Assambleıa belsene qatysady

HHHI sessııa barysynda Jańa Qazaqstan, jastar máselesi, aqparattyq jumystar, halyq birligi, bilim, mádenıet, azamat­tyq qoǵam ıns­tıtýttary, QHA jumystary­nyń taqyryptary sóz bolǵan edi. Sondaı-aq Memleket basshysy QHA qyzmetiniń negizgi basym­dyqtaryn aıqyndap berdi. Prezıdent atap ótkendeı, el damýynyń alǵy sharttarynyń biri – ol etnosaralyq qatynas­tardy odan ári damytý. Sebebi onyń túbinde – eldegi ishki tu­raq­tylyq pen tynyshtyqty saqtaý jatyr. Bul ásirese qazirgi halyqaralyq geosaıası jaǵdaıdyń ushyǵyp turǵan kezinde asa qajet. Sondyqtan Assambleıa ókilderi halyqpen únemi baılanysta bolyp, mindet pen sharttardy naqty ári uǵynyqty jetkize bilýi qajet.

Keńeıtilgen keńeste QHA Tóraǵasynyń orynbasary – hatshylyǵynyń meńgerýshisi Marat Ázilhanov: «Memleket basshysy bergen tapsyrmalardy sapaly iske asyrý – bizge júktelgen mindet. Assambleıa jumysynyń elimizdegi ishki turaqtylyq pen kelisimdi saqtaýdaǵy atqaryp kele jatqan róli óte úlken. Al­daǵy ýaqytta da qolǵa alynǵan jumys­tar týraly aqparatty eli­miz­diń árbir azamatyna jet­kizý­di jalǵastyramyz. Sebebi qoǵam­nyń saıası belsendiligin arttyrý bizdiń jumystarymyzǵa tikeleı baılanysty. Sondyqtan osy tapsyrmalardyń oryndalý barysyn, árbir qurylym basshylary óz quzyreti sheginde únemi nazarda ustap, halyqty aqparattandyryp otyrady», dedi.

Búginde Nur-Sultan qala­lyq QHA janynda Analar keńe­si qurylǵan. Is-sharada keńes tóraǵasy Altynaı Táńir­ber­genova atqarylǵan jumys­tarǵa toqtaldy. «Qazir ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteý, til men dilimizdi, birlik pen ynty­maqty saqtaý arqyly urpaqty tárbıeleýge erekshe nazar aýdara otyryp, jumysqa kiristik. Eki jyl qatarynan «Ana time» jobasyn iske asyryp kelemiz. Jobaǵa 1 modýl – etnopedagogıka bo­ıynsha oqytý, 2 modýl boıynsha áleýmettik kásipkerlerdi oqytý kiredi. Osy jobanyń arqasynda Nur-Sultan qalasy boıynsha 120-dan astam, Aqmola oblysy boıynsha 60 áıel ózderiniń bıznes ıdeıalaryn júzege asyrýǵa jáne áıelderdiń áleýmettik kásip­k­erligin ilgeriletýge múm­kin­dik aldy. Sonymen qatar keńes­tiń jumysy qoǵamdaǵy zor­lyq-zombylyq deńgeıin tómen­­­detýge, otbasy-turmystyq qa­ty­nastar salasyndaǵy quqyq buzý­shylyqtarǵa tıimdi qarsy is-qımyl jasaýǵa, sondaı-aq áıel­der men balalarǵa qarsy qyl­mystardyń aldyn alýǵa baǵyt­talady. Bul rette adam quqyq­tary jónindegi ýákilmen belsendi jumys isteıtin bolamyz», dedi keńes tóraǵasy.

Jıynda Assambleıanyń óńir­lerdegi músheleri de sóz al­dy. Qaraǵandy oblysy boıyn­sha «Assambleıa jastary» qoǵam­dyq birlestiginiń jetekshisi, komplaens-ofıser Aleksandra Ýrmashova memlekettik tildiń mártebesin erekshe atap ótti. «Men úshin Prezıdenttiń tilder týraly sózderi mańyzdy boldy. Memlekettik til búginde birik­tirý­shi til bolýǵa tıis. Biz Assam­bleıa aıasynda úlken ju­mys at­qara­myz. Etnomádenı birles­tikter ja­ny­nan etnos aǵartý ke­shen­deri quryldy, «Mámile» aýyzeki qazaq tili klýby ashyldy, Dostyq úılerinde qazaq tili kýrstary da jumys isteıdi. Bul tájirıbeni keńeıtý jáne kóbeıtý kerek», dedi birlestik jetekshisi.

Assambleıa konstıtýsııalyq ózgerister men saıası reformalardy júzege asyrý is-sharalaryna belsendi qatysatyny sózsiz. Sol sebepti atqarylǵan jumystardan góri atqarylatyndary basym. Osy oraıda Keńes qorytyndysy boıynsha QHA Tóraǵasynyń orynbasary Marat Ázilhanov quzyrly memlekettik organdarǵa birqatar tapsyrma júktep, etno­mádenı birlestikterdiń qyzmeti­ne ba­ǵyt-baǵdar berdi. Jıynǵa qatys­qan depýtattar, ortalyq mem­­lekettik jáne jergilikti at­qarý­shy organdardyń ókilderi, óńi­r­lik «Qoǵamdyq kelisim» me­k­e­­me­siniń basshylary da óz pikirlerin bildirdi.