Rýhanııat • 06 Mamyr, 2019

«Hat qorjyn»

6417 ret kórsetildi
...úmit artady

О́zenge kópir salynsa

Bizdiń aýdan halqynyń armany kópir salý máselesi bolyp otyr. Ertis ózenine kópir salynsa, nur ústine nur jaýǵan bolar edi deıdi aýyl qarııalary.

Bul 1960 jyldardan bergi Kúrshim, Marqakól, Úlken Naryn, Katonqaraǵaı aýdandarynyń taýsylmaıtyn úmiti edi. Altaı óńiriniń baýyrynda ornalasqan tórt aýdannyń barlyǵy mal ósirip, úkimetke myńdaǵan tonna astyq, et, sút, bal, balyq ótkizip otyrdy. Osy kúnge deıin astyq óndirý sál tómendese de, basqa tabıǵat baılyqtary óndirilýde. 1997 jyly Marqakól aýdany Kúrshim aýdanyna qosylyp, qazir Kúrshim aýdany bolyp otyr. Eki aýdan qosylǵanda halyq sany 60 myńnan asyp tursa, qazir aýdanda 24 myńnan aspaıdy. Onyń sebebi, oblys ortalyǵyna qatynaý qıyn, on eki aıdyń úsh aıynda (jeltoqsan, qańtar, aqpan) tegin muzben ótedi de, qalǵan toǵyz aıda parom arqyly ótedi. Qonys aýdarǵandardyń qaıta aýylǵa oralyp jatqandary da bar. 

Osy kópir máselesi aýdanymyzdyń 90 jyldyq merekesinde de aıtyldy. Issaparmen bizdiń aýdanǵa kelgen Parlament depýtattary bul másele jóninde maǵlumat alyp, iske asyratyn jumys ekenine toqtalyp ótti. Aıtarymyz – ózenge kópir salynsa dúıim jurttyń yqylasyna bólener bir ıgi shara júzege asqan bolar edi. 


Altynǵazy MÁDIEV,

zeınetker

Shyǵys Qazaqstan oblysy

...áserimen bólisedi

Syrdyń suńqar aqyny

Kórnekti aqyn Ábdilda Tájibaevtyń jaýhar jyrlary men shynaıy poetıkalyq týyndylaryn kópshilik oqyrman qaýymyna tanystyrý, jas­tardy ultjandylyqqa tárbıeleý jáne qalamgerdiń óskeleń urpaqqa arnalǵan órshil rýhty shyǵarmalaryn nasıhattap, ádebıetke degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda S.Báıishev atyndaǵy Aqtóbe oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasy aqynnyń 110 jyldyǵyna oraı «Halqym dep soqty júregi» atty ádebı keshin uıymdastyrdy.

Ábdilda Tájibaevtyń tuńǵysh jınaǵy «Jańa yrǵaq» degen atpen 1933 jyly shyqsa, «Eki jıhan», «Abyl», «Shyn júrekten», «Gúlden dala», «Araldar», «Tolaǵaı» jáne basqa da poemalary men jyr jınaqtary jaryq kórdi. Ol – «Júrektiler» pesalar jınaǵynyń, «Halqym týraly ańyz», «Jomarttyń kilemi», «Kóterilgen kúmbez» atty dramalyq dastandardyń avtory. Kóptegen shyǵarmalary shetel tilderine aýdarylǵan. A.Pýshkın, T.Shevchenko, A.Ostrovskıı men G.Geıneniń birqatar týyndylaryn qazaq tiline tárjimalaǵan. 
Syrshyldyqqa, sýretkerlikke, halyqtyq danalyqqa toly Á.Táji­baev­tyń lırıkalyq óleńderiniń bıyl «Bir el – bir kitap» respýb­lıka­lyq aksııasy aıasynda jalpyulttyq oqylymǵa tańda­lýynyń ózi qara óleńniń qadirin túsiner qaýym úshin qýanyshty jaıt. Aqyn esimi halyq jadynda máńgilikke saqtalyp, týǵan elimen máńgi jasaı bermek. 

Aqmaral MUQAShEVA,

S.Báıishev atyndaǵy Aqtóbe oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasynyń qyzmetkeri 


...oı aıtady

Tym tómendemeńdershi...

Bərimiz pendemiz ǵoı, perishte kókte ǵana. Biraq pende ekenbiz dep tym tómendep ketpeıikshi. Myń jerden pende bolsaq ta aqsha, mansap degen dúnıe-shirikterden bıik turýymyz kerek emes pe? Men keshe bar ómiriniń mənin mansap degen shirkinge baılap qoıǵan miskinderdi kórdim. «Dırektor bola almaı qalyp edim, densaýlyǵym kúrt tómendep ketti» dep jylamsyraǵan, dúnıe degenge əbden bylǵanǵan, dırektor bolsam degen úmitpen adamgershilikten attap, adam taǵdyrymen oınaǵysy keletin pendelerdi kórdim. Kópke topyraq shashpaımyn. Naǵyz azamattyq tanytqandar da boldy. 

Mansap degen pasyqty qýsań, seniń kim bolǵanyń? Kerisinshe mansap seni qýý kerek emes pe logıkaǵa saısa? Tym tómendemeńdershi, adamdar.

Erjan TÁLIP
Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar