Rýhanııat • 26 Mamyr, 2022

Tákapparlyq: «Men» jáne «Biz»

658 ret kórsetildi

Adamnyń ómiri maqsattardyń tizbegi ispettes, oǵan qol jetkende aldynan baqyt kútip turǵandaı bolyp kórinedi. Bul bir núkteden ekinshi núktege deıingi jarys sııaqty. Ondaǵy sońǵy núkte – rýhanı azyp-tozý.

Bir ókinishtisi, adam baqytqa umtyla otyryp, baqyttyń óz janynda júrgenin túsine bermeıdi. Biraq muny kóbimiz ómirimizdiń sońynda ǵana túsinip jatamyz. Onyń sebebi, adamnyń barlyq kúshi, ádette, basynda shoǵyrlanatyndyqtan ol ómiriniń ár sátin ón boıynan ótkizip, shynaıy ómir súrýge shamasy kelmeı qalady.

Tákappar adam menmendik kórsetip, men bárin bilemin dep, óz eńbegin negizsiz asyra baǵalap, ony aınaladaǵylardyń bárine moıyndatýǵa umtylǵysh keledi. Osyn­daı­lar men basqalardyń arasynda bilý men estý máselesinde úlken alshaqtyq pen aıyr­mashylyq bar. О́rkókirek adamdardyń qolynan estigennen basqa eshnárse kelmeıdi. Ol kez kelgen iske syrtynan qarap, tek baqylap qana turady, biraq ózi oǵan tikeleı aralaspaıdy. Bul qurǵaq sóz emes, bilimge negizdelgen tájirıbe. Olardyń ózderiniń basqa adamdardan artyqshylyǵyna senetindigi sonshalyqty, aınalasyndaǵylardyń jetistikterin moıyndamaı, kerisinshe, ózderiniń boıyn­daǵy kemshilikterdi baıqamaıdy. Mundaılar adamǵa jaqsy sóz de aıta almaıdy. Tákapparlyq pen adam boıyndaǵy kádimgi adamı maqtanysh sezi­miniń arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı, bular bir-birine sáıkes kelmeı­tin, úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn uǵym­dar. Tákapparlyqtyń sanany soqyr etip, bul­dyratatyny sonshalyq, ondaı adam bireýdiń durystyǵyn moıyndaı almaıdy.

О́mir boıy jınaqtalǵan senimder men qaǵıdalardyń kórinisi retinde tákapparlyq pen maqtanshaqtyqtyń adamdy parasatty oılaý múmkindiginen aıyrady. Ol óziniń ereksheligine, «tobyrdan» moraldyq artyq­shylyǵyna qatty senedi. Osyndaı minez-qulyq kelip ashýdy, óshpendilikti jáne zulym­dyqty týdyryp, synǵa tózbeýshilik jáne maq­taýǵa degen qumarlyq, nadandyq,  pasyqtyq pıǵyl, basqalardy mensinbeýshilik pen ózimshildikke uryndyrady. Menmendik qorqynysh pen oqshaý qalý seziminen týyndaıtyn qarańǵy túnek retinde adamdy jalǵyzdyqqa ushyratady. Tákappar adam keshirýdi de, keshirim suraýdy da bilmeıdi, dostyqqa da joq. Tákapparlyq sanany soqyr etedi jáne adam bireýdiń durys ómir súrýi men adaldyǵyn moıyndaı almaı, uıattan jurdaı bola bastaıdy. Ol adamnyń rýhyn azdyryp, namysyn tozdyrady, qoǵamdy rýhanı álsiretedi, moraldyq quldyraýǵa tireıdi jáne adamı qasıetterin tómendetedi.

Shekten tys ashý bar jerde kúmándaný, qorqynysh, uıat, kiná, salystyrý qatar júredi. Bul qasıetter ǵalamdyq energııaǵa qarsy kelip, adam tiri tozaq jaǵdaıynda ómir súretin bolady. Buǵan ár adamda bar joǵary «Meni» yqpal etedi. О́ıtkeni ol sen týraly bárin biledi jáne seniń barlyq tilekterińdi oryndaýǵa daıyn turady. Eger, máselen, sen birdeńeni urlamaq bolsań nemese bireýdi dattaǵyń kel­se, onda bul jaman pıǵyldaǵy oılaryń týra­ly aqparatyń jańaǵy joǵary «Menińe» jetip, ol bul habardy qabyldap, lezde iske kirisip, jaman qalaýyńdy oryndaıdy. Osylaı adamdardyń boıynda jáne qoǵamda urlyq-qarlyq pen basqanyń arqasynda kún kórý qýaty kúsh alady. Demek, osyndaı kiná, uıat sizge áleýmettik túrde júkteledi. Munyń bári sizdiń basyńyzdaǵy baǵdarlamaǵa aınalady.

Sondyqtan altrýıstik kózqarastardy tárbıeleı otyryp, «Men-men» degennen góri «Biz» degendi túsinip, ony qabyldaǵan jón. Bizdiń árqaısymyz «Men» bola tura, biraq bárimiz ózimizdiń ujymdyq aqyl-oımen baılanystylyǵymyzdy esten shyǵar­maǵanymyz durys. Sondyqtan «Bizdi» birliktiń nyshany retinde dáriptep, ony qoǵamdyq ortada ádetke aınaldyrýdyń mańyzy zor. О́ıtkeni osy ujymdyq aqyl oń energııaǵa ıe bolǵan jaǵdaıda, ol óziniń qýatynyń moldyǵyn jáne ómirdegi keremet nárselerge qabilettiliginiń barlyǵyn kórsete alary haq. Munda barlyǵy jekelegen ár adamǵa jáne bizdiń ishki álemimizdiń qundylyqtaryna baılanysty. Erte me, kesh pe, bul máselelerdi túsiný úshin jumys isteýge týra keledi. Ol ómir­lik úderispen úndes bolý kerektigin meń­zeıdi. Adam búkil emosııamen tolyqqandy jáne basyndaǵy osy problemalardy eńserý baǵytynda qalypty ómir súrýge qol jetkizýi kerek. Sonda ǵana onyń boıyna qýaty ora­lady. Sonymen, ishki dúnıemizde tozaq nemese jánnat jasaýdyń kilti árkimniń ózine baı­lanysty bolatyndyǵyn jáne onyń qanshalyqty jaýapkershilik pen uqyptylyqty talap etetinin uǵynyp, qoǵamnyń keseliniń birden-bir emi – oǵan tike qaraý ekenin tereń túsingen jón.

Sońǵy jańalyqtar

«Bir juldyz bolyp qalam men»

Rýhanııat • Keshe

Kenııanyń kóz jasy

Ádebıet • Keshe

Zaýyt súzgileri aýystyryldy

Qazaqstan • Keshe

Arystanmen arbasý

О́ner • Keshe

Dollar qymbattady

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar