Aıt kúnderi osy bir qyzyq oqıǵa esime túsip, qııalyma qanat bitkendeı bolady da, tú-ý sonaý alysta qalǵan balalyq shaǵyma qaraı alyp usha jóneledi.
...Sol jyly Qurban aıt qys ortasynda kelip edi. Bary-joǵy on tórt úıden turatyn kip-kishkentaı aýyldy bir top bala túske sheıin-aq túgendep, túp-túgel aıttap shyqtyq. Endi mine, qaıda bararymyzdy bilmeı daǵdaryp, oılanyp turmyz. Kenet Zulpyqar degen ala kóz qara bala támpish murnyn bir tartyp qoıyp: «Eı, biz osy, qoıshylardyń úıine aıttap qaıtsaq qaıtedi?!» dep qaldy.
Bul bir kútpegen jańalyq edi. Bárimiz: «O-o!» – dep qýanyp, shý ete tústik. Sóıttik te, qar jamylyp jatqan appaq adyrdaǵy júk mashınasy júrip ótken aqsyrǵaq jolǵa túsip alyp, tarttyq ta kettik.
Olar bizdi qýana qarsy aldy. Alǵashqy eki úı baryn aldymyzǵa tosyp, sonsha jerden arnaıy aıttap kelgenimizge máz bolyp jatty. Tipti qoı soıamyz, qona jatyp ketińder dep te qaldy. Biraq bizdiń kóz aldymyzǵa kelesi qoıshynyń úıinde budan da dámdi, budan da mol dastarqan kútip turǵandaı bir qyzyq sýret elestep, tezirek sonda jetýge asyqtyq.
Sóıtip úshinshi qoıshynyń úıine kelgende múlde kútpegen jaǵdaıǵa tap bolyp, mańdaıymyz tasqa soǵyldy.
Áýeli bizdi sháý-sháý etip, qulaǵy tikireıgen kip-kishkentaı máshke ıt qarsy aldy. Onyń artynan qolynda shelegi bar, syrtqa kúl tógýge shyqqan kók kóz, meıizdeı qatqan sary kempir kórindi.
Aıaq astynan sap ete qalǵan bul ne dúrmek degendeı bizge shoshyna qarap: «Aıttaryńyz qutty bolsyn, Sıyrlaryńyz sútti bolsyn!» dep jan-jaqtan jamyraǵan daýsymyzdy jaqtyrmaı, qalshıyp qatty da qaldy.
Sonsoń menen aýlaq júrińder degendeı qolyn sermep: «Chevo vam nado?» dedi orys tilinde sup-sýyq ún qatyp.
Endi biz odan úrkip qaldyq. «Aıt qoı búgin... aıt... Biz anaý aýyl jaqtan kele jatyrmyz...» dep kúmiljigendeı bolyp ek, sary kempir: «Iа nıchego ne znaıý, otkýda prıshlı, týda ı vozvrashaıtes!» dep short kesti.
Taza qazaq aýylǵa múlde túsiniksiz sózden be, álde úı ıesiniń qatý qabaǵynan ba, áıteýir, qatty seskenip, aqyryn-aqyryn sheginshektep, qoı qoranyń janyndaǵy tóbeshiktiń ústine shyǵyp kettik. Qansha degenmen qar keship, terlep-tepship, sharshap-shaldyǵyp keldik emes pe. Sálden soń boıymyz muzdap, qaltyrap tońa bastadyq. Jańa ǵana tas tóbemizde turǵandaı bolyp kóringen kún eńkeıip, kókjıekke jaqyndap qalǵanyn endi baıqadyq.
Áıtkenmen, er balanyń boıynda namys degen bolady emes pe. Álgi qylyǵyna tisimizdi qaırap, mundaı adam bizdiń jaqqa qaıdan kelgen dep kijinip turǵanymyzda, murjasynan syzdyqtap tútin shyǵa bastaǵan tómendegi úıdiń esigi qaıta ashylyp, sary kempir syrttaǵy qyldabaıdan kómir alýǵa shyqty.
Osy sátte ortamyzdaǵy bireý: «E-eı, bábúshke, sen Qurban aıt, Oraza aıt bilmeıdskı-ı-ı!» dep bar daýsymen kúshenip aıqaı saldy. Sol sol-aq eken, bárimiz tus-tustan jamyrap, oryssha sóılegenniń jóni osy eken ǵoı degendeı, árqaısymyz óz sózimizdiń sońyna «skıı» degen jalǵaýdy qosyp jiberip, aýzymyzǵa kelgendi aıtyp, aıqaıǵa bastyq. «Qaqpasskıı», «Bir taba nany men bir ýys kámpıt-kúlshesin qyzǵanǵanskıı», «О́le qalskıı!» degen sııaqty sózderdiń neshe atasy qarsha borady...
Al kók kóz, sary kempir bizdiń daýsymyzdy estise de, sózimizdi túsinbegen syńaıly. Kómir salǵan shelegin kótergen kúıi ún-túnsiz úıine kirip kete bardy.
Sóıtip keri qaıttyq. Bet-aýzymyz qyzaryp, aıaǵymyz tońyp, jol ortasynda áreń ilbip kele jatqanymyzda kenet: «Oıbaı, anaǵan qarańdar! Bizdi qýyp kele jatyr!» degen daýystan selk ete tústik.
Rasynda da, basyndaǵy qulaqshynynyń eki qulaǵy jelp-jelp etip, astyndaǵy jýan tory atty ústin-ústin qamshylap bireý bizdiń sońymyzdan salyp uryp keledi eken. Kóre sala, muz bop qatqan etikterimizdiń tabany dúńk-dúńk etip, topyrlap qasha jóneldik. Bul árıne, jańaǵy kók kóz kempirdiń shaly ǵoı. Qolyna tússek, ońdyrmaıdy-aý endi, ońdyrmaıdy.
Biraq jaıaýdyń aty – jaıaý ǵoı qashanda. Áne-mine degenshe at dúbiri jelke tusymyzǵa taıap-aq qaldy. Eki ókpesi aýzyna tyǵylyp, demi jetpeı qulap túsken bir bala sálden soń art jaǵymyzdan: «E-eı, toqtańdar! Ol bizge aıttyq ákelipti!» dep aıqaılady...
Jýan tory atty qamshylap bizdi qýyp jetken qara shaldyń qolynda bir qyzyl túıinshek bar eken. Oǵan asyǵyp-úsigip júrip bir taba nan men bir ýys kámpıt kúlsheni oraı salypty. «Áı, baldar, aıttyq jeńder, – dep báıek bolyp jatyr. – Sender bizdiń Katkaǵa renjimeńder. Ol baıǵus mundaıdy eshqashan kórmegen ǵoı!»
Endi bizdiń sóz tyńdaýǵa murshamyz joq. Qarnymyz ábden ashyp-aq qalǵan eken, appaq qardyń ústine jaıylǵan qyzyl túıinshektegi kámpıt-kúlshege talasyp, sylpyldatyp soǵyp jatyrmyz.
Keıin bildik qoı, ol bizdiń qoıshy atamyzdyń kempiri qaıtys bolyp, úlken stansada turatyn jalǵyzbasty bir orys áıelge úılengen kezi eken-daǵy.
Nurǵalı ORAZ,
«Egemen Qazaqstan»