Qoǵam • 02 Sáýir, 2019

Ataýly áleýmettik kómektiń jańa formaty jóninde neni bilý qajet

6406 ret kórsetildi

Ataýly áleýmettik kómek – bul az qamtylǵan azamattarǵa jáne tabystary tómen deńgeıdegi otbasylarǵa, onyń ishinde kópbalaly otbasylarǵa beriletin aqshalaı tólem dep habarlaıdy qala ákimdiginiń resmı saıty.

Tómende biz jıi qoıylatyn 10 suraq pen olardyń jaýaptaryn keltirdik.

1) Ataýly áleýmettik kómektiń jańartylǵan formatyna ótinishterdi qabyldaý qashan bastalady? Qaı jerge júginý qajet? 

Jańartylǵan ataýly áleýmettik kómek kórsetýge ótinishterdi qabyldaý 2019 jylǵy 1 sáýirden bastalady. Ol úshin turǵylyqty jeri boıynsha jumyspen qamtý ortalyǵyna nemese halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna júginý qajet. Eger otbasy aýyldyq jerde tursa – kent, aýyl, aýyldyq okrýgterdiń ákimderine júginedi. 

2) Ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý úshin qańdaı qujattar qajet? 

О́tinish berý  jáne sáıkestendirý úshin tek jeke kýálikti usyný qajet. Basqa qujattar qajet emes. 

3) Járdemaqyny tolyq mólsherde alý úshin qujattardy aıdyń basynan berý qajet pe? 

Joq, mindetti emes. Ataýly áleýmettik kómek ótinish bildirgen aıdan bastap taǵaıyndalady jáne ótinish bergen kúnge baılanysty emes. Mysaly, eger siz qujattardy ýákiletti organǵa 20 sáýirde tapsyrsańyz, onda tólemdi de tolyq kólemde bir aı úshin alasyz. 

4) AÁK alý úshin turǵylyqty mekenjaı boıynsha tirkelý qajet pe?  

Iıa, qajet. AÁK taǵaıyndaý úshin turǵylyqty mekenjaı boıynsha turaqty nemese ýaqytsha tirkelý qajet. 

5) Járdemaqyny eseptegen kezde birge turatyn týystardyń barlyq tabystary esepke alynatyny ras pa? Bul norma qaıta qaralady ma? 

Ataýly áleýmettik kómekti 2019 jylǵy 1 sáýirge deıin taǵaıyndaǵan kezde otbasynyń birge turatyn, ortaq sharýashylyq júrgizetin barlyq músheleri esepke alynady. Alaıda, Mınıstrlik  «Memlekettik ataýly áleýmettik kómek týraly» QR Zańyna otbasy quramyn naqtylaý bóliginde tolyqtyrýlar engizýde. Osylaısha, 2019 jylǵy 1 sáýirden bastap otbasynyń quramynda tek jaqyn týystar, ıaǵnı ata-ana, balalar, bala asyrap alýshylar, asyrap alynǵan bala, ata-anasy bir jáne ata-anasy bólek baýyrlar men apa-qaryndastar, ata, áje, nemereler esepke alynady. 

6) Járdemaqy alý úshin otbasynyń bir múshesinde qandaı tabys bolýǵa tıis? Jáne járdemaqynyń mólsheri qandaı? 

Eger otbasynyń bir adamǵa shaqqandaǵy aılyq tabysy  20 789  teńgeden aspasa, otbasyǵa ataýly áleýmettik kómek tólenedi. Bul rette kámeletke tolmaǵan balalarǵa 20 789 teńge mólsherinde, al eresekterge otbasynyń jan basyna shaqqandaǵy tabysy men AÁK krıterııleriniń mólsheri arasyndaǵy aıyrma tólenedi. Mysal retinde eki eresek ata-ana men alty kámelet jasqa tolmaǵan baladan turatyn otbasyn alaıyq. Aı saıynǵy tabysy: 1)      Ákesiniń jalaqysy – 150 000 tg. quraıdy; 2)      Kópbalaly otbasyǵa beriletin arnaýly memlekettik járdemaqy – 10 504 tg; 3)     «Kúmis alqa» alqasymen marapattalǵan kóp balaly anaǵa beriletin memlekettik járdemaqy – 16 160 tg. Otbasynyń aı saıynǵy tabysy – 176 664 teńge. Otbasynyń jıyntyq tabysyn esepteý kezinde kóp balaly otbasylarǵa beriletin arnaýly memlekettik  járdemaqy men «Kúmis alqa» járdemaqysy alyp tastaldy. Otbasy músheleriniń jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy kelesideı esepteledi: 150 000 teńge 8 adamǵa bólinedi = 18 750 tg. Tıisinshe, otbasy AÁK kórsetý krıterıılerine sáıkes keledi. Balalarǵa AÁK mólsherin esepteý: 20 789 teńge*6 bala = 124 734 tg. Ata-analar úshin AÁK mólsherin esepteý: 20 789 tg. – 18 750 tg. =  2 039 tg; 2 039*2 = 4 078 tg. AÁK jıyntyq mólsheri 124 734 tg. + 4 078 tg = 128 812 tg. Eger buryn otbasy AÁK kórsetý krıterııine sáıkes kelmese, onda 2019 jylǵy 1 sáýirden bastap otbasy 128 812 tg. mólsherinde ataýly áleýmettik kómek alýǵa quqyly. Osylaısha, jańa ataýly áleýmettik kómekti eskere otyryp, otbasynyń jalpy tabysy: 176 664 tg. + 128 812 tg. = 305 476 tg. bolady. 

7) Otbasynyń jıyntyq tabysyn esepteý kezinde jeke qosalqy sharýashylyqtan túsken tabys esepke alynady ma? 

Iá, otbasynyń jıyntyq tabysyn anyqtaǵan kezde jeke qosalqy sharýashylyq eskeriledi. Jeke qosalqy sharýashylyqtan túsetin tabys Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń 2009 jylǵy 28 shildedegi № 237-ó buıryǵymen bekitilgen Memlekettik ataýly áleýmettik kómek alýǵa úmitker adamnyń (otbasynyń) jıyntyq tabysyn esepteý qaǵıdalaryna sáıkes esepteledi. Qaǵıdalarda  el óńirleriniń klımattyq erekshelikterin eskere otyryp, jeke qosalqy sharýashylyqtan  túsetin tabysty esepteý normalary aıqyndalǵan. Bul rette, jergilikti atqarýshy organdar jeke qosalqy sharýashylyqty tabys kózine jatpaıdy dep aıqyndaı alady. Iаǵnı, ákimdikter óz qalaýy boıynsha jeke qosalqy sharýashylyqtan túsetin tabysty eskermeýge quqyly. 

8) 1 sáýirden bastap otbasynyń jalpy tabysyn esepteý kezinde qandaı tabys alynyp tastalady ma? 

AÁK taǵaıyndaý úshin otbasynyń jıyntyq tabysyn eseptegen kezde mynalar esepke alynbaıdy: 1. 4 jáne odan da kóp balasy bar kóp balaly otbasylarǵa beriletin arnaýly memlekettik járdemaqy; 2. «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan kóp balaly analarǵa beriletin járdemaqy; 3. balanyń múgedektigi boıynsha járdemaqy; 4. stýdentterdiń stıpendııasy; 5. jergilikti atqarýshy organdar júzege asyratyn birjolǵy tólemder. 

9) Kóp balaly otbasylardy qoldaý boıynsha taǵy qandaı sharalar bar? Olar boıynsha tolyq jáne durys aqparatty qaıdan alýǵa bolady?

 «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kóp balaly analarǵa aı saıyn 16 160 teńge (6,4 AEK) memlekettik járdemaqy tólenedi. Búginde 235 myń ana osyndaı qurmetti ataqqa ıe. Sondaı-aq, «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan kóp balaly analar: - kólik quraldaryna salynatyn salyqty jáne jer salyǵyn; - turǵylyqty mekenjaıyn tirkeý, pasport jáne jeke kýálik alý kezinde jasalatyn notarıattyq jáne zań turǵysynan mańyzdy áreketter úshin memlekettik baj salyǵyn jáne t.b. tóleýden bosatylady. Sonymen qatar, 5 jáne odan da kóp bala týyp, olardy 8 jasqa tolǵanǵa deıin tárbıelep otyrǵan analar 53 jasynda zeınetke shyǵýǵa quqyly. Budan basqa, Mınıstrlik azamattardyń usynystaryn eskere otyryp, áleýmettik kómek pen qyzmetterdiń biryńǵaı paketin ázirledi, ony AÁK alýshylarǵa jergilikti atqarýshy organdar kórsetedi. Áleýmettik paketke jergilikti atqarýshy organdar esebinen kórsetiletin 11 áleýmettik qoldaý jáne áleýmettik qyzmet sharasy kiredi, onyń ishinde 1-4-synyp oqýshylaryn tegin ystyq tamaqpen qamtamasyz etý, qoǵamdyq kólikte jeńildikpen júrý, balalar lagerlerinde tegin demalý, turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi arqyly turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý, mektep formasymen, oqýlyqtarmen jáne oqý kerek-jaraqtarymen qamtamasyz etý jáne t.b. bar. Biryńǵaı áleýmettik paketti engizý eldiń barlyq óńirlerinde muqtaj azamattarǵa birdeı áleýmettik kómek kórsetýge múmkindik beredi. Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý jáne basqa da jeńildikter men járdemaqylar týraly tolyq aqparatty jumyspen qamtý ortalyqtarynan, jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmalarynan, aýyldyq ákimdikterden, sondaı-aq 111 call-ortalyǵy arqyly alýǵa bolady. 

10) Qandaı jastaǵy balalar AÁK ala alady? 

Jańa mehanızm boıynsha eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-y nemese 20 789 teńge mólsherindegi kepildi tólem 18 jasqa deıingi balalarǵa, al orta, tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynda kúndizgi oqý nysany boıynsha oqyǵan jaǵdaıda, bilim berý uıymyn bitiretin ýaqytqa deıin (biraq 23 jasqa tolǵanǵa deıin) tólenetin bolady.

Uqsas jańalyqtar