Rýhanııat • 16 Mamyr, 2019

Qazirgi ádebıetti qalaı zerttemek kerek?

776 ret kórsetildi

Ádebıet teorııasynda ta­las­ty-tartysty pikirler men qaı­shylyqty kózqarastar bolýy zańdy. Teorııalyq oı-pikirlerdegi talastar ár kezeń­niń tarıhı-máde­nı jaǵdaılary men ádebıet­tanýshylardyń dúnıe­ta­nym­dyq qyrlaryna baı­lanysty. Bul neni kórse­te­di? Bul ádebıettiń barlyq dáýirine jaraı beretin qatyp qalǵan teorııanyń bolmaıtynyn kórsetedi. Ádebıet teorııasy jańa kezeń bastamalaryna sáıkes ózine deıingi teorııalyq qaǵıdalardy mansuqtap ta otyrady.

Ádebıet teorııasyn ulttyq erekshelikterge saı baǵam­dap, tyń termın­­dermen paıymdaý A.Baıtursynulynan keıin tarıhı-saıası ahýalǵa sáıkes tyıylyp qalǵany belgili. Kezinde akademık Z.Qabdolov «Ahań joqta bizdegi ádebıet teorııa­sy basy joq keýde se­kil­­di edi. Al basy joq dene bola ma? Qaıteıik, bolady dep keldik...» dep qamyǵyp edi. Ol Aqańnyń arnaý óleńder týra­ly qısyndaryn saralaı kelip «Ádettegi dástúr jal­ǵas­tyǵynyń zańyna oraı osy úsh túrli arnaýdy árqaı­sy­myz ózimizshe paıymdap, qısyndap, keıde tipti qıynnan qıystyryp, biz de (Jumalıev te, Ysmaıylov ta, Qabdolov ta) kitaptarymyzǵa kirgizdik. Biraq amal ne, bul jańalyqty tapqan Ahań ekenin kezinde ashyp aıta almaı, Qajekeńe sil­teme jasaýǵa májbúr bol­dyq», dep te jazǵany bar-dy. Bulaı moıyndaý naǵyz ǵulamaǵa tán azamattyq, kerek deseńiz, Ahań aldyndaǵy arylý syndy. 

Keńestiń qasań ádisnamasy ádebıet týrasyndaǵy tyń paıym­daýlarǵa negizdelgen álem­dik teorııalyq eńbek­ter­men tanysýǵa tolyq múm­kin­dik bermedi. Al sol kezde álem germenevtıkalyq, semıo­tı­ka­lyq, freıdıstik, psıho-analıtıkalyq, ıntýıtıvıstik, strýktýralıstik mektepterdiń jemisin kórip otyrǵan edi. Qaıta «jylymyq» kezeńdegi salystyrmaly turǵydaǵy erkindik bizge mıfologııalyq, ádebı-tarıhı, bıografııalyq, komparatıvıstik mektepterdiń óristeýine jol saldy. 

Aqyry markstik-lenındik ádis­namany aıtqan soń myna jaıtqa da toqtala ketý kerek. Qa­zirgi tańda Alash qaı­rat­ker­leriniń shyǵar­ma­shy­ly­ǵy asa yj­dahatpen zertteleýde. Al osy tendensııa sos­realızmdi ustanǵan shyǵar­mashyl tulǵalardy ekin­shi kezekke yǵysyrýda. Al osy eki baǵytty ustanǵan qalam­ger­lerdi dıhotomııalyq tur­ǵydan, ıaǵnı qos jaryp bir-birine qarsylyqta qaras­tyrý ádebı úderis zańdy­lyq­taryna tutastaı baǵa berýge kedergi­le­rin tıgizbeı qoımaı­dy. Sondyqtan da totalıtarlyq júıe estetı­ka­synyń teorııalyq negizderi týrasynda naqty tujyrymdar qajet.

Qazir sosıalıstik realızm­di mansuqtaý ońaı. Alaıda birjaqty aıyptaı berýden góri (árıne onyń dogmalyq postýlattaryn umytpaımyz) onyń realızm teo­rııa­synan qanshalyqty jyraq ketkenin nemese klassıkalyq rea­lı­zm talaptarymen qanshalyqty janasa alǵan tustaryn saraptap kórýimiz kerek. Naǵyz sosrealıster kimder edi? Sosıalıstik realızm kókeıkestiliginen múlde aırylǵan, endi birjola tarıh qoınaýyna ketken, qaı­tip oral­maıtyn qubylys pa? Álde klassısıstik ıdeal­darǵa ne­gizdelgen saıası gene­zıstegi eklek­tı­kalyq kezdeı­soq dúnıe me?

Tipti «sosıalıstik realızm – neoklas­sısızm» deıtin­der­diń de tu­jyrymdary tym ne­giz­siz 

emes-aý. О́kinishke qa­raı, bizdiń bul oraıdaǵy teo­rııa­lyq zertteýlerimiz ult­tyq ádebıetti naqty tarıhı turǵydan alyp zertteýden kóp kesheýildep qaldy. 

Keıingi jyldardaǵy kóp ózge­ris­ter ádebıetke moder­nıs­tik estetıkanyń kelýimen baı­la­nys­ty. Modernızm qa­lyp­ty obrazdy buzyp tipti abstraksııaǵa aınaldyrdy, dıs­kýrsty buzdy, sıýjetti tu­tas­tyǵynan aıyrdy, beıneleý tiline batyl eksperı­ment­ter jasady. Kórkem shyǵar­many ádebı-teorııalyq taldaýda osy kúnge deıin qol­danyp kele jatqan sıýjet­tik-kompozısııalyq taldaý bere­rin berip bolǵanǵa uqsaı­dy. О́ıtkeni keıingi býyn qalam­gerlerinde klas­sı­kalyq, epı­­kalyq sıýjet túr­leri joq­tyń qasyna aınaldy. Áýeli saldary aıtylyp, sosyn sebep­teri termelenetin nemese saldary múlde aıtyl­maı­tyn fragmentarly sıýjet­ti shyǵarmalar qatary kóbeıýde. Tipti logıkalyq tutas­tyq­tan múlde aırylǵan kol­laj sıpatyndaǵy sıýjetter kez­de­se­di. Eń bastysy sıýjet janrdy quraýshy negizgi kategorııa ekenine kúmán týa bastady.

Buryn avtor – mátin – oqyrman tizbegi birtutas qaras­tyrylsa, qazirgi álemdik ádis­namada bul uǵymdar avto­nom­dyq maǵynaǵa ıe boldy. Kórkem shyǵarma mátininiń av­tor­­dan táýelsizdenýi, «avtor­dyń ólimi» sııaqty túsinik­ter ǵylymı aınalymǵa túsip úlgerdi. Iаǵnı álemdik teo­rııa­­lyq ádebıettanýda kór­kem shyǵarmany mátin dep qaras­ty­rýǵa anyq oıysý baıqalady. Kerek deseńiz, postmodernızm teo­rııashylary qalamger men oqyr­mandy bir deńgeıden qaras­tyrady.

Qazaq ádebıetinde postmodernızm bar ma degen sa­ýal­ǵa da ártúrli jaýap be­ri­lip júr. Ol pikirlerde biriz­di­lik baıqalmaıdy. Onyń teorııalyq aspektilerine kelgende de qarama-qaıshylyqty kóz­qarastarǵa tap bolasyz.

Italıalyq fılosof, semıo­tık Ýmberto Ekonyń (ataqty «Imıa Rozy» romanynyń avtory) «Menińshe, postmodernıst» degen termındi bireýdi maqta­ǵan­da qoldanatyn boldyq. Sony­men qatar, ony ótken ǵasyrlarǵa qaraı tartyp bara jatyrmyz. Áýelde bul termın sońǵy jıyrma jyldaǵy, keshe ǵana ótken ǵasyrdaǵy qalamgerlerge arnalatyn, bara-bara HH ǵasyrdyń basyna apardyq, keleshekte postmodernızm kategorııasy Gomerdi de qamtıtyn bolady», dep jazǵany bar-tyn. 

Postmodernızmniń tujy­rym­damasy tolyq aıaqta­lyp, anyq­tamasy qalyptasyp bit­ken deýge negizder áli joq. Jýyq arada ortaq túıin, kelis­ken teorııalyq tujy­rym­dar bol­maıtyndaı. Janrlyq shart­tardyń buzyla bastaýy da osy postmodernıster tusynda. О́ıtkeni olar úshin qandaı da bir kanon jazýshyny táýeldilikke alyp keledi. Sondyqtan da olarda aıqyn bir stıl ustaný bola bermeıdi. 

Alaıda álemdik kórkem oı damýy­nyń sońǵy kezeńinde paıda bolǵan mádenı-este­tıkalyq, tanymdyq quby­lys­tardan qazaq ádebıeti múl­dem syrt turmaýy sebepti, úlken mán ıelene almasa da modernızmmen qatar post­mo­dernıstik qubylystar da ult­tyq ádebıetimizden oryn tebe bastady. Álemdik rýhanı-mádenı úderis qalyptastyrǵan qun­dy­lyqtarǵa ortaqtasý arqy­ly ulttyq ádebıetten mo­dernızmdi postmodernıstik poetı­kamen ushtastyra bastaý­shy­lyq umtylystardy tanımyz. Árıne, qazaq ádebıetinde post­modernızm dástúrli poetı­kalyq qurylymdardy yǵys­ty­ryp shyǵarǵan asa qýatty aǵymǵa aınalyp úlgergen joq. Alaıda ol qubylystyń bar ekenin, rýhanı yqpalyn údete berýi múmkin ekenin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. 

Qazirgi ádebıetti zertteýdiń basty ádisnamalyq muraty – shy­ǵar­mashylyq úderistiń qos mánin: ádebıet damýyndaǵy jahandyq quby­lystar men ulttyq ádebıetter arasyndaǵy ortaq tendensııalardy qaperde ustaý. 

Jansaıa JARYLǴAPOV,

E.A.Bóketov atyndaǵy QarMÝ-dyń professory

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar