Elordada mýzeı mamandary bas qosty

Alqaly jıynda otandyq arheo­log ǵalymdar, Azııa elde­ri­niń mýzeologııa komıtetiniń jáne Tynyq muhıty aıma­ǵy­nyń, Reseı ǵylym akademııa­sy Sibir bólimi Tarıh ınstı­tý­tynyń, Ázerbaıjan Ult­tyq tarıh mýzeıiniń, Taı­beı qalasynyń álemdik din­der mýzeıiniń (Taıvan), Mıýn­hen qalasynyń Ha­lyq­ara­lyq fılosofııa mekte­bi­niń (Germanııa), Al­taı mem­­lekettik pedagogıka ýnı­ver­sı­tetiniń tarıhı-má­denı mura jáne týrızm ka­fed­rasynyń jáne Ortalyq Azııanyń má­de­nı mekemeler jelisiniń ókil­de­ri bas qosty.

Mádenı jádigerlerdi saq­taı­­tyn qazynalyq qor re­tin­de qalyptasqan mýzeı orta­lyq­­­tary ádistemelik qyzmeti je­­­­tilgen fýnksıonaldyq ıns­­tı­týttar deńgeıine deıin kó­te­­­rildi. Memlekettik tarı­hı-mádenı «Bozoq» mýzeı-qory­ǵy­nyń ǵylymı hatshysy, ta­rıh ǵylymdarynyń kandı­da­ty Zýbaıda Suraǵanova mýzeı isiniń qoǵam damýymen tyǵyz baılanysty sala ekenin aıta­dy. Ǵalymnyń pikirinshe, mun­daı keń aýqymdy konferen­sııalar jınaqtalǵan tájirıbe men mýzeı isiniń máselelerin tarqatýda tereń baılanys ornatady.

– Shyn mánisinde, mýzeı isi baıaý júretin ǵylym, bilim berý isiniń óte mańyzdy salasy. Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqa­la­syndaǵy mindetter negi­­zinde elimizdegi mýzeı isi damý­dyń jańa belesinen kó­rin­ýi tıis. Jer kólemi boıyn­sha álemde toǵyzynshy orynǵa ıe memleketimizde mýzeı-qoryqtar, ashyq aspan astyn­­da­ǵy mýzeı oryndary óte az. She­teldik mádenı oryndarmen sa­lystyrar bolsaq, bizdegi mý­zeı qyzmeti salasynda sheshi­min tabýy tıis kóptegen kem­shin tustaryn baıqaımyz, – deıdi Zýbaıda Suraǵanova.

Sondaı-aq ol ulttyq má­de­nı áleýetti údetý kóptegen elder úshin, sonyń ishinde Qazaqstan úshin de túıindi basym­dyqtardyń biri ekenin alǵa tartty. Bul rette mýzeı isi jáne tarıhı-mádenı mu­ra­ny qorǵaý sektoryndaǵy negizgi máseleniń biri bilikti mamandardyń jetispeýshiligi ekenin aıtty.

– Endigi bir másele – mýzeı salasy mamandarynyń jetis­peýshiligi. Qazaqstanda mýzeı isi mamandaryn tek ál-Fa­ra­bı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde daıyndaıdy. Mádenıet salasyndaǵy menedjment baǵdarlamalarynyń modelderi, tabysty halyq­ara­lyq tájirıbeler kerek-aq. Al búgingi alǵash ret uıym­das­ty­rylyp otyrǵan «Mýzeı, mýzeologııa jáne mádenı mura» taqyrybyndaǵy halyqaralyq ǵylymı konferensııasynyń be­rer múmkindikteri kóp. Bul – Qazaqstandy álemdik má­de­nı keńistikke ıntegrasııalaý jáne tıimdi halyqaralyq yn­ty­maqtastyqty jolǵa qoıý múm­kin­dikteriniń biri, – deıdi ol.

Eki kúndik sımpozıým aıa­syn­da ǵalymdar mádenı mu­ra nysandaryn paıdalaný jáne ony keńinen tanymal etý máselelerin talqylady. Mýzeı isine baılanysty jı­­naq­­talǵan tájirıbe men sa­la­­­lyq máselelerdi ortaǵa sal­­­­ǵan ǵalymdar belgili bir zań­dylyqtar aıasynda qara­la­­tyn teorııalyq negiz­de­ri­ne, mýzeıdiń seriktestik jobalary sanalatyn aımaqtyń tabıǵı jáne tarıhı ózektiligin qoldaný barysyna toqtaldy.

Sońǵy jyldary Ortalyq Azııa elderiniń táýelsiz má­de­nıet sektorynda jańa tá­ýel­siz art-keńistikter, fes­tı­val­dar, kórmeler men tujy­rymdyq dúkender sııaq­ty jeke bastamalardyń órken­deýi baıqalady. Áıtse de má­de­nıet sala­syndaǵy bas­qa­rý men qarjy­landyrý júıe­sindegi jetispeýshilik TMD elderiniń kóbine tán ortaq másele ekendigi týraly ǵalym­dar pikiri mádenı salaǵa áli de tereń taldaý jasalý kerektigin aıǵaqtaıdy.

Almakan NAIZABEKOVA, 

G.Aıtıev atyndaǵy Qyr­ǵyz ult­tyq beıneleý óneri mý­zeıiniń beıneleý óne­rin ǵylymı tanymal etý bóli­mi­niń basshysy, Orta­lyq Azııa mádenıet jáne óner sa­lasy (SASKI) mýzeıiniń meńgerýshisi:

Altaı memlekettik peda­go­­­gı­­­kalyq ýnı­versıtetiniń pro­­fessory, Tarıhı-má­de­nı mu­ra jáne týrızm kafed­ra­­synyń meń­gerýshisi, Azııa jáne Tynyq muhıty bo­ıyn­sha mýzeı komı­te­ti tóraǵa­sy­nyń orynbasary:

– Brazılııa, Argentına, Japonııa, Týnıs deısiz be, álem­niń kóptegen elderinde mýzeı jumystaryn uıym­das­tyrý boıynsha is-shara­lar­dy ótkizip kelemiz. Qazaq­stan­ǵa ekinshi ret saparlap kelip otyrmyn. Salalyq baǵyttardy júıege túsiretin mundaı halyqaralyq yqpal­das­qan jumystar ózara ǵyly­mı izdenisterge ákeledi. Eger tanys bolsańyz, Altaı óńi­rin­de kúmis, altyn balqytý zaýyttary bolǵan, ókinishke qaraı, búginde bul oryndardy qaıta qalpyna keltirý múmkin emes, tek qolda baryn saqtaýǵa májbúrmiz. Sibirdiń ólketaný mýzeıinde atalǵan baǵytta bir­neshe bastamalar qolǵa alyndy. Atap aıtqanda, derekter bazasyn saqtaý bo­ıynsha joıylyp bara jatqan mádenı muralardyń «Qyzyl kitabyn» daıyndaý bastamasyn kóterdik. Qaıta jasaqtaý múmkin emes nysandardy qosa otyryp, ǵylymı maqalalar, syzbalar, qujattar, baqylaý jumystaryn bir júıege túsirdik. «Qyzyl kitap» negi­zin­de jınaqtalǵan má­limet­terdi paıdalaný barshaǵa ońtaıly.