Qoǵam • 18 Sáýir, 2019

Jaldamaly keıipker – arzan reıtıng, anaıy habar, tógilgen abyroı

2014 ret kórsetildi

Álemdi kóz aldymyzǵa aınadaı tosyp otyrǵan teleekrannyń aldynda kim otyrmaıdy deısiz. Sanasy solqyldaq jas ta, salıqaly sóz kútken salmaqty tyńdarman da, árbir aıtylǵan sózdiń astaryn izdegen kináratshyl kórermen de, kórgenin sol kúıinde qabyldaıtyn ańǵal jandar da, maıdan qyl sýyrǵandaı suńǵylalar da, ár nárseden paıda izdegen pıǵyly bólek adamdar da otyr.

Teledıdar paıda bolmaı turyp ata-babalarymyz sóz­diń de kilt sekildi kez kelgen jú­­rek­tiń qulpyn ashýǵa nemese kez kel­gen aýyzdy jabýǵa bolaty­nyn paryqtap qoıǵan joq pa edi. О́ıt­keni til – bireý, qulaq – ekeý. 

Al halyqty durys jolǵa je­­­teleýi tıis BAQ-tyń sózi bu­­zyl­­sa, emin kimnen izdemek kerek?

Basqasyn aıtpaǵanda, tipti jurt sengen, el aýzyna qarap otyrǵan belgili tulǵalardyń oılanbaı aıta salǵan sózderi, paryqsyz oılary ómir boıy jınaǵan abyroıyn qashyryp, eńbegin esh qylǵanyn da kóz kó­rip júr. Munyń barlyǵy eldiń aldyndaǵy júrgen tanymal adamdarǵa sabaq bolýy tıis edi. Kerisinshe, sózden kıe qashyp bara jatqandaı kórinetini nesi?

«Kózin shel qaptady», degen osyndaıda aıtylsa kerek, ókinishtisi arzan abyroı, baıansyz tanymaldylyq, paıda qýý, jalǵan maqtan, qoldan jasalatyn reıtıngiler osynyń bárin jıi umyttyratyn boldy. Munyń shekten shyqqan, mysaly, A. esimdi qyzy­myzdyń (barshamyzdyń qy­zy­myz dep qaraıyq) «7 arnadaǵy» «О́z oıym» tok-shoýyna shyǵyp, páktigin satamyn dep jahanǵa jar salýy bolsa, ekinshisi atal­ǵan telebaǵdarlamanyń jasandy keıipker bolýǵa shaqyrǵanyn aıdaı álemge jaıǵany boldy. Áleýmettik jeliler de muny ilip áketip, talqylaýlar áli tolastaǵan joq. Eń soraqysy keıbir derek kózderi qytaılyq saıttardyń da osy oqıǵany ortaǵa salǵanyn dáıektep otyr. 

Mundaı jaǵdaıda qoǵam pikiri mindetti túrde qaq jary­la­dy. О́mirde osy ispetti jaǵdaı­lardyń bar ekenin alǵa tartyp, shyndyqty búrkemelemeý kerek dep «shyryldaıtyndarǵa» da ýáj tabylady. Aıdy aspanǵa shy­ǵarmaq bolǵan tok-shoý ar­syz­dyqty jarnamalap otyr dep jaz­ǵyryp jatqan jurttyń da janaıqaıy oryndy. Sanaly, de­ni durys adam júz jerden erkin, júz jerden zamanaýı bolsa da kóshege jalańash shyq­paıtyny aıan... 

Qarap otyrsaq, keleń­siz­dik­ter qaı zamanda da neken-saıaq, ilýde bireý bolǵan. Biraq sybyrlap aıtýǵa da bolmaıtyn syr­dy ata-babalarymyz balalatpaı, urpaǵynyń pıǵylyn taza ustaýǵa umtylǵan. Osy ustanym ulty­myzdy talaı tepe­rish pen taýqymetten alyp shyq­qan joq pa? Áıtpese «pák­ti­gimdi satamyn» deıtindeı ul-qy­zy­­myzdyń basyna ne kún týyp otyr?

Haıptalam dep, aıyptalyp qalǵan «qalqa»

Endeshe, osyndaı jaǵdaıda esti oı taratýǵa tıisti resmı BAQ-tyń jalǵan keıipker arqyly jalańash oıdy, turlaýsyz reıtıng úshin tyrdaı sheshingen arsyz pıǵyldy dúıim jurttyń aldyna shyǵaryp otyrýyn quptaǵan adam bar ma? Aqıqat úshin aıtaıyq, bar. Biraq, sırek. Kóp­­shi­liktiń ashý-yzasyn basqa arnaǵa bur­maq bolyp otyrǵan bul az toptyń kóz­degeni basqa. Bul jerde tárbıe, ult bol­mysy, erteńimiz ne bolady degen múd­deniń ıisi de joq.

Oqyrmanǵa túsinikti bolý úshin osy arada jalǵan keıipker retinde aryn saýdalaǵan A-ǵa qatysty oqıǵanyń uzyn-yrǵasyn qysqasha baıan­­dap ótelik. 
Bul baǵdarlama bolary bolyp, boıaýy sińip bolǵannan keıin jaıdar­manshy Nurbolhan Sharapov: «...О́z oıym» men oılaǵandaı emes eken. Men jaı bergi jaǵyn ǵana kórip júr eken­­min. Aıtpaǵym mynaý: keshegi baǵ­darlamada keıipker bolǵan qyz baǵdarlamanyń arǵy jaǵyn aıtyp berdi» deı kelip qa­zaq qyzy qa­­laısha aryn aýksıonǵa salatyndaı dárejege túskenin bilý úshin ony izdestirgenin, taýyp sóıleskenin jazdy. 

«Sondaǵy bar shyndyq vıdeoda. Qarshadaı qyzdyń ańǵaldyǵyn paıdalanyp, Láılá Sultanqyzynyń atyn araǵa salyp, qyzyl-jasyl dú­nıege qyzyqtyryp, «osy róldi oınap berseń, qyzyq qylyp, óz-ózińdi bu­zyq qylyp, jurt qaraıdy kózderin sú­zip turyp, podpıschık kóbeıedi dep qu­nyqtyryp», basqa da ýádelerdi tizip turyp aldap soqqan ǵoı shirkindi, asylynda. Osy jaǵdaıdan keıin «О́z oıym» baǵdarlamasyn «MARVEL» kom­panııasyna uqsattym. «MARVEL» qoǵamǵa Halk, Tor, О́rmekshi adam, Temir adam, Sýpermen sııaqty keıip­ker­lerdi qoldan jasap berse, «О́z Oıym» baǵdarlamasy da transvestıt, geı, jezókshe, aryn satqysh syndy keıipkerlerdi qoldan jasap, ekrannan jarııalap otyr. «О́z oıymnyń» keıip­kerleri óz oıyn aıta almaıdy eken. «О́z oıym» – sóz oıyny eken» degen onyń aıtýynsha, qyzdy oqýynan shyǵaryp jiberipti. Bul rette N.Sharapov týystary qyzǵa keshirim­men qarasa, al oqý ornynyń bas­shylyǵy A-nyń balalyǵyn, shalalyǵyn keshirip, oqýyn ári qaraı jal­ǵastyrýyna múmkindik berse deı­di.

Jalǵan keıipkerdiń aıtýynsha,­ baǵdarlama redaktorlary ony Instagram jelisi arqyly shaqyrǵan. Alǵash­qyda qyzdyq perde jaıly pikir bildirý úshin degenimen, keıinnen bas­qasha usynys tastady, deıdi A. Almatyda oqyp júrgen ol shyn má­ninde abyroıynan aıyrǵan shoý-baǵ­dar­lamaǵa túsý úshin elordaǵa ba­ra­dy. 
Jer órtep bolsa da tanymal bolý­ǵa umtylǵan qyz: «Kelistim. Biraq my­nadaı ról alamyn dep oılaǵan joq­pyn. Kelesi kúni habarlasyp: «Siz qyz­dyǵymdy satamyn dep shyǵasyz», – dedi. – Ondaı da bar ma? – dep kúldim. – Iá, halyqty shýlatý kerek qoı. Osy­laı aıtsańyz, el dúrligedi dedi», deı­di A. áleýmettik jelilerde jarııa­lanǵan beınebaıanda. 

Qysqasy, osydan keıin ol áleý­mettik jelidegi paraqshasynda habar­landyrý qaldyrǵan kórinedi. Ba­rynsha shynaıy etip kórsetý úshin jekesine kelgen hattardyń da kó­shir­mesin redaktorlarǵa jiberedi. «Baǵ­darlamaǵa barǵan kezde «osylaı aı­tasyń» dep úıretti. Sońyna deıin «sa­tamyn» dep otyrasyń, «satpaımyn dep shyqpa» dedi. Maǵan negizi munyń bárin aıtpasyn, eshkim bilmesin degen. En­di maǵan birdeńe bola ma dep qorqyp tur­myn. Olar zań júzinde qýdalaımyz degen. «О́z oıym» baǵdarlamasynyń óti­rik ekenin aıtpaýyń kerek dedi. Biraq meniń sabaǵyma, ómirime kesiri tıip otyr», deıdi A.  
Osy baǵdarlamadan keıin qyzdyń oqý­dan shyǵyp qalǵandyǵy belgili bol­dy. Árıne, budan keıin joǵary pedagogıkalyq bilim alyp, keleshekte ózi shákirt tárbıeleýge tıisti stýdent qyz­dyń sózin kim sóıleýi tıis?.. 

Telebaǵdarlamalardyń da minez-qulqy bar

Eger atalǵan shoý-baǵdarlama qan­daı jolmen bolsa da reıtıng jasap, tanymaldylyǵyn arttyra túsemin de­se, onda ol kózdegen maq­satyna jetti. 
Biraq teledıdar salasynda­ táji­­­rıbesi bar tanymal tele­júr­gi­zý­shi­lerimizdiń biri Láıla Sultanqy­zynyń abyroıy artty ma? Tyrnaqtap júrip jınaǵan bedeli ósti me? Sózdiń bári efır­diń syrtynda jumys isteıtin tolaıym bir komandaǵa túgel tımeı jatqany da belgili. Birinshiden, qos birdeı júrgizýshisi bar tok-shoýda taıaqtyń bárin jep jatqan Láılá – tisqaqqan telejúrgizýshi, medıa tulǵa, ekinshiden mundaı taqyrypqa toqtaý aıtýǵa quzireti jetetin edi. 

Osy arada Láıladan tanymaldy­lyǵy bir mysqal da kem emes áriptesi Dana Nurjigittiń Instagramda: «Nur­bolhan Sharapovtyń paraqshasy­nan A-nyń áńgimesin tyń­­dadym.

«О́z oıymda» «páktigin saý­daǵa salǵan» keıipker. Arzan ataq izdegen qyzdy habar avtorlary sha­qy­ryp, aýzyna sóz salyp berse, sonysyn moıyndap baǵdarlamanyń «ishki kýhnıasyn» ashý kerek. О́ıtkeni, bul bir adamnyń taǵdyry. Mundaı teh­nologııalardy bilmeıdi emes, bi­lemiz. Másele, soǵan barý nemese bar­maýda. Ardy attamaýda. Al myna jaǵ­daıda habar avtorlary qyzdyń pák­tigin taptap, erteńine tastap ke­­tetin jigitsymaqtardan qaı jeri ar­tyq?! Bul qyzdyń taǵdyry ǵana emes, súıekke tańba! Ultqa syn», degen sózin keltirsek te jetkilikti.

«Sonda deımin de, aqsha berip «mynany aıtasyń» dese, aıta beretin son­shalyqty ishi qýys, oısyz jastar bar ma? Qazirgi jastar alǵyr, saýatty, aqyldy dep oılaýshy em. Onyń ús­tine anaý-mynaý sóz emes, anadaı «bomba» bolsa. Áı, ol erteń jurt kóre­tinin oılamaı ma? Endi kep eńirep otyr. Anasyna obal. Olaı tárbıe ber­megen shyǵar? Negizi osynyń bári qaı­dan shyǵady eken? Tárbıeden be, álde taryqqannan ba? Álde bilim-ǵy­lymǵa umtylmaı, jeńil-jelpilikke uryn­ǵannan ba?», dep qarsy suraq qoıady «Aıtýǵa ońaı», «Qareket», «Beý» tele­baǵ­dar­lamalarynyń prodıýseri Álııa Qudaıbergenova. 

Bul sózdiń de jany bar. О́z qylyǵyn ata-anasyna haıp dep túsindirgen, halyqqa aldanyp qaldym dep aqtalyp otyrǵan qyz balanyń baǵdarlama barysynda múlde ımenbeýi, uıalmaýy oı­lantpaı qoımaıdy. 

Qarap otyrsaq, ár telebaǵdarlama­nyń bolmysy, óz pıǵyly bar. Eshqa­shan reıtıngi tómen bolyp kórmegen «Qazaqstan» ulttyq arnasyndaǵy «Aıtýǵa ońaı» reıtıng úshin mundaı qadamdarǵa barmaǵany kórermenine aıan. Áıtpese, formaty birdeı emes pe?!

Máselen, «KTK» telearnasynyń júrgizýshisi, jýrnalıst Dına Tólep­ber­gen­niń de: «Aıjan Baı­zaqova, Shyryn Narchaeva syndy «Astarly aqıqattyń» qonaqtarynan keıin meni synap, tipti jek kórip ketkeni týraly jazyp jatqandar az emes. Olardyń arasynda áriptesterim de bar...» dep aǵynan aqtarylǵany keshe ǵana. 

Áriptesimiz muny qanshama tú­sin­­­dirýge talpynsa da  «Haıp úshin bárine baramyn deseıshi», «Qol­­daryńyzdy aýyr­typ, nesine aqtalyp otyrsyz», «Bir sózben reıtıng úshin deı salmaısyz ba? «Barynsha uıat, las tir­lik boldy». «Qasyqtap jınaǵan aby­roıyńyz bir efırden keıin byt-shyty shyqty ǵoı. Namys jetispeıdi-aý, deımin», «Ná­paqa úshin nege de barasyz», «On­daılarǵa mán bermeý kerek edi» degen saryndaǵy pikirlerden kóz súrinedi. 

Qysqasy, omyraýyn jalańashtaǵan qyzdardyń «shyndyǵy» men nasıhatyn eshkimniń de túsingisi kelmeıtini aıdan anyq boldy. Sol sııaqty «Qa­laýlym» baǵdarlamasynda da bet­­­ke shaýyp, tóske órlegen «tym ót­kir» qyzdardyń, baqytyn shoýdan iz­degen jigitterdiń óz rólderin min­siz at­qaryp júrgenine kúmán keltir­meı-aq qoıa­lyq. Bolmysymyzda joq nárse, efırdegi jasandylyq sezilmeı qoı­maıdy.

Máselen, kórshi Reseıde reıtıngi jo­ǵary realıtı-shoýlardyń shyn­ má­ninde qalaı túsiriletini ásh­ke­­re bolǵany qashan. Arzan bedel úshin esh­­teńeden taıynbaıtyn tele­baǵ­darlamalardyń beti ábden ashyldy. Máselen, «Davaı pojenımsıa», «Bıtva ekstrasensov», «Tachka na pro­­kachký», «Modnyı prıgovor», «Ho­lostıak», «Kto hochet stat mıl­lıo­nerom» sııaq­ty realıtı-shoýlard­yń atyn aıt­saq ta jetkilikti. Bul baǵdar­la­ma­lar­dyń da atyshýly «qurban­dary» bar.

Aqıqatyn aıtqanda, osy materıal­dy jazý ústinde elimizde A.  sııaqty qoldan jasalǵan keıipkerlerdiń mysalyn izdegenbiz. Qýanyshymyzǵa qa­raı, bastan keshkeni men berilgen ról­di perdeniń ar jaǵynda, betperde kıip, búrkenshik atpen efır etıkasyn saqtaǵan biren-saran mysaly tabyldy. Al júzin jasyrmaı, aıdy aspanǵa shyǵaratyn keıipkerlerdiń beti aýlaq. 

О́ıtkeni óresi bıik kórermenge keregi basqa. Tyńdarman da oqyrman da tereń zertteýlerge, tanymdyq dú­nıe­lerge, jurtty tánti etip, júrek­ti tebirentken adamı oqıǵalarǵa zárý eke­ni kún ótken saıyn kórinip otyr.

ALMATY


Sońǵy jańalyqtar

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar