Konferensııany ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakýlteti men R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty jáne «Nur-Mýbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetterimen birlesip uıymdastyryldy.
Mazmundy málimdemeler jasalǵan májiliske «Nur-Mýbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetiniń rektory Mýhammad ash-Shahat Abdýlhamıd Mýhammad al-Jındı, R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń dırektory Ábsattar qajy Derbisáli, «Nur-Mýbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetiniń professory, PhD Hasan Hýseın Matarı (Qazaqstan-Egıpet), «Nur-Mýbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetiniń professory, PhD Madıh Abdýlla Abdý-l-Djaýad, PhD, Ýıssen ýnıversıtetiniń basshysy, professor, PhD Týnjaı Sevındık (Shveısarııa), Ýıssen ýnıversıtetiniń quryltaı múshesi professor, PhD Mýstafa Inan (Shveısarııa), oqytýshy doktor Sabrı Mýaz Sýleıman (Iordanııa),ál-Farabı murasyn zertteýshi ǵalym, ataqty aýdarmashy Klara Tadjıkovamen qatar, basqa da ýnıversıtet pen ınstıtýttardyń oqytýshy-professorlyq quramy men osy ǵylymı baǵyttaǵy izdenýshi ǵalymdar qatysty.
Farabı forýmy aıasynda ótken konferensııa uly babamyz Ábý Nasyr ál-Farabıdiń baı rýhanı murasyn nasıhattaý men búgingi táýelsiz elimizdiń halyqaralyq qatynastar júıesindegi ornyn belgileý baǵytyndaǵy jumystardy úılestirýdi kózdeıdi. Onyń ishinde ál-Farabı murasynyń álemde zerttelýine serpin berý, ál-Farabı muralaryn túpnusqadan qazaq tiline tikeleı aýdarý máselesin jolǵa qoıý da bar.
Konferensııa birneshe seksııada jumys istedi. Bul seksııalarda Shyǵystyń dástúrli jáne zamanaýı mádenıetin, ál-Farabı murasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrýdaǵy róli qarastyryldy.
Jıynda ál-Farabı eńbekterinde kórinis bergen jáne qazirgi kezeńde júzege asyrylyp jatqan din men áleýmettik qurylymdy modernızasııalaýǵa qatysty jáne Shyǵys elderiniń mádenıeti men ekonomıkasyna yqpal etetin ıdeıalar usynyldy.
Konferensııa barysynda «Nur-Mýbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetiniń rektory Mýhammad ash-Shahat Abdýlhamıd Mýhammad al-Jındı myrza: «Ál-Farabı ótkenniń ǵana emes, búginniń de, bolashaqtyń da ǵalymy bolyp tabylady. Onyń kótergen taqyryptary búgingi qoǵam úshin de, keler qoǵam úshin de ózekti bolyp qala bermek» – degen paıymyn aıta otyryp, Farabı forýmyn óte joǵary baǵalaıtyndyǵyn jetkizdi. Sóz sońynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakýltetiniń jaqsy bastamalary jalǵasa beretindigine senim bildirdi.
