Jaýdyń úreıin ushyrǵan «Sasha qazaq»

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­qa qazaq halqynyń da qatys­qa­ny jáne aldyńǵy lekten kóringeni ras. Keshegi keńestik re­jıs­serlerdiń óz halqyn al­dyń­ǵy shepke shyǵaryp, orys múd­desimen túsirgen týyndysyn maldana bermeı, kishkentaı halyqtardyń soǵystaǵy erligin jańasha paıymdap kórsetý – búgingi ulttyq kınorejıssýra aldyndaǵy úlken mindet. Biraq bul sala túren túspegen kúıi tyń jatyr. Bos. Al vakýým ishi uzaq ýaqyt bos bolsa, ony kún­der­diń kúninde mindetti túrde bireý kelip ıelenip, ony ózinshe toltyrýǵa áreket etetini belgili. Biraq nemen toltyrady, dál osy taqyrypty ol qalaı kórsetedi? О́zegine qandaı oı salady?

Sońǵy jyldary kórermen­ge tanystyrylǵan Álııa Mol­da­ǵulova men Mánshúk Má­metovanyń, Qasym Qaısenov pen Baýyr­jan Momyshulynyń kı­no­daǵy biregeı obrazyn endi maıdanger jazýshy Ádı Shá­ripovtiń beınesi tolyq­tyrady. Bıyl týǵanyna 110 jyl tolyp otyrǵan belgili qalamgerdi «1941 jyldyń jazy» atty jańa kór­kem fılmniń keıipkerine aınaldyrǵan rejısser Bekbolat Shekerovtiń uzaq jylǵy izdenisi tosyn jańalyqqa toly bolýymen nazar aýdartady. Ulttyq kıno­ny qoldaý memlekettik or­talyǵy­nyń qoldaýymen túsir­gen fılm akterlerdiń jańa býynymen tanystyra oty­ryp, qaısar minezdi qazaq­tyń erligine soǵystyń bar shyn­dyǵyn syıdyra alǵan.

Taǵylymy men ónegesi tarıh taqtasynda óshpesteı bolyp tańbalanǵan tulǵalardyń biri Ádı Sháripov soǵys jyldaryn­da partızan otrıadyn bas­qardy. Rejısser Belarýs jerindegi maıdanda «Sasha qazaq» atanǵan Ádıdiń erligin kórsetýdi fılm­niń negizgi ózegi etip alǵan. Bela­rýs ormanynda oıran sal­ǵan qazaq jigiti jáne ol bas­qar­ǵan par­tızan qozǵalysy – jar­ty álemdi sharpyǵan alapat so­ǵys­tyń shókimdeı bir ból­shegi ǵana, sonda da bolsa fılmnen so­ǵys­tyń bar sıpaty kórin­gen. Dostyq ta, mahabbat ta, sat­­qyndyq ta – osy fılmde. Fılm­niń az ǵana kadrlary Al­maty oblysynda, al basty bóligi Belarýs elinde, dál soǵys bol­ǵan jerde, partızandar men fashıster shaıqasqan aýmaqtyń ózinde túsirilgen. Kartınanyń aty aıtyp turǵandaı, Ádı Sháripov nemis basqynshylary ba­syp alǵan Belarýs jerindegi soǵysqa birinshi kúninen bas­tap kirisip, leıtenant sheninde partızan jasaǵyna basshylyq jasaǵan ol, jas ta bolsa, ıy­ǵy­na jaýapkershilik mindetin júk­teıdi. Qalyń orman ishinde tal­ǵajaý eter tamaǵy, oq-dárisi taýsylyp, aryp-ashyp júrse de, opasyzdyq jasap keıin qaıtýdy oılamaıdy. Belarýs jeriniń ıirimi tereń batpaǵynda qalýǵa májbúr bolǵanda da, qudaı-arýaqtyń kúshimen ol jylymnan da jol taýyp shyǵady. Jan-jaǵynyń bári antalaǵan jaý, qalyń jynysty orman ishin­de jan qysylǵanda qolushyn sozyp, járdemge keler esh­kimniń joǵyn áskerler jaq­sy túsinedi. Aldaǵy kún aı­qyn emes, belgisizdigi basym mu­nart­­qan kúnniń ár mezeti qorqy­nysh­ty, kez kelgen sátte kelip oq jaý­dyryp, baýdaı túsirýi múmkin jaý soqqysynan góri qolynda qalqan eter qarýy, oq-dárisi, ortalyq shtabpen baılanystyń joqtyǵy partızan otrıadyn tyǵyryqqa tireıdi. Al otrıadta murnyna oqtyń ıisi barmaıtyn kil jas balalar táýekel jasaýǵa batyly jetpeı «búldirip alamyz ba» dep barlyq áreketti tejeı beredi.

Fılm soǵys kezindegi tarı­hı derekter men kóńil kúı áse­rin múmkindiginshe dál sıpat­taý­ǵa tyrysady. Sebebi fılm Ádı Sháripovtiń maıdan dala­synda júrip óz qolymen jaz­ǵan hattary, ot pen oqtyń ty­ny­sy­men tildesken sátterin sý­ret­tegen shyǵarmalary negi­zinde, bolǵan oqıǵa izimen tú­si­rilgen. Á.Sháripovtiń 1941 jyl­dyń 22 maýsymynda soǵys­tyń alǵashqy kúni-aq Belarýs jerindegi shaıqastyń ishinen tabylý sebebi, ol dál sol mezette keńestik ásker sapynda she­ka­raǵa taıaý Grodno qalasynda áskerı boryshyn ótep júrgen qatardaǵy jaýynger bolatyn. Tutqıyldan kelip tıisken jaý soqqysyna keýdesin tósegen jaýyngerlermen birge Korob derevnıasy mańaıynda eki kún boıy qorshaýda qalǵansha Grodno baǵytyna polk shtaby ótip ketkenshe syrtynan jasqap turady. Aınala muzdaı qarýlanǵan jaý áskeriniń ortasynda qalǵan Ádıdiń qoryqpastan, shaıqasty ári qaraı jalǵastyra berýge sheshim qabyldaıtyn er­júrektigi – eń kóńil tolqytar sát. Basshylyqpen baılanysyn úzip alǵanyna qaramastan Ádı jaý tylynda jatyp ta jaýyn­ger joldastarynyń jú­regi­ne úmit pen senim otyn ja­ǵa biledi. Oqqa ushyp, ólim qush­qan ár sarbazdyń keýde­sin­degi besjuldyzdy ketip bara jatyp úzip alý Ádıdiń ádeti, eń sońynda kúrekteı qolyn­da son­shama seriginiń opat bol­ǵany­nyń belgisindeı úıilgen bes­jul­dyzdy ýystap turǵany – utym­dy kadr. Bári de jan tap­sy­ryp, vzvodta bar bolǵany 11 jaýynger qalady. Alaıda she­ıit ketken sarbazdardyń sa­py derevnıanyń jergilikti turǵyn­darymen tolyǵa túsedi.

28 aı boıy Belarýs eliniń ormandarynda partızan bolyp, qurbandyqtyń qandaı túrine de oılanbastan bara beretin batyrlyǵymen aty shyqqan Ádı Sháripovtiń «Sasha qazaq» degen atyn estigende fashıs­ter ashý-yzadan qalshyldap, onyń kózge kórinbeıtin, qolmen ustalmaıtyn «eles-beınesin» qolǵa túsire almaı ábden ábi­gerge túsedi.

Fılmdegi Ádı Sháripovtiń kúlim­dep turatyn meıirban mi­ne­zin birbetkeı batyldyqpen shen­­destire kórsetken Omby qala­­synda dúnıege kelgen qan­dasymyz, Máskeýdegi Stanı­slavskıı atyndaǵy elektro­teatr­dyń ártisi Azamat Nuǵy­manov­tyń sheberligi tánti etedi. «Ol týraly derektermen tanys­qanymda, Ádı Sháripovtiń belgili partızan bolǵanyn bildim. Ony belorýstar da, nemister de «Sasha qazaq» dep ataǵan. Nemister Sasha qazaqtyń basyn ákelgen adamǵa 5000 marka bás tikken. 1944 jyly ol Qazaqstanǵa oralady. Men onyń ómirbaıanyn zerttep júrip, ol kisiniń áıelimen tanystym. Apamyzben kóp áńgimelestim, ol kisi maǵan batasyn berdi. О́z ke­ıip­kerim týraly jańa derek­ter­di bilgen saıyn taǵdyr ony qan­sha ret syndyrmaq bolsa da, sol synaqtyń bárinen adam­dyq bolmysyna kireýke túsir­meı ót­kenine qarap, shyn tańyr­qa­dym. Ádı atamyz netken qaısar, jaryǵy mol jaqsy adam bolǵan!»

Sondaı-aq ózge de basty ról­derden Sháripbek Zakırov, Álı­han Lepesbaev, Andreı Sen­kın, Elızaveta Shýkova, Maq­pal Qasenova, Aleksandr Brýhas­kıı, Valentına Garsýeva sııaqty Qazaqstan men Belorýssııanyń tanymal jas akterleri kórinedi.

Buǵan deıin «Qarsy baqy­laý», «Jas ulan», «Seker» fılmi­men esimi kórermenge jaq­sy tanys Bekbolat Shekerov ja­ńa fılmin bylaı tanystyr­dy: «1941 jyldyń jazy» fıl­mi arqyly men kórermenge eki oı­dy jetkizgim keldi. Bul birin­shiden, qazaqtardyń jáne qazaq­stan­dyqtardyń da osy soǵysqa qatysqanyn kórsetý. Ol kezeńde bul barlyq 15 respýblıkanyń Otany boldy, endeshe qatysqan barlyq halyq janyn da birdeı qıdy. Ekinshiden, biz fılmdi keńestik kınonyń keshegi ozyq dástúrine saı soǵys ataýlyǵa qarsy fılm túsirgimiz keldi».

Naǵyz sýretker sezimtal kele­di. Bekbolat Shekerov tu­saýy jańadan kesilip jat­qan «1941 jyldyń jazy» fıl­min pandemııa bastalmaı tu­ryp, Reseı-Ýkraına soǵy­sy­­nan da buryn túsirip támam­daǵan. «1941 jyldyń jazy» Ekinshi dú­nıe­júzilik soǵys taqyry­by­na qazaqtyń óz kózimen qaraý­ǵa úndeıtin naǵyz keń format­taǵy aýqymdy dúnıe. Tek shek­teý­li prokatta jaryqqa shyǵa­tyny qynjyltady. Ádı­ler keshken qandy qyrǵyn, qy­zyl maı­dannyń órtinen de beı­bit kúndegi rýhanı daǵdarysty týdy­ratyn osy ospadarsyzdyqtan Otan zardap shegýi ábden múmkin. О́kinishtisi de osy.

ALMATY