

Bethovenniń ómiri

О́ner • Keshe

Ulttyq oıyndar – qundy muramyz

Ulttyq sport • Keshe

Alan alǵan 15-shi júlde

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar