Rýhanı jańǵyrý el birliginsiz júzege aspaıdy - EUÝ rektory

Osy rette jurt­shy­l­yq­tyń sana úılesimin jetildirýdiń naqty qadamdary Elba­synyń tarıhı baǵdarlamalyq maqalasynda aıqyn kórse­tilgen. Sondaı qadamnyń biri – qazaq tilin latyn álipbıine aýys­tyrý. Prezıdentimiz aıqyn kórsetkendeı: «Qoǵamdyq sana jań­ǵyrýdyń negizgi qaǵıdalaryn qalyptastyrýdy ǵana emes, sonymen birge, bizdiń zaman synaǵyna laıyqty tótep berýi­mizge qajetti naqty jobalardy júzege asyrýymyzdy da talap etedi». Mine, latyn álipbıine ótýdiń tarıhı mańyzy da osynda.  

Latyn álipbıi qazaq tili úshin jat emes. Ata-anamyz osy álip­bımen bilim aldy. Tipti qazir de 1930-1940 jyldardaǵy derek­terdi osy álipbı arqyly alamyz. Alaıda ol jyldardaǵy álip­bıdiń tarıhı joly, tarıhı saba­ǵy bar. Mysaly, ondaǵy 29 árip­tiń ishinde «ń» dybysyn baspaǵa túsirý qıyndyq kel­tirdi, «y» dybysynyń tań­basy latynsha emes «» (keıingi jińish­kelik belgideı) boldy t.b. Bul latyn álipbıiniń qazaq emlesi men orfoepııasyna kelmeı­tin tus­tarynyń kóp ekendigi týra­ly pikirtalas kırıll árpi­ne kóshkenshe jalǵasqanyn ǵalym­dar jaqsy biledi. Sonyń saldarynan bolar, 1940 jyly orys tili negizindegi 42 áripten turatyn kúrdelileý kırıll álipbıine kóshýge týra keldi. Sońǵy shırek ǵasyrdy sol álipbıdiń tıimdi tustaryn da, kemshiligin de saraptan ótkizgendeımiz. 

Elbasy N.Á.Nazarbaev «Bo­la­­shaqqa baǵdar: rýhanı jań­ǵyrý» atty baǵdarlamalyq ma­qa­lasynda: «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saq­taı bilý. Onsyz jańǵyrý dege­nińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı» dep halyq kóke­ıindegi sózdi ashyq aıtty. Ult­tyq kodty saqtaıtyn, jań­ǵyr­tatyn – ulttyq til. Demek qo­ǵam­dyq sanany jańartý úshin, rýhanı jańǵyrý úshin tili­miz­ge reforma jasaý – zama­naýı aqparattyq qoǵamda bilim kýl­­tin kóterýge óte qajet is­tiń biri. El­basy sózimen aıt­qan­da: «Za­ma­na synynan súrin­beı ót­ken ozyq  dástúrlerdi tabysty jań­ǵyrý­­dyń mańyzdy alǵyshart­tary­­na aınaldyra bilý qajet».

Osy jyldyń 11 qyrkúıeginde Qazaqstan Respýblıkasy Par­la­mentinde qazaq tilin latyn álip­bıine kóshirý máselesi kún tártibine qoıylyp, qazaq-latyn álipbıiniń usynylǵan kóp­tegen jobalary negizinde bel­gili mamandar aıqyndaǵan or­taq nusqa usynyldy. Bul nus­qa­nyń maqsaty da – tilimizdi jań­ǵyr­týǵa yqpal etý. Sheteldik táji­rıbeler de eskerilgeni aıtyl­dy. Sóıtip, 25 árip pen 8 qosar árip­ten (dıgraf) turatyn álipbı baspasózde jarııalandy. Bul usy­nys­ty keıbir ǵalymdar «táji­rıbe nusqasy» dep aıdarlady. 

Elbasynyń kóregendigi son­da – Parlament tyńdalymyna usynylǵan nusqany da halyq talqy­laýyna salǵyzdy. Talqy­laýǵa jas-kári, úlken-kishi – bári de qatysty. Kópshiliktiń oılan­ǵany – qosar árip pen keıbir dy­bys­tyń beıbalama tańbamen berilý jaıy edi. 

Qazaq tiliniń jalǵamaly til ekeni málim. Sondyqtan «ja­zylǵan sózdiń uzyndyǵy qabyl­daýǵa qıyndyq keltiredi» degen jáne «qosar áriptiń ár árpi oqylý­da derbes qabyldanyp ketýi múmkin» degen pikirler or­taǵa salyndy.

Osy oraıda Memleket bas­shy­sy: «Álemde eshbir el jańa álipbıin búkil halyq bolyp talqy­laǵan emes. Bizge ár adam­nyń pikirin bilý mańyzdy. Latyn­ǵa kóshý máselesine qatys­ty 300-den asa usynys tústi. Jastardyń bul prosesti qolda­ǵany qýantady» degeni baıyp­tylyqtyń baǵdary edi. L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýra­zııa ulttyq ýnıversıtetinde de qazaq jazýyn latyn álipbıine kóshirý isi Elbasymyzdyń «Qazaqstan-2050» strategııasy aıa­synda talaı ǵylymı semı­nar­larda talqylandy. Ýnıver­sıtettegi «Jasandy zerde» ǵyly­mı-zertteý ınstıtýty osy baǵyt­ta úlken ǵylymı joba oryn­dady. Instıtýt, negizinen, bul ta­qy­ryp­ty kompıýterlik tehno­lo­­gııa­larǵa súıenip zertte­di. Osy jo­ba­nyń kezeńdik nátıje­leri Qazaq­stan qoǵamyna keń usynyldy. 

Bizdiń ǵylymı semınarlarda latyn álipbıiniń qazaqsha sóı­leýine qatysy, álipbıdiń semıo­tıka­lyq kórinisteri, aqparat­tyq tehnolo­gııamen etene­lesýi sııaqty keleli máseleler qaral­dy. Parlament tyńdaýyna usynylǵan álipbı nusqasy da ýnıversıtet nazary­nan tys qalǵan joq. Pikirtalastar qorytyndysy, mamandar usyny­sy der kezinde Bilim jáne ǵy­lym mınıstrligine joldanyp otyr­dy. Ǵalymdarymyzdyń or­taq pátýasy – latyn álipbıiniń qazaq tili úılesimdiligin jańa­dan jańǵyrtýǵa yqpal etýin qol­daý yńǵaıynda. Shetelden sha­qy­rylǵan professorlarymyz, Qazaqstan halqy Assambleıasy men IýNESKO kafedralarynyń mamandary qazaq tili álipbıin latyn qarpine kóshirýdi tereń túsinistikpen qoldady. 

10 qazanda Elbasy memleket­tik tildi latyn qarpine kóshirý jónindegi jobany iske asyrý toby­nyń múshelerimen kezdes­kende talasty máseleniń bári de ońtaıymen sheshildi dep senim­men aıta alamyz. Jańa nusqada qosar áripter joq, onyń ornyna dáıekshe belgisi (apostrof) alynypty. Dáıekshe qoıý – jazylǵan sózimizdi yqsham etý úshin durys tabylǵan amal. Onyń ústine dáıekshe qoıǵanda kompıýter­diń áriptik taqtasynan tysqary shyqpaımyz. Dybys tabıǵaty meı­­linshe anyq kórsetilgen.

Jańa nusqa jarııalanysy­men bilim salasy mamandaryna una­dy. Ony qoldaýshylar áp-sátte oıyn BAQ-ta jarııalady. Jalpy dáıekshe jazý tarıhymyzda A.Baı­­tursynuly zamanynda da bo­l­ǵa­nyn umytpalyq.

Latyn negizdi qazaq álipbıi – ýaqytpen birge tolyǵatyn, jetiletin álipbı. Ikemdi, utqyr álipbı – ult tilin órkendetýdiń jańa tynysy. Memlekettik tildi ózge tildilerge úıretýdiń tamasha amaly. Ǵalymdar ózgeshe nazar aýdarý ózge tildi jeńil úırenýge aparar jol dep esepteıdi.

Rýhanı jańǵyrý el birliginsiz júzege aspaıdy. О́zge etnostar da qazaq tiliniń latynsha jazylýy mánin, maqsatyn otanshyl­dyq órede túsingenine kóp mysal kel­tire alamyz. Elbasynyń myna oıy olardyń da kókeıinen shyq­ty: «Qazaq tilin latynǵa aýys­tyrý orys tildilerdiń, orys tiliniń jáne basqa tilderdiń quqyǵyna eshqandaı nuqsan keltirmeıdi. Orys tili kırıll jazýynda qala beredi. Jańa álipbıge ótý qazaq tilin úırenýdi jeńildetedi». Jalpy jazý tarıhy – sana men sapa tarıhy. Ár qoǵam kom­mýnıkasııanyń jańashyl múm­kindigin izdeıdi. Jańa álem­degi jańa Qazaqstan baıyr­ǵy jáne keıingi dástúr sabaqtastyǵyn úzbeı, jasampazdyqpen alǵa damı beretin bolady. 

Erlan Sydyqov, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, akademık